05.11.2008

Eesti kalandusstrateegia 2007-2013

---

Allikas: Kalurileht,KL

5. november 2008 

Sissejuhatus

Eesti geograafia ja kliima

Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas. Riigi üldpindala on 45 227 km2, millest maismaapindala moodustab 43 200 km2. Eesti naaberriigid on põhjas Soome Vabariik, läänes Rootsi Kuningriik, idas Venemaa Föderatsioon, lõunas Läti Vabariik. Riigi 3700 km pikkune rannajoon on tugevasti liigendatud ning rannikumeri on saarterohke: Eestile kuulub Läänemeres 1521 saart kogupindalaga 4130 km2 (9,1% kogu territooriumist). Suurimad saared on Saaremaa (2922 km2), Hiiumaa (1023 km2) ja Muhu (206 km2). Üldiselt on Eesti pinnamood ta-sandikuline: kõrgustikud ja lavamaad vahelduvad madalike, nõgude ja orgudega, kuid kõrgusevahed on väikesed.

Siseveekogud katavad 6,2% Eesti territooriumist. Nende hulgas on üle 1000 järve, millest suur osa langeb Peipsi järve Eesti-osa arvele. Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu ja Kasari jõgi; pikimad jõed on Pärnu (144 km), Kasari (112 km) ja Emajõgi (101 km). Kliimat mõjutab Atlandi ookean, eelkõige Põhja-Atlandi hoovus, mis põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ja temperatuuri järske kõikumisi talvel ja sügisel. Päev on kõige lühem talvisel (6 tundi) ja pikim suvisel pööripäeval (18 tundi). Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab auramise. Valdavad on parasvöötme merelised ja mandrilised õhumassid. Talvel ja kevadel võivad aegajalt ilma mõjutada külmad ja kuivad arktilised õhumassid ning suvel võivad lõunatsüklonid erandkorras tuua ka troopilist õhku. Ka Eesti eri piirkondade õhutemperatuurid erinevad suuresti ja selle kujundajaks on Läänemeri. Talvisel ajal on temperatuur rannikualal palju kõrgem kui sisemaal. Talve keskmine temperatuur on -6° C kuni - 7° C ja suvekuudel

EV Põllumajandusministeerium 13,8° C kuni 19,6° C. Aasta keskmine tuu-lekiirus on sisemaal alla 4 m/s, avamere -rannikul 6m/s, rannikul esineb sageli ka tormituuli. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus.

Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on 75-135 päeva.

Rahvastik

Eestis elab seisuga 01.01.2005 1,347 miljonit elanikku. Asustus on hõre, mais-maapiirkondades keskmiselt 30 in/km2 ja maapiirkonnas 10,4 in/km2. 69% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku va-nuskoosseisu iseloomustab rahvastiku vananemine. Loomulik iive on negatiivne. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb: 2003. aastal oli alla 15-aastaseid rahvastikus 16,3% ja üle 65- aastaseid 16,0%. Võrreldes tööealiste elanike arvu ja kalandusega seotud inimeste arvu maakondades, selgub, et kalandusega tegelevate inimeste osakaal Eestis on keskmiselt 1%. Suurim on see Hiiumaal - 12,3 % ja suhteliselt kõrge on see suhtarv Saaremaal (5,1%), samuti Läänemaal ja Pärnumaal (mõlemas 2,4%).

Järvedevaestes Rapla, Valga ja Järva maakondades on kalandussektori osakaal 5 vähem kui 0,08%. Hoolimata suurte veekogude lähedusest töötab linnastunud Ida- Virumaal kalandussektoris 1,4% tööjõulisest elanikkonnast:

Eestis on mitmeid monofunktsionaalseid valdu, kus tegeletakse väga suurel määral kalandusega. Näiteks Kihnus tegeleb kalandusega 12,8%, Kõrgessaare vallas Hiiumaal 11,1%, Kohtla vallas Ida-Virumaal 9,9% elanikkonnast.

Majanduslik olukord

2005. aastal oli SKP jooksev-hindades 173,1 mld krooni ja 2000. aasta püsivhindades 142 mld krooni ehk 10,5% suurem kui 2004. aastal. Eesti SKP kasv osutus oodatust märgatavalt kiiremaks nii sisenõudluse kui ekspordi oluliselt kiirenenud kasvu tõttu. Sisenõudluse tõus oli peamiselt tingitud eratarbimiskulutuste ning investeeringute kasvutempo kiirenemisest, kuigi ka valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste kasv osutus oodatust suuremaks. Prognoositust märgatavalt kiirem ekspordi kasvutempo tulenes nii välisnõudluse oodatust veidi jõulisemast kasvust kui ka ELiga ühinemise prognoositust pikaajalisemast mõjust.

Tegevusalade lõikes kasvas 2005. aastal lisandväärtus püsivhindades eelmise aastaga võrreldes kõige enam finantsvahenduses (25,2%), hotellinduses ja toitlustuses (23,6%) ja ehituses (19,8%). Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (16,0%) ja töötlevas tööstuses (12,6%). Lisandväärtus suurenes põllumajanduses, jahinduses ja metsamajanduses (2,4%), -ja kalapüügis (0,5%). SKP kasvu mõjutasid enim töötlev tööstus, kinnisvara, rentimine ja äritegevus, veondus, laondus ja side ning hulgi- ja jaekaubandus, kokku 66% lisandväärtuse kogusummas. Rahandusministeerium ootab aastateks 2006 -

2007 majanduse reaalkasvuks 9,6 ja 8,3% seda nii sisenõudluse tõusu toel kui netoekspor-di panuse suurenemise tõttu.

Kasv tugineb sisenõudlusel ja ekspordil, kuigi nende kasvutempod peaksid aeglustuma 2005. aastaga võrreldes. Sisenõudluse kasvule avaldab enim mõju eratarbimine, mille kasvukiirus alaneb 2007. aastal 7%ni. Ka valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste kasvutempo peaks aeglustuma. Samal ajal püsib investeerimisaktiivsus kõrge ka lähiaastatel ning kapitali kogumahutavus kasvab sisenõudluse keskmisest kasvust kiiremini. Keskpikal perioodil ootame majanduse kasvutempo alanemist keskmiselt 7,3%ni, mis on viimase viie aasta keskmisest kasvust aeglasem. Sisenõudluse kasv stabiliseerub 6,7% tasemel, mistõttu sisenõudluse osakaal väheneb perioodi lõpuks 97,6%ni SKPs. Ekspordi ja impordi kasvutempod aeglustuvad mõnevõrra, kuid netoekspordi negatiivne bilanss peaks perioodi jooksul vähenema.

Tööjõuturg, tööhõive

Situatsiooni tööjõuturul saab hinnata tööturusurve indeksi abil. 1989. aastaga võrreldes on indeks langenud 1,27 kuni 0,91-ni 2006. aastal (-28,3%). Maapiirkonna analoogne näitaja vähenes 1,38 kuni 1,05 (-23,9%). Eriti on halvenenud olukord linnades, kus DTI on jõudnud 0,84-ni, langedes 31,7%. 2005. aasta seisuga oli tööhõivemäär 64%. 15-74-aastaste tööhõive määr oli 2005. aastal Eestis keskmiselt 57,9%. Töötuse määr alanes 2005. aastal 9,7%st 7,9ni.

Aktiivne tööturupoliitika ja paranenud majanduskonjunktuur toetavad tööpuuduse alanemist keskpikal perioodil. Hõive prognoositav keskmine kasv 0,6% perioodil 2005-2009 on kooskõlas mõõduka palga- ja tootlikkuse kasvuga. Lähiaastatel mõjutavad positiivseid arenguid Eesti tööturul paindlikkuse säilimine, kutseharidusreform ja suurenenud tööjõu mobiilsus. Euroopa Kalandusfondi raames pööratakse suurt tähelepanu kalanduspiirkondades majandusliku tegevuse mitmekesistamisele, kus kohalike elanike heaolu sõltub suurel määral valla kalandusettevõtjate edukusest ja aktiivsusest.

Veevarud ja -keskkonna seisund

Eesti veevarud kujunevad valdavalt sademete arvel. Sademete keskmisest aastasummast - 667 mm, moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Eestis on üle 1000 ühehektarilise pindalaga järve kogupindala-laga 2130 km2. Suurema osa (91,5%) järvede kogupindala-last hõlmavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Enamik Eesti jõgesid on lühikesed ja veevaesed ning seetõttu reos-tustundlikud, vaid 10 jõge on pikemad kui 100 km. Enamus Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis. Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre kaheksakümkaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Pihkva ja Lämmijärv ja mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Ees-ti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikel aladel. Vooluveekogude või nende osade halva seisundi põhjuseks on sageli tõkestusra-jatised, mis takistavad kalade rändeteid. Ebasoodsate ilmastikuoludega esineb Läänemeres ja Peipsi järves vetikate vohamist. Inimtegevuse mõju Eesti rannikumerele on vähenenud. Merevee head seisundit pole kõikjal veel saavutatud, kuid positiivseid muutusi on täheldatud eelkõige Pärnu ja Tallinna lahes.

1. Kalandussektori üldkirjeldus

Kalandussektor on Eestis oluline sotsiaalses ja regionaalses võtmes, olles mõnedes piirkondades oluliseks tööhõive ja sissetuleku allikaks. Kalandussektor moodustas 2003. ja 2004. aastal sisemajanduse koguproduktist (SKP) 0,5%. Kalandus on rannapiirkondades ja saartel osa kultuurist, mistõttu kalandusel on sügav sotsiaal-kultuuriline aspekt Eestis. Kalandussektor tervikuna on 1998. aastast alates olnud suhtelises seisakuajas. Majanduslikus mõttes on areng olnud aeglane ning jäänud oluliselt alla teiste majandusvaldkondade arengule. Investeeringute tase on madalaim ja amortisatsiooni osakaal ettevõtete kogukuludes on kalandusvaldkonnas üks kõrgemaid