11.mai

LEADER-i kinnistumine Hiiumaal

Aasta 2004 oli Kodukandi Liikumisele Leader-programmi lähema tutvustamise algusaastaks. Seda võimalust kasutas ka Hiiumaa kodukant ja sama aasta 30.septembril korraldasime esimese Leader-tüüpi programmi tutvustava seminari.

Maavalitsuse saali kogunes 43 inimest. Ettekande tegi Liikumine Kodukant toonane tegevjuht Eha Paas ja teda täiendasid Kodukandi partnerorganisatsioonide esindajad Soomest. Ilmselt mäletavad paljud seminaril viibinud, kuidas Eha äärmiselt lihtsalt ja selgelt avas osalejatele programmi kõige enam huvipakkuva tahu – raha - selle tekkimise, selle jagamise ja kasutamise reeglid.

Reeglid selle sõna pehmemas vormis, sest nõuded ja kohustused koostavad inimesed ise ja kohapeal. Asi oli huvitav, kuid samas üsna ähmasevõitu ja seetõttu otsustatigi ,et edaspidi tuleb kõik endale selgeks teha. Kas ikka kõik on nii lihtne ja kas ikka saavad kohapealsed kavad ka Eesti riigis analoogselt Soomega toimida?

Esimese seminaripäeva lõpuks sai selgeks, et teemat tuleb kindlasti edasi arendada ja seda juba ettekavandatult ja koostöös Maaelu Arengu Instituudi koolitajatega. Miks just nemad? Hiiumaa Kodukandi inimestel olid eelnimetatud koolituskeskuse õpetajatega varasemate projektide käigus kujunenud väga head sidemed. Samuti olid nad tollal Eestis vähesed, kes meile huvipakkuvat teemat valdasid.

Rohkearvulise osavõtjaskonna üle rõõmustasime üheskoos, sest olgugi kvantitatiivselt väikese elanike arvuga maakond, siis kvalitatiivselt oli meil võrreldes teiste maakondadega huvilisi enam kohale tulnud, mis kindlasti on teadlikkuse taseme indikaator.

Edasi koostas kodukant Kohaliku Omaalgatuse Programmile taotluse, et Hiiumaal Leader-meetme alane koolitus läbi viia. See taotlus rahuldati, kuid just seejärel hakkasid mitmed tõkked kõrgemal pool – ministeeriumis - esile kerkima. Kuidagi ei suudetud vastavat meedet kõigile sobivalt ja vastuvõetavalt kokku kirjutada. Liikumise Kodukant ja samuti ka kohapealsete liikmesorganisatsioonide juhid üle Eesti külastasid mitmel korral põllumajandusministeeriumi vastavate osakondade ametnikke. Asi edenes väga visalt.

Hiiumaal me siiski, pärast pisikest pausi, hakkasime uuesti teavitustööga tegelema. Külaseltside liikmed tegid usinasti kodutööd, arutelud toimusid koosolekutel ja kohtumistel. Kokku saime HOL-iga, vestlesime omavalitsuste juhtidega. Kahel korral kohtusime ettevõtjatega. Pean tunnustavalt ütlema, et ettevõtjad süüvisid teemasse suure huviga ja sõna otseses mõttes jäid ootama teiste osapoolte samasugust valmisolekut.

Kuid inimeste valmisolekust ei piisanud, sest 3.6.meetme (meede, mille raames Leaderi tegevused pidid seaduse jõu saama) allakirjutamine muudkui venis ja venis. 18.novembril 2005 toimus Peoleo hotellis üle-eestiline järjekordne kokkusaamine, kus osalesid kodukandi esindajad ja põllumajandusministeeriumi ametnikud kuni ministrini välja. See kokkusaamine oli meie hiidlaste jaoks äärmiselt pingeline, sest tollastele nõuetele vastava mittetulundusühingu asutamine Hiiumaa tingimustes oli praktiliselt maha kriipsutatud.

Tingisime ja esitasime omapoolse redaktsiooni, mille sisuks oli: 10000 elanikku miinimum, kuid osaleda võivad ka iseseisvad linnad kuni 4000 tuhande elanikuga. Meie ettepanekut toetasid mitmed teisedki piirkonnad, kus linna staatusega omavalitsuse üksus oleks muidu välja jäänud. Lubati arvesse võtta ja paari kuu pärast oligi lõppdokument vastavalt sõnastatud. Hirmujutud Hiiumaa jagunemisest Saaremaa ja Läänemaa vahel olid muutunud sisutuks lobaks.

Nüüd algas Hiiumaal juba sisutihedam tegevus. Vahepealne paus oli meie jaoks liiga pikk olnud ja teema arutelud tuli ikka ja jälle ette võtta.

Üheks viimaseks suuremaks kokkusaamiseks oli 2006. aasta 09. -10. märts. Kahepäevase seminari teemaks oli just vastava organisatsiooni asutamisega seonduv. Tegime ka grupitöö, millest selgus, et huvi asja vastu on püsiv ja teotahtelisi inimesi jagub.

Võtmeisikuteks olid omavalitsuste volikogud ja juhid, sest Hiiumaal ei saanud ükski neist kõrvale jääda. Tingimused olid just niisugused – kas kõik või mitte keegi.

Mul on väga hea meel, et hiidlastel jätkus kannatlikkust ja üksmeelt Hiidlaste Koostöökoja asutamiseks. Oleme siiralt rõõmsad, et mitmeaastane ettevalmistustöö vilja kandis ning tänasel päeval juba edukalt tegutseb ning hiidlased saavad kõrvuti teiste Eestimaa piirkondadega kasutada EL poolt antud suurepärast võimalust meie külaelu ja kogu Hiiumaa elu edendamiseks.