Metoodika

Põllu­majanduslike majapidamiste arv tehakse kindlaks põllu­majandusloenduse või struktuuriuuringu andmetest lähtuvalt, igale majapidamisele määratakse majanduslik suurus ja tootmistüüp.

Põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse määramiseks arvutatakse tema standardkogutoodangu väärtus eurodes. Standard­kogutoodangu väärtus näitab majapidamise potentsiaali tema kasutuses oleva põllumajandusmaa hektarite ja kasvatatavate loomade arvu alusel. Seejuures kasutatakse stan­dard­toodangu koefitsiente, mis on arvutatud viie aasta kesk­misena vastavalt erinevate põllukultuuride saagikus- ja kasvatatavate loomade produktiivsusnäitajatele ning hindadele vaatlusalustel aastatel. Toetused standardtoodangu koefitsientides ei kajastu. Korrutades majapidamises kasvatatavate erinevate põllukultuuride hektarite ja loomaliikide keskmised arvud vastavate standardtoodangu koefitsientidega, saadakse antud majapidamise standardkogutoodang. Põllumajanduslik majapidamine võib olla väga väike, kus põllumajandusega tegelemine on pigem elulaad kui äritegevus. Kuna FADNi eesmärgiks on analüüsida ärilisi tootmisettevõtteid, siis on põllumajandustootjate üldkogumi moodustamiseks määratud majandusliku suuruse alampiir, millest väiksemad majapidamisi põllumajandustootjateks ei loeta. Majanduslik suurus määrab tema kuuluvuse vastavasse majandusliku suuruse klassi, Eestis on alampiiriks klass 3 ehk standardkogutoodangu väärtus vähemalt 4000 eurot.

Majandusliku suuruse klassid

Klass	Miinimum (€),>=	Maksimum (€),<
1		2 000
2	2 000	4 000
3	4 000	8 000
4	8 000	15 000
5	15 000	25 000
6	25 000	50 000
7	50 000	100 000
8	100 000	250 000
9	250 000	500 000
10	500 000	750 000
11	750 000	1 000 000
12	1 000 000	1 500 000
13	1 500 000	3 000 000
14	3 000 000

Lisaks majanduslikule suurusele määratakse igale majapidamisele ka tootmistüüp vastavalt sellele, milline on ühe või teise tootmisharu osatähtsus tema standardkogutoodangus. Põllumajandustootjate majandustulemuste analüüsimiseks võib neid grupeerida vastavalt tootmistüübile üldisel tasemel või kasutada jaotust, mis võtab arvesse spetsialiseerumist peamise tootmissuuna alusel.

Põllumajanduslike majapidamiste tootmistüübid üldisel ja peamisel tasandil

Tootmistüüp üldisel tasemel		Tootmistüüp peamise tootmissuuna alusel
1	Taimekasvatus (A)	15	Teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine
		16	Üldine taimekasvatus
2	Aiandus (B)	21	Aiandus katmikalal
		22	Aiandus avamaal
		23	Muu aiandus (k.a puukoolid)
3	Püsikultuurid (D)	35	Viinamarjakasvatus*
		36	Puuviljakasvatus
		38	Erinevate püsikultuuride kasvatamine
4	Piimatootmine (E)	45	Piimatootmine
5	Karjatatavad loomad (F)	46	Lihaveisekasvatus
		47	Piima- ja lihaveisekasvatus
		48	Lamba- ja kitsekasvatus, muud karjatatavad loomad
6	Sea- ja linnukasvatus (G)	51	Seakasvatus
		52	Linnukasvatus
		53	Erinevate teratoiduliste kasvatamine
7	Segatootmine (H)	61	Segataimekasvatus (põllukultuurid, aiandus, püsikultuurid)
		73	Segaloomakasvatus, peamiselt karjatatavad loomad
		74	Segaloomakasvatus, peamiselt teratoidulised
		83	Segataimekasvatus, lisaks karjatatavad loomad
		84	Muud taime- ja loomakasvatuse kombinatsioonid
* Spetsialiseerunud viinamarjakasvatajaid Eestis ei ole

Põllumajandusliku majapidamise tootmistüübi ja majandusliku suuruse määramisel on abiks majandusliku suuruse kalkulaator, milles on aluseks võetud aastate 2011-2015 keskmiste näitajate alusel arvutatud standardtoodangu koefitsiendid. Kalkulaatori kasutamisel tuleb sisestada majapidamises kasutuses olev põllumajandusmaa kasvatatavate kultuuride lõikes ja põllumajandusloomade keskmine arv. Nende andmete põhjal arvutatakse ettevõtte tootmistüüp nii üldisel tasemel kui ka spetsialiseerumise järgi ning majanduslik suurus eurodes ja määratakse kuulumine majandusliku suuruse vastavasse klassi.

FADNi andmete kogumine Eestis

Statistikaameti poolt 2016. aastal läbiviidud põllumajandusliku struktuuriuuringu andmetel oli Eestis rohkem kui 16 tuhat põllumajanduslikku majapidamist. Majandusliku suuruse alampiiri ületas neist 7610 (põllumajandustootjate üldkogum). Põllumajandustootjate üldkogumist jääb küll välja rohkem kui 11 tuhat väga väikest majapidamist, kuid samas on hõl­matud ligikaudu 90% põllumajanduslikust toot­misest.

Vastavalt põllumajandustootjate üldkogumi struktuurile koostatakse valimiplaan, mille alusel valitud ettevõtted peaksid tagama parima esindatuse nii tootmistüüpide kui ka majandusliku suuruse gruppide lõikes. Valimisse kuuluvate ettevõtete majandustulemuste laiendamisel põllumajandustootjate üldkogumile saadakse üldpilt põllumajandussektori majandustulemustest tervikuna. Alates 2010. aruandeaastast on Eestis valimi plaaniliseks suuruseks 658 ette­võtet.

Väljavalitud ettevõtteid hoitakse valimis võimalikult kaua. Valimis on ettevõtteid, kes on andmeid esitanud juba rohkem kui 20 aastat. Siiski langeb igal aastal teatud arv ettevõtteid välja tegevuse lõpeta­mise või tootmise mahu vähenemise tõttu ja nende asemele valitakse juhuvaliku meetodil uued. Igale andmeid esitanud ettevõttele saadetakse tagasisidena majandustulemuste analüüs, kus näidatakse arengutendentsid viimastel aastatel ning tuuakse võrdlused tootmistüübi ja majandusliku suuruse poolest sarnase tootjate grupi vastavate näitajatega. Peamiseks andmeallikaks on ettevõtte majandusaasta aruanne ja muud raamatupidamise dokumendid. Küsimused puudutavad nii ettevõtte struktuuri (põllukultuuride kasvupinnad, loomade arv vanusegruppide lõikes, tööjõukasutus jne) kui ka finantsseisukorda raamatupidamisandmete alusel. Andmete kogumiseks on Maamajanduse Infokeskuses välja töötatud spetsiaalne tarkvara ja andmeid koguvad selleks koolitatud andmekogujad.

Andmete analüüs

FADNi valimisse kaasatud põllumajandustootjatelt kogutud andmete alusel tehtud majandustulemuste analüüsi esitlemiseks on ühtse metoodika alusel arvutatud näitajate kogum ehk nn standardtulemused. Standard­tule­mused esitatakse kaalu­tud keskmistena põllumajandustootja kohta, mis annab võimaluse üldistada valimisse kuuluvate ettevõtete näitajaid põllumajandus­sektorile tervikuna. Laiendatud tulemused vastavad põllu­majandustootjate üld­kogumi struktuurile nii eri­nevate tootmis­tüü­pide kui ka suurusgruppide lõikes.

Eesti põllumajandustootjate viimase kümne aasta (2006-2017) standardtulemustega on võimalik tutvuda alajaotuses Standardtulemused . Seoses sellega, et alates 2010. aruandeaastast on kasutusel uus metoodika põllumajan­duslike majapidamiste majandusliku suuruse ja tootmistüübi määramisel, on varasemate aastate tulemused ümber arvutatud. Lisaks metoodika muutusele otsustati Eestis 2010. aastal suurendada ka valimit 500-lt ettevõttelt 658-le. Suurem ettevõtete arv tagab parema esindatuse, seega on põllumajandustootjate üldkogumile laiendatud tulemused ka täpsemad, kuid pikemate aegridade analüüsimisel tuleb seda asjaolu arvesse võtta.

Standardtulemusi saab alla laadida tootmistüüpide lõikes kas üldisel tasemel (tüüp 1) või spetsialiseerumise järgi (tüüp 2). Majandusliku suuruse gruppe on moodustatud viis. Lisaks saab standardtulemusi analüüsida maakondade, mahe- ja tavatootmise ning ettevõtlusvormide lõikes. Kui valitud gruppi jääb vähem kui viis ettevõtet, siis neid andmeid ei avaldata.

Rohkem infot FADNi metoodika, andmete kogumise korralduse ja majandustulemuste analüüsi tulemuste kohta leiab kogumikust Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2017. Andmete kogumise ja standardtulemuste arvutamise metoodika on ühtne kogu ELis, seetõttu on võimalik analüüsida ja võrrelda erinevate liikmesriikide vastavaid näitajaid. ELi liikmesriikide andmed on avaldatud FADNi avalikus andmebaasis aastate, liikmesriikide, tootmistüüpide ja majandusliku suuruse gruppide lõikes.