28.11.2008

Lossimiskohad ja sadamad - nõrk lüli Peipsi kalanduspiirkonnas

---

Allikas: Peipsirannik, Urmas Pirk, Andri Plato
28. november 2008

Euroopa kalandusfond on suunanud oma abistava käe rannakalanduse edendamiseks.

Võimalus on saada toetusi EKF meetme 4.1. ja põllumajandusministri määruse nr. 38 24.04.08. a alusel moodustatud Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (edaspidi PKAK) kaudu. Kalanduspiirkonna strateegia väljatöötamine momendil käib, kuid selge on see, et kindlasti toetatakse lossimiskohtade veterinaarnõuetele vastavusse viimist.

Koos käinud sadamate ja kalalossimiskohtade arendamise töögrupp pidas esmalt vajalikuks praeguse olukorra kaardistamise ja tegelike kala maaletoomise kohtade koormatuse (kui palju kusagil kala maale tuuakse ja mitu külastust on olnud kahel viimasel aastal) selgitamise. Järgmiseks töögrupi koosolekuks peavad need andmed olema olemas ja võib hakata mõtlema põhjendatud lossimiskohtade selgitamisele. Uuringute ja analüüside tulemusena tuleb leida optimaalseim, odavaim ja reaalseim lahendus lossimiskohtade arendamiseks. Tekkida ei tohi eelmise rahastamisperioodiga sarnast olukorda, kus sattuti hoogu kalatööstuste rajamisega. Enamik neist töötab praegu suure alakoormusega ja investeeringuid on tehtud mõtlematult.

Kõigil Peipsi kalanduspiirkonna ettevõtjatel on võimalus taotleda rahalist abi. Meede eelistab võimalikult palju ühistööd, et maandada riske ja käsutada toetusest saadavat tulu võimalikult suure ettevõtjate ringi kasuks. Seega on igati sobilikum kui sadamate-lossimiskohtade arendamise võtaks enda kätte omavalitsused või spetsiaalselt moodustatud sihtasutused. Nendel puhkudel on toetus vastavalt 85% ja 80% teostatava töö maksumusest. Samas ettevõtjat toetatakse aga vaid 40%. Toetusi saab taotleda kuni 31. detsembrini 2013.a. Ühte objekti on võimalus kogu perioodi jooksul rahastada kuni 7 miljoni krooniga, kuid mitte üle 3 miljoni krooniga aastas. Sadamate ja lossimiskohtade arendamiseks saab taotleda toetust olemasolevatele; uute rajamist selle meetme raames ei rahastata.

Esmase kaardistamise tulemusena vastavad kehtestatud nõuetele vaid kolm (Vasknarvas - OÜ Peipus, Kal-lastel - AS Kallaste Kalur, Kolkjas - AS Peipsi Kalamees) lossimiskohta, aga kindlasti on veel nendelgi vaja teha väiksemaid investeeringuid. Lossimiskohtade arv ei saa piirkonnas olla ka väga suur. See ei tasu majanduslikult kuidagi ära (nendele on olemas küllalt suured nõudmised). Peipsi kalanduspiirkonnas on reaalne 8-10 kohta. Kõigis lossimiskohtades peavad olema vähemalt lühiajalised kalasäilitamise, jää saamise, kastide pesemise, tankimise ja pilsivete äraandmise võimalused. Kõiki neid ja ka sadama infrastruktuuriga seonduvat tegevusi ka meetmest toetatakse.

Täiendavalt on olemas veel nn kodusadamad, kus hoitakse püügialuseid ja -vahendeid. Kuid uue sadama seadusega tulevad neilegi päris karmid nõuded, mida nõuab Euroopa Liit. Eriti raskeks läheb isetekitatud registreerimata sadama valdajatel. Siingi tuleb leida enam võimalusi teha ühistööd, et oleks võimalik odavamalt viia kõik nõuetele vastavusse ja mitte teha asjatuid kulutusi.

Meeles tuleb pidada, et Euroopa Liidu poolt rahastavate projektide puhul tuleb kõigepealt projekt ellu viia enda rahaliste vahenditega ja pärast objekti valmimist on võimalik abikõlbulikud kulud tagasi taotleda..

Seniks aga häid mõtteid ja jõudu ühistöö arendamiseks!

Täpsemat teavet kõigest säästva kalanduspiirkonna arendamisse puutuvast telefonidel 776 2625, 517 5583, 508 9426 või kirja teel 48306 Ravila 10 Jõgeva.