TELEPROJEKTID

 

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo eesmärk on viia ellu "Eesti maaelu arengukava 2007-2013" (MAK) peatükis 16.2 nimetatud riikliku maaeluvõrgustiku teavitustegevusi - tutvustada MAKi raames toetust saanud projekte ja aktiivseid kogukonna liikmeid.

Maaeluvõrgustiku MAKi toetusprojektide andmebaas www.maainfo.ee/index.php

MAKi projektide tutvustamine peaks muuhulgas aitama kaasa ka maapiirkonnas elamise ning töötamise positiivsete väärtushinnangute kujundamisele ja julgustama maainimest tema igapäeva töös ja tegemistes.

 
 
2013
2012
2011
2010
2008

MAKi projektide laiemaks tutvustamiseks on maaeluvõrgustik viinud läbi mitmeid teleprojekte. Teleprojektide raames tehtud videolood on koondatud maaeluvõrgustiku kanalile YouTube`s  www.youtube.com/user/maainfo

Videolood on leitavad ka GoogleMap rakendusest, loe uudislugu SIIT


View Videolood in a larger map

 

Maaeluvõrgustiku teleprojekt 2013
VIDEOLOOD ning EESTI MÄNGU MÄNGIJAD ja FOTOKÜSIMUSED

 

2013.a maaeluvõrgustiku teleprojekti raames valmis kokku 30 videlogu.
Saatesarja "Ilus maa" telekava vaata SIIT.

VAADATAVUS

Vastavalt TNS EMOR poolt teostatava telemõõdikuuringu andmetele vaatas saatesarja  "Ilus maa" 2013 koos kordusesitustega kokku 673 000 televaatajat, kellest 652 000 olid eestlased ja 22 000 muukeelsed. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised - 405 000 vaatajat, mehi oli 269 000. Vanuseliselt oli enamuses üle 50 aasta vanuseid vaatajad - 340 000, 25-49 aastaseid oli 276 000 ja alla 25-aastaseid 58 000. Saade pakkus kõige rohkem huvi keskharidusega vaatajale - 330 000.  Suhteliselt suur oli ka kõrgharidusega vaatajate arv - 185 000, keda on elanikkonna hulgas vähem. See näitab intelligentsema vaatajaskonna huvi saate vastu. Kuna käesoleval aastal tutvustati palju noorteprojekte, siis kasvas veidi ka põhiharidusega vaatajate arv - 165 000 (eelmisel aastal oli 156). Kui eelmisel aastal vaadati saateid kõige rohkem suuremates linnades, siis käesoleval aastal on huvi maaelu vastu taas maainimeste hulgas - 281 000. Suuremates linnades oli vaatajaid 250 000 ja väiksemates linnades ja alevites jäi täpselt eelmise aasta tasemele - 148 000 vaatajat. 

  
Saadet "Eesti mäng" koos kordusesitustega vaatas kokku 3 428 000 televaatajat, kellest 3 381 000 olid eestlased ja 48 000 muukeelsed. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised - 2 222 000 vaatajat, mehi oli 1 201 000. Vanuseliselt oli enamuses üle 50 aasta vanuseid vaatajad - 2 160 000, 25-49 aastaseid oli 1 264 000 ja alla 25-aastaseid 214 000. Saade pakkus kõige rohkem huvi keskharidusega vaatajale - 1 992 000.  Suhteliselt suur oli ka kõrgharidusega vaatajate arv - 998 000, keda on elanikkonna hulgas vähem. See näitab intelligentsema vaatajaskonna huvi saate vastu. Põhiharidusega vaatajaid oli 440 000. Kõige rohkem vaadati saateid maa-asundustes - 1 265 000, suuremates linnades oli 1 194 000 vaatajat ja väiksemates linnades ja asulates 975 000 vaatajat.                                                                                                                                                                                       

Maaeluvõrgustiku teleprojekt 2012
VIDEOLOOD ning EESTI MÄNGU MÄNGIJAD ja FOTOKÜSIMUSED

 

2012.a maaeluvõrgustiku teleprojekti raames valmis kokku 30 videlogu.
Videolugude
telekava vaata SIIT.

VAADATAVUS

Vastavalt AS EMOR telemõõdikuuringule 2012.a vaatas saadet „Eesti mäng“ koos kordusesitustega kokku 3,7 miljonit televaatajat, kellest 3,7 miljonit olid eestlased ja 28 tuhat muukeelsed. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised – 2,51 miljonit vaatajat, mehi oli 1,25 miljonit. Vanuseliselt oli enamuses üle 50 aasta vanuseid vaatajad – 2,29 miljonit, 25-49 aastaseid oli 1,21 miljonit ja alla 25-aastaseid 254 tuhat. Saade pakkus kõige rohkem huvi keskharidusega vaatajale – 1,99 miljonit vaatajat. Suhteliselt suur oli ka kõrgharidusega vaatajate arv – 1,22 miljonit, keda on elanikkonna hulgas suhteliselt vähem. See näitab intelligentsema vaatajaskonna huvi saate vastu. Põhiharidusega vaatajaid oli 553 tuhat. Kõige rohkem vaadati saateid suuremates linnades – 1,47 miljonit vaatajat, maainimesi oli 1,29 miljonit ja asulates 990 tuhat vaatajat.

Saatesarja „Ilus maa“ vaatas koos kordusesitustega kokku 770 tuhat televaatajat, kellest 747 tuhat olid eestlased ja 25 tuhat muukeelsed. Kui lisada 23.detsembril 2012 ETV2 eetris nn Ilusa maa maratonsaate (nelja tunni vältel kokku 30 videlugu aastatest 2011-2012) vaatajate arv 345 000, siis oli televaatajaid kokku 1,1 miljonit. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised - 457 tuhat vaatajat, mehi oli 318 tuhat. Vanuseliselt oli enamuses üle 50 aasta vanuseid vaatajad - 424 tuhat, 25-49 aastaseid oli 282 tuhat ja alla 25-aastaseid 68 tuhat. Saade pakkus kõige rohkem huvi keskharidusega vaatajale - 430 tuhat. Suhteliselt suur oli ka kõrgharidusega vaatajate arv - 192 tuhat, keda on elanikkonna hulgas vähem. See näitab intelligentsema vaatajaskonna huvi saate vastu. Põhiharidusega vaatajaid oli 156 tuhat. Kui eelmisel aastal vaatasid saateid kõige rohkem maainimesed, siis käesoleval aastal on huvi maaelu vastu kerkinud linnainimeste hulgas. Suuremates linnades oli vaatajaid 333 tuhat, maainimeste hulgas 297 tuhat ja väiksemates linnades ja alevites 148 tuhat vaatajat.

Maaeluvõrgustiku teleprojekt 2011
VIDEOLOOD JA EESTI MÄNGU MÄNGIJAD
 

2011. aastal maaeluvõrgustiku teleprojekti raames tehti kokku 47 videolugu ja videoküsimust. Videolugude telekava ja infot võttepäevade kohta vaata SIIT

VAADATAVUS

Vastavalt AS EMOR telemõõdikuuringule 2011.a vaatas saadet "Eesti mäng" koos kordusesitustega kokku 4,8 miljonit televaatajat, kellest 4,76 miljonit olid eestlased ja 82 tuhat muukeelsed. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised - 2,97 miljonit vaatajat, mehi oli 1,87 miljonit. Vanuseliselt oli enamuses üle 50 aasta vanuseid vaatajad - 3 miljonit, 25-49 aastaseid oli 1,54 miljonit ja alla 25-aastaseid 283 tuhat. Saade pakkus kõige rohkem huvi keskharidusega vaatajale - 2,6 miljonit. Proportsionaalselt suur oli ka kõrgharidusega vaatajate arv - 1,4 miljonit, keda on elanikkonna hulgas suhteliselt vähem. See näitab intelligentsema vaatajaskonna huvi saate vastu. Põhiharidusega vaatajaid oli 765 tuhat. Kõige rohkem vaadati saateid suuremates linnades - 1,86 miljonit  vaatajat, maainimesi oli 1,7 miljonit ja asulates 1,3 miljonit vaatajat.

Saatesarja "Ilus maa" vaatas koos kordusesitustega kokku 1,7 miljonit televaatajat, kellest 1,6 miljonit olid eestlased ja 84 tuhat muukeelsed. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised - 1,2 miljonit vaatajat, mehi oli 511 tuhat. Vanuseliselt oli enamuses üle 50 aasta vanuseid vaatajad - 1,2 miljonit, 25-49 aastaseid oli 520 tuhat ja alla 25-aastaseid 62 tuhat. Saade pakkus kõige rohkem huvi keskharidusega vaatajale - 1,05 miljonit; Proportsionaalselt suur oli ka kõrgharidusega vaatajate arv - 407 tuhat, keda on elanikkonna hulgas suhteliselt vähem. Põhiharidusega vaatajaid oli 267 tuhat. Kõige rohkem vaatasid saateid maainimesed - 728 tuhat vaatajat, suuremates linnades vaatas saateid 633 tuhat ja asulates 372 tuhat vaatajat. Saatesarja “Ilus maa” vaatajaskonna lühianalüüs

Maaeluvõrgustiku teleprojekt 2010
MAAELU ARENGUKAVA PROJEKTIDE VIDEOLOOD
 

2010. aastal maaeluvõrgustiku teleprojekti raames tehti kokku 30 videolugu. Videolugude telekava ja infot võttepäevade kohta vaata SIIT

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo koostöös ETV saatemeeskonnaga valis videolugude salvestamiseks konkursi korras välja Maaelu arengukava Leader-meetme projektitoetuse raames toetust saanud projektid, arvestusega vähemalt üks igast Leader tegevusgrupi piirkonnast. Ühe videoloo pikkus eetris on 6-10 minutit ja videolood salvestatakse Leader toetuse saaja juures kohapeal. Iga videolugu sisaldab täpset teavet konkreetse projekti finantseerimise kohta. Maaeluvõrgustiku büroole 24 tegevusgrupi poolt saadetud 92 Leader meetme projektist tegi videolugude tegemiseks valiku ETV saatemeeskonna, Põllumajandusministeeriumi ja maaeluvõrgustiku üksuse ühendtöögrupp. MAK keskkonnaprojektid valiti välja koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIAga.

VAADATAVUS

Vastavalt AS EMOR telemõõdikuuringule juuli-august 2010 vaatas saadet "Suveniir" keskmiselt igal eetripäeval 95 tuhat eestlast. Saate keskmine osakaal eestlaste summaarses vaatamisajas antud eetrivööndis oli 11,4%. "Suveniiri" kordusel kell 9.45 - 10.05/40 oli eestlastest vaatajaid keskmiselt 44 tuhat. Saate keskmine osakaal eestlaste summaarses vaatamisajas antud eetrivööndis oli 23%. Saate Suveniir vaatajaskonna analüüs

Maaeluvõrgustiku teleprojekt 2008
VIDEOLOOD JA INTERVJUUD HOMMIKUPROGRAMMIS


2008. aastal maaeluvõrgustiku teleprojekti raames tehti kokku 46 videolugu ja saateintervjuud. Videolugude ja intervjuude telekava vaata SIIT

Maaeluvõrgustiku 2008.a teleprojekt sai teoks aktiivses koostöös Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja Leader kohalike tegevusgruppidega. Videolugude ja eetriintervjuude tegijate leidmiseks korraldas maaeluvõrgustiku büroo konkursi. Projektid valis välja maaeluvõrgustiku ja ERR töötajatest koosnev töörühm. Leader tegevusgruppidele korraldati  06. juunil teleprojekti ettevalmistav infopäev, Jänedal. Infopäeva kohta maaeluvõrgustiku veebilehelt SIIT

Teleprojekti videolugude võttepäevad toimusid 30. juunist kuni 8. augustini 2008. Võttepäevade ajakava ja pilte leiab maaeluvõrgustiku veebilehelt SIIT

VAADATAVUS

Vastavalt AS EMOR telemõõdikuuringule 2008.a oli ETV hommikuprogrammil "Suvehommik" keskmiselt iga päev 55 tuhat vaatajat. Suvehommik oli oma eetrivööndis vaatajate poolt eelistatuim saade. Hommikuprogrammi osakaal eestlaste vaatamisajast oli 49%. Saadete kordustel keskmiselt 50 tuhat vaatajat. Saate osakaal eestlaste vaatamisajast oli 21%. Saate "Suvehommik" vaatajaskonna analüüs

Kolme saadet "Suvehommiku lood" vaatas 2008.a kokku 96 tuhat televaatajat, kellest 89 tuhat olid eestlased ja 7 tuhat muukeelsed. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised (52 tuhat vaatajat) kui mehed (44 tuhat vaatajat). Vanuseliselt oli praktiliselt võrdselt üle 50 aasta vanused vaatajad - 43 tuhat ja 25-49 aastaseid - 41 tuhat. Alla 25-aastaseid vaid 12 tuhat. Saade pakkus kõige rohkem huvi keskharidusega vaatajale - 65 tuhat. Põhiharidusega vaatajaid oli 27 tuhat ja kõrgharidusega vaid 4 tuhat. Kõige rohkem vaatasid saateid maainimesed - 44 tuhat. Suuremates linnades ja asulates vaadati saateid võrdselt - kummaski kategoorias 26 tuhat vaatajat.

Videolugu "Jänki jälgedes Hiiumaal" vaatas 2008.a koos kordusesitustega kokku 154 tuhat televaatajat, kellest 150 tuhat olid eestlased ja 3 tuhat muukeelsed. Suuremat huvi näitasid saate vastu üles naised (83 tuhat vaatajat) kui mehed (72 tuhat vaatajat). Vanuseliselt moodustas 3/4 vaatajaskonnast üle 50 aasta vanused vaatajad - 109 tuhat. Vanuses 25-49 aastat oli vaatajaid 40 tuhat ja alla 25-aastaseid vaid 5 tuhat. Saade pakkus rohkem huvi haritumale vaatajale. Kõrgharidusega vaatajaid oli 39 tuhat, keskharidusega 91 tuhat ja põhiharidusega 19 tuhat. Arvestades kõrgharidusega inimeste arvu elanikkonnast, on nende 39%-ne osakaal saate vaatajate hulgas väga hea näitaja. Suuremate linnade ja asulate elanikud vaatasid saadet mõnevõrra rohkem, kui maaelanikud, mis on tõenäoliselt tingitud hommikusest eetriajast.

 

Viimati muudetud: 16.03.2023