|
Läänemere turismi foorum toimus sel aastal juba üheksandat korda ning seekord Eestis, täpsemalt Pärnus. Peamisteks teemadeks olid turismisektori hooajalisus ja jätkusuutlikkus.
- Info ürituse kohta Maamajanduse Infokeskyse veebil
- Pildigaleriid:
|
|
 |
Allpool mõned põnevad mõtted konverentsi esimest osast ning Läänemere toidutee teemalisest töötoast (LISATUD ETTEKANDED)..
| Konverentsi esimese päeva põhiettekande tegi prof Albert Postma, kes töötab Hollandis Stendeni ülikoolis Euroopa turismi tuleviku instituudis (European Tourism Future Institute). |
|
 |
Turismisektor kasvab iga päevaga. 2010. a oli maailmas 1 miljard välisturisti ning 2030. aastaks ennustatakse selleks arvuks 1,8 miljardit. Ning üha enam turiste on Aasiast! Kuidas sellest kasvust kasu saada.
Palju on hooajalisust - kõige rohkem turiste on augustis, sellele järgneb juuli ning siis juuni, mai ja september. Madalhooaeg on oktoobrist aprillini.
Hooajalisust põhjustab ilmastik ning ootus ilma suhtes. Kuid samuti institutsionaalsed tingimused – puhkuste planeerimine, reisimise iseloom, ettevõtete ürituste korraldamine.
Läänemere piirkonnast võib tulevikus saada sama kliimaga piirkond, nagu praegu on Vahemeremaad – seega võib ka vaid oodata. Ennustatakse, et Vahemeremaad muutuvad liiga kuivaks ja kuumaks.
Elame maailmas mis on hüperühendatud igas mõttes (hyperconnected). Peame aru saama, et sellises maailmas võib väike muudatus põhjustada suuri muutusi!
Peamine jõud on tehnoloogia. Innovatsioonilainete ajavahed on üha väiksemad ja lained on suuremad.
Mitte turustus tarbijate suunal, vaid inimestele kordaminek (Not marketing to consumers, but mattering for peole)
Edu võti peitub koosmõtlemises (collaborative thinking), mida iseloomustavad mittelineaarne mõtlemine, loovus, interdistsiplinaarsus, fookuses on areng (process), kastist välja mõtlemine.
Paneelarutelu „Hooajalisus ja selle mõju mereäärsetele kuurortidele Läänemere piirkonnas“
Paneeldiskussiooni juhtis Peter Haxton, OECD poliitika analüütik ning arutelus osalesid Rainer Aavik (Pärnu abilinnapea), Egidija Smilingiene (Palanga turismiinfo keskus), Ole Eskling (Taani turismiettevõtja) ning Hörl Claudia (Saksamaa esindaja).
Mõned mõtted:
- Peamine küsimus on ilmas ning eriti ilma ootuses, isegi siis kui ilma ei ole, on plaanid juba tehtud ning tuleb leida tegevusi ka vihmase ilma jaoks.
- Tuleb välja mõelda hooajaväliseid sündmuseid
- Samal ajal ei ole õige rääkida madal- ja kõrghooajast, me saame rääkida mitmetest kõrghooaegadest.
Paralleelsed töögrupid – Läänemere toidutee
|
Raili Mengel, MTÜst Eesti Maaturism tutvustas Läänemere toidutee projekti (esitlus  ), millel on partnerid kõigist kümnest Lääneremere riigist ning ühine eesmärk on edendada maaturismi läbi toidu.
|
|
 |
Praegused tulemused: ühine logo, veebileht – www.balticseaculinary.com, kokku on lepitud ühised väärtused – kohalik maitse loodusest (local taste from nature), on olemas jaotusmaterjalid ning Läänemere toit on eristatud Vahemere toidust.
Elu väljaspool hooaega
|
Reet Kokovkin MTÜst Hiidlaste Koostöökogust tõi oma ettekandes välja, miks on Hiiumaa eriline ning arutles teemal, kuidas leida Hiiumaale turiste väljaspool hooaega ning kes võiks olla talve- (või kevad- ja sügis-) perioodi sihtgrupp?
Saarel on elu terve talve jooksul: kontserdid, kino, saun, hea toit, matkamine, hea aeg perekonnaga veetmiseks.
|
|
 |
Mis võimalused praeguseks kasutamata on?
- Sadamate võimsus
- Tuletornid, kirikud, matkarajad
- Osad restoranid on avatud vaid suvelKülalistele liiga vähe infot võimaluste kohta.
Meil ei ole hooaja välist aega, on suvehooaeg, on kevadhooaeg, on sügishooaeg, on talvehooaeg.
Muutu hooajaliseks
| Niclas Fjellström (Rootsi) tõi välja, et hooajalisuse probleeme saab lahendada traditsioonide ja toiduga. |
|
 |
Näide: väikeses Ahusi linnas tehakse Absolut viina. Kuna Läänemere riikides on rannahooaega vaid 2 kuud, siis tuleb muid võimalusi leida. Ahusis toimuvad angerjapeod 15.august – 15.november. Kuna piirkonnas toodetakse viina, siis sinna kõrvale sobib angerjas ning kuna purjus peaga sõita ei tohi, siis saavad sellest kasu ka majutusasutused.
Sageli kohalikuna me näe neid erilisi võimalusi, mida saaks ära kasutada!
Sell the seasonal sensations! (Müü hooajalisi elamusi!) Ning mõtle suurelt ja väikeselt! Karju kõvasti sotsiaalmeedias et jõuda oma sihtgrupini!
Niclase ettekande leiab prezi.com/7x9ucmtrieqd/go-seasonal/
Näiteid Norrast
|
Jan Tjosaas, kes on Läänemere toidutee projekti Norra esindaja tõi näiteid oma kodumaalt (esitlus ).
Igal Norra linnal on oma toidufestival! Kuid neid ei ole võimalik korraldada igal nädalavahetusel, kuna nõuab palju vabatahtlike abi. Seega toimuvad need igas linnas vaid paar korda aastas.
|
|
 |
Siidritee – www.ciderruta.no. Alates selle aasta 1.juulist on võimlaik siidrit ka talust müüa, hetkel teeb seda vaid viis talu.
Turistidele avatud talu www.steinsto.no
Trolltunga mäge (vt pildil) tullakse üha enam vaatama – 2009.a üksikud külastused, 2016.a juba 80 000 inimest. Kõige rohkem rahvast jaanuaris. Minnakse päikesetõusu vaatama.
Arutelu osa - paku hooajalisi elamusi
Aastaajad on paratamatu, peame tooted looma ja arendama vastavalt aastaajale.
Hooaja välisel ajal on meil paratamatult vähem inimesi, kuid võime rohkem rõhutada kvaliteedile. Vaja on kõrgekvaliteedilist tooteid, mille eest saab kõrgemat hinda küsida
|
|
 |
Peab olema kas avatud või mitte, poolik lahendus ei ole.
Sel aastal oli Pärnu restoranide nädalal 9000 külalist. Paneme rõhku kvaliteedile. See arv oli lagi!
Hooajalisusest võivad meid päästa vaid üritused ning kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostöö.
Me saa kõigile pakkuda kõike, peame leidma oma niši.
Meil on hooajalise toidud. Me peame olema kokkamisel loovad – see on kunst! Uus läänemere toit!
Seasonal sensations!!! Hooajalised elamused!
 Loe ka arutelugrupi juhi Ain Hinsbergi kokkuvõtet (inglise keeles)
KOONDINFO:
Läänemere toidutee töötoa ettekanded koos:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles