Tallinna lähivallad lahendavad probleeme ühiselt
Saue, Harku, Saku ja Kiili vald koondasid oma mure tuleviku ees mittetulundusühingusse Nelja Valla Kogu. Ühendus taotles ja sa ka positiivse vastuse PRIA Leader programmi elukeskkonna arendamise meetmest, mille toel on võimalik ühiselt piirkonna kitsaskohti õgvendada.
Idee initsiaator ja ka 2006. aasta augustis loodud MTÜ Nelja valla kogu juhatuse esimees Deiw Rahumägi (Harku abivallavanem) usub koos tegutsemises tekkivasse sünergiasse ja kinnitab, et nii sügavuti pole naabervallad oma probleeme senini veel arutanudki.
Kui 2006. aastal avanes Euroopa Liidu Leader programmi raames võimalus saada toetust piirkonna arenguks ja kui projektis osalemise eelduseks oli territoriaalse üksuse suurus vähemalt 10 000 inimest, siis ei kõhelnud Rahumägi tegemast koostööettepanekut teistele Tallinna ümbruskonna valdadele.
Rahumägi sõnul arutati ühiselt vajadusi ja võimalusi töötada välja ühisstrateegiad piirkonna arenguks, kaasates lisaks valla eelarvele toetust ka Euroopa Liidu struktuurifondide lisafinantseerimise näol. “Eeltöö tarbeks oli aega napilt, seetõttu pidime konstruktiivselt tegutsema: alates MTÜ moodustamisest kuni rahataotusprojekti kirjutamiseni oli aega 2 kuud,” meenutab Rahumägi. Sellesse ajaperioodi jäid ka läbirääkimised valdades tegutsevate mittetulundusühingutega ja ettevõtjatega, sest programmis osalemise eelduseks oli just kohaliku initsiatiivi kaasamine ja osalemine projektis.
“Viimasel hommikul saime äriregistri numbri ja lõunaks oli vaja paberid käsipostiga Tartus asuvasse PRIA kontorisse kohale viia. Automootor oli kogu aeg soe,” naerab Rahumägi tagantjärele.
Ligi 600 000 krooni uuringuteks
Lisaks 300 000 krooni infopäevadeks, töögruppide kohtumiseks ning koostöö arendamiseks välispartneritega.
Sel aastal on projektipõhine eesmärk kaardistada ära prioriteetsete valdkondade probleemistik, viia läbi uuringud ja töötada välja arengukavad.
MTÜ Nelja Valla Kogu sätestas oluliste teemadena 4 valdkonda - ühistransport, ettevõtluskeskkond ja valglinnastumine, kergliiklusteed ja turismipotentsiaal.
Strateegiate väljatöötamiseks ning koostöö arendamiseks kohalike omavalitsuste-, äri- ja mittetulundusühendustega loodi ka neli erinevat töögruppi.
“Idee on kõigepealt strateegilised suunad paika panna,” selgitab Rahumägi.
Kuigi 600 000 krooni võib tunduda suure rahana ja jääda arusaamatuks, miks kulutada seda paberite tootmiseks, pareerib Rahumägi selle küsimuse järgmise näitega: “Kui üks vald ehitab mingi kergliiklustee jupi ja naabervald teeb sedasama, siis kusagil vallapiiril peavad need ju kokku jooksma. Kui seda ei tehta, siis soovitud tulemuseni ei jõuta.” Rahumägi on veendunud, et täna ei saa mõtelda ja planeerida asju vaid oma talu, küla või isegi valla kontekstis. “Globaalselt tuleb mõelda!” on tema sõnum.
Probleemsed valdkonnad on omavahel seotud
Kui vaadata prognoose, mida arendajad soovivad elamuehituses ellu viia, siis peab Rahumägi muret tekitavaks ühistransporti. “Juba praegu sõidetakse halvematel päevadel Tallinna 1.5 tundi. Mis saab liikluses toimuma olukorras, kui kõik need elamuehituslikud plaanid realiseeruvad.
Ühistranspordi võrgustik tuleb paika saada, bussisõit peaks muutuma popiks,” kinnitab Rahumägi, kes Harku valla näitel teab, et kaugematesse asumitesse pole ühistransport üldse jõudnud.
Lahendust pakub kohaliku infrastruktuuri rajamine - et ehitataks majandusüksusi ja büroohooneid, et ühel hetkel ei peaks enam sõitma tund aega Tallinnasse kontorisse, et seal arvuti lahti teha ja õhtul naasta.
Siin näeb Rahumägi omavalitsuste rolli teema- ja üldplaneeringute üle vaatamisel ning analüüsimisel. “Kui poes ja pangas saab käia ainult Tallinnas ning vaba ajaga pole midagi peale hakata, siis rahulolu keskusest kaugemal asuvates kohtades ei tule,” arvab Rahumägi.
Lisaks teeb murelikuks lasteaedade kohtade puudus, teede ja tänavavalgustuse olematus. “See kinnisvara buum lõi ikka tervikarenduse sassi, “ nendib ta.
Uued rahad reaalseteks tegevusteks
Järgmisena tööna tuleb MTÜ-l tuleva aasta kevadel, kui vastavalt uuringuteanalüüside tulemustele on leitud lahendusväljundid kitsaskohtadele, koostada uus projektitaotlus, mille tulemusel saadava rahastamise toel on võimalik juba reaalselt midagi ära tegema hakata.
Näiteks on turismiarenduseks vaja tegeleda viitade ja sildistamistega, valdadeülese kergliiklusteede võrgustiku jaoks ehitada kusagile jupp teed või mõelda oma bussipargi peale.
“Järgmine taotlus hõlmaks siis juba reaalset ehitust, mitte enam strateegiadokumentide koostamist,” selgitab Rahumägi, kes on veendunud, et MTÜ Nelja Valla Kogu juhatus on piisavalt tark ja tasakaalukas tegemaks otsuseid, mis kaitsevad kõigi nelja valla huve.
Kui ideed teostuvad...
Ideaalpildina näeks Rahumägi, et 2013 aastaks, kui kohaliku initsiatiivi arendamisele suunatud Leader programm lõpeb, on kõik projektis osalevad 4 valda saanud korralikud turismirajad, põnevad turismiobjektid, mida vaadata ja kuhu kohalikel elanikel koguneda. “Et võid rahulikult jalgrattaga kulgeda piki Tartu maanteed ja jõuda välja Murastesse, ilma, et peaks kusagil suurte teede peal seiklema,” avaldab Rahumägi oma visiooni.
Lisaks veel korralik bussiliiklus, mis võimaldaks näiteks Sakust ilma ümberistumiseta Maardusse sõita. Ja kohalik ettevõtlus on arenenud koos turismiga, näiteks saavad külamemmed pakkuda turistidele oma spets retseptiga kodumoosi.
“Meil teevad külamemmed selliseid pirukaid, ehtsaid vanaema pirukaid, sellist tänapäeva naised enam ei küpseta ja poest ei saa,” teab Rahumägi ja usub, et projekti toel paraneb iga üksikisiku heaolu ja võimalus aktiivset elu elada ka kogukonna piires.
Kodanikuinitsiatiivi on vähe
Rahumägi hinnangul praegune koostöö omavalitsuste ja teiste huvigruppidega suhteliselt väike. “Rohujuure tasandil tavalise vallakodaniku kaasatust arendusprojektidesse on vähe. Kodanikuinitsiatiivi peaks rohkem olema.
“Täna me tantsime paljuski arendajate pilli järele, aktiivset kolmandat sektorit pole, aga tegelikku elu ju korraldab ikka see seltskond, kes kogukonnas elab,” nendib Rahumägi. Ka ettevõtjad ja omavalitsused tegutsevad nagu eraldi lahtrites. Selle peamiseks põhjuseks peab Rahumägi seda, et meie ettevõtete sotsiaalne vastutustunne ja kohaliku elukeskonna parandamisele kaasaaitamine on lapsekingades.
MTÜ Nelja valla kogu on avatud organisatsioon, huvitatud saavad soovi korral ühingu tegevustega ühineda. Praegused mittetulundusühingud ja ettevõtjad on kampa võetud lähtudes iga valla ettepanekutest oma piirkonna aktiivsetele isikutele. Kindlasti on teretulnud uued ideed ja mõtted. “See on tervitatav. Mida rohkem, on ühist ressurssi, millest tekib sünergia, seda lihtsam on asju ellu viia,” usub Rahumägi.
MTÜ Nelja Valla Kogu eesmärgid