28.11.2008

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2009. aasta kalapüügikorraldus on kokku lepitud

---

Allikas: Peipsirannik, Urmas Pirk
28. november 2008

10.-14. novembrini sai kokku Eesti-Vene Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve kalandust reguleeriv ühiskomisjon. See kord kohtuti Põlvas, et arutada selle aasta lõpupüügi võimalusi ja leppida kokku 2009. a. püügire?iimide ja rahvuslike kvootide osas. Komisjon sai kokku 27. korda. Viimastel kordadel on Eesti poolset delegatsiooni juhtinud keskkonnaministeeriumi kalavarudeosakonna juhataja Ain Soome. Venepoolset komisjoni on jätkuvalt juhtinud Vassili Mankov.

Eesti kaluritel oli soov käesolevaks aastaks ahvena kvooti juurde saada

Eesti poole soov oli saada Vene poolelt veel selleks aastaks täiendavalt ahvena kvooti, et mutniku püügi pikendamise tõttu kähe nädala võrra ei tekiks ülepüüki. Novembri alguse seisuga oli meil püüda jäänud vaid 52 t ahvenat. Mõningase arutelu järel leidis Vene pool võimaluse 70-tonniseks lisakvoodiks. Vastu sooviti järgmise aasta kvootide arvelt 30 t särge, 30 t latikat ja 10 t haugi. Kuna Peipsi kalandusteadur Väino Vaino arvas vahetuse olevat meile sobiva, otsustati vahetus teha et sellega tagada käesolevaks aastaks normaalne püük.

Üldiselt on aasta-aastalt komisjoni töö hakanud sujuvamalt kulgema, teadlaste omavaheline koostöö ja käiavani kohta kogutavate andmete tulem on hakanud ühtlustuma; välja arvatud mõnede liikide puhul, mis ei rända üle kogu järve (näiteks särg). Sellest tulenevalt on olnud komisjonil lihtsam leida ka kompromisse. Nii ei kulunud sel korral Eesti poolt soovitud võrgusilma 110 (55) saavutamiseks palju aega, kuigi

Vene pool on selleks aastast-aastasse soovinud 130 (65) mm. Koha alammõõt otsustati viia vastavusse püüniste silma suurustega. Alates 01.01.09. a on koha alammõõduks 35(40) cm.

Nakke-ja raamvõrkudega kaldast kaugemal kui 1 km/ 500 m püük toimub 2009 a kuni 20. aprillini.

Küll ei olnud Vene pool nõus mingil juhul väikesesilmalise võrgusilma suurendamisega sellel aastal 40 mm-ni ja särjepüügi alguse toomisega veel varasemale ajale. Nii jäigi 2009. a sellel püünisel silmasuuruseks 28-36 mm ja püügiajaks 15. märts kuni 05. mai.

Et ei tekiks ohtu vene poolel mutnike käsutamisel kevadpüügil, keelati I poolaastal ära nootade kasutamine avavees, mille saak võetakse püügialuse pardale. Nende püügivahendite nime all on varem kasutatud tegelikult mutnike.

Küll on I poolaastal jää olemasolu korral lubatud jääalune mutnikupüük.

Mõrrapüügil võrreldes eelnevate aastatega 1 poolaastal erisusi ei ole.

II poolaasta püügikorraldus reguleeritaks juba komisjoni juunikuisel kokkusaamisel Venemaal.

Ka kvootide osas saavutati kooskõla. Koha kvoot küll võrreldes käesoleva aastaga väheneb, kuid see on tingitud käiavani seisundist. Tegelikult jääb sellel aastal koha kvoot täitumata, kuna püügikõlbulikku kala on vähe. Ahvena kvoot jääb järgmisel aastal selle aasta tasemele.

Eesti poole püügikorralduse reguleerimine on läinud aastaaastalt kohmakamaks

Vajadusel püük taasavada või kiiresti sulgeda on muutunud praktiliselt võimatuks. Selleks kulub aega viimasel ajal juba kuu kuni kaks. Sellest tingitult on ka oht rahvuskvootide üle- või ala-püügiks. Kalurite ja riigikogu keskkonnakomisjoni kokkusaamisel eelmisel aastal ülestõstetud küsimus:võimaldada keskkonnaministril nende toimingute tegemist lihtsustatud korras - ei ole leidnud arutust ega vastust.

Mõlema poole kalurite mureks jääb aga ka edaspidi see kuidas muuta püügiaega vähemsessoonseks, et tagada kaluritele pidevamat ja mitte nii killustatud tööaega.

Kalurite endi ülesandeks jääb aga kindlasti selektiivsemate püügivahendite leidmine ja kasutamine, millega tagaksime kala järelkasvu kaitse. Selleks on vajalik pöörata rohkem tähelepanu ühistööle ja üksteise kogemustest õppimisele.