alapeatükk 16.2. Riiklik maaeluvõrgustik

16.2 RIIKLIK MAAELUVÕRGUSTIK

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 66.

Rahastamine

Maaeluvõrgustiku (edaspidi võrgustik) rahastamine toimub MAKi tehnilise abi vahendite kaudu. Võrgustiku juhtimiseks ja tegevuskava täitmiseks kavandatav eelarve ei ületa aastas 10 mln krooni (640 000 eurot). Võrgustiku juhtimiseks kavandatud eelarve programmi jooksul ei ületa 25% võrgustiku kogueelarvest, kokku 17,5 mln krooni (1 120 000 eurot).

Ülevaade võrgustiku haldamiseks ning tegevuskava rakendamiseks antud tehnilise abi jaotuse kohta, eristamaks kulutusi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 68 lõike 2 punktide a ja b vahel näidatakse määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 82 nimetatud iga-aastases seirearuandes.

Loomise ajakava

MAKi rakendamise esimesel aastal on kavas võrgustiku üksuse loomine ja tehniline ettevalmistamine (võrgustiku veebileht jne). Võrgustiku loomise esimesel aastal on kavas osalises mahus rakendada peaaegu kõiki tegevuskavas ettenähtud komponente, et saada esialgsed kogemused võrgustikutööks. Esimene ametlik tegevuskava koostatakse 2008 aasta kohta. Võrgustiku tegevused rakenduvad järk järgult ning täies mahus hiljemalt 31. detsembriks 2008.

Eesmärgid ja ülesanded

Võrgustiku tegevuse eesmärgiks on anda lisandväärtust MAKi rakendamiseks, sh meetmetest kasusaajate ja teiste maaelu arengust huvitatud osapoolte kaasamiseks programmi elluviimisel.

Võrgustiku peamiseks ülesandeks on soodustada teadmiste ja kogemuste vahetust Eesti tasandil, samuti olla tugi maaelu arengu poliitika rakendamise ja hindamise koordineerimisel. LEADER tegevuste osas on võrgustiku ülesanne pakkuda koostöö alustamise tuge, korraldada kootööle pühendatud temaatilisi kohtumisi, soodustada mentorlus kontaktide vahetamist ning (uute) tegevusgruppide koolitamise korraldamine ja tugi hindamiste läbiviimisel.

Võrgustiku tegevus aitab kaasa kindlustamaks informatsiooni vahetust nii kohalikul, Eesti, kui ka ELi tasandil.

Võrgustikku kuuluvad organisatsioonid ja asutused

Võrgustiku tegevusse kaasatakse arengukavast kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide, samuti asutuste, keda MAKi eesmärgid puudutavad, esindajad:

• põllumajandustootjate ning talunike ühendused (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit, sh eelnimetatud organisatsioonide piirkondlikud organisatsioonid, Eesti Noortalunikud jne);

• toidukvaliteedi ja erinevate põllumajandustootmise valdkondade põhised ühendused ning organisatsioonid (Eesti Mahetootjate Liit; Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Aiandusliit, Eesti Mesinike Liit, Eesti Seemneliit, Eesti Tõuloomakasvatajate Liit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Linnukasvatajate Selt jne);

• metsaomanike ühendused (Eesti Erametsaliit jne);

• põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja metsatööstuste ühendused (Eesti Toiduainetetööstuste Liit, Eesti Piimaliit, Eesti Leivaliit, Eesti Metsatööstuste Liit jne);

• põllumajandus- ja metsamajandusvaldkonna nõustajate ühendused (MAKi peatükis 5 nimetatud nõuandekeskused jm nõuandekeskused, Sihtasutus Erametsakeskus jne);

• maaparandusühistute ühendused;

• põllumajandus- ja metsandusvaldkonna koolitusasutused (Eesti Maaülikool jne);

• põllu- ja metsamajandusvaldkonna õppe- ja teadusasutused (Eesti Maaviljeluse Instituut, Jõgeva Sordiaretuse Instituut jne);

• keskkonnakaitse organisatsioonid (Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Ornitoloogiaühing jne)

• NATURA 2000 võrgustiku asutus (Riiklik Looduskaitsekeskus jne);

• maapiirkonnas väikeettevõtluse arendamise ühendused (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon jne);

• maaturismi ettevõtjate ühendused (Eesti Maaturism jne);

• kultuuripärandi kaitse ühendused (Pärandkoosluste Kaitse Ühing jne);

• külaliikumise-, noorte ja naiste jm sotsiaalse kaasamisega tegelevad ühendused maapiirkonnas (Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumine Kodukant; ETNA Eestimaal jne);

• maaettevõtluse ja maapiirkonna arengu valdkonna nõustamis-, koolitus-, õppe- ja teadusasutused;

• kohalikud tegevusgrupid ja nende vabatahtlikud võrgustikud jt.

Eelnimetatud ühenduste ja organisatsioonide nimekirja koostamise aluseks on eelkõige MAKi koostamisel aktiivselt osalenud ühenduste ja organisatsioonide loetelu (vt MAKi peatükk 14) ja see loetelu ei ole täielik. Kaasatud ühenduste ja organisatsioonide konkreetne nimekiri võib MAKi rakendamise perioodi jooksul ka muutuda, juhul kui toimuvad muutused nimetatud organites või luuakse uusi ühendusi, kuid säilib üldine telgedepõhine kaasatuse põhimõte.

Võrgustiku tegevusse on kaasatud ka piirkondlikult ja riiklikult MAKi rakendamisega seotud ja MAKist huvitatud muud organid, sh MAKi peatükis 11 nimetatud asutused.

Võrgustiku tegevuskava

Võrgustiku ülesannete täitmine korraldatakse iga–aastaste tegevuskavade alusel. Tegevuskava koostab korraldusasutus koostöös võrgustiku üksusega. Tegevuskava täimiseks saab võrgustiku üksus toetust nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 68 lõike 2 punkti b alusel.

Tegevuskavas kavandatavate peamiste tegevusliikide kokkuvõtlik kirjeldus:

• teadmiste levitamine (MAKi rakendamisel saadud positiivsete kogemuste sh heade üleantavate tavade, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste määratlemine ja analüüsimine; neid käsitleva teabe levitamine; antud kogemuste ja oskusteabe vahetamise korraldamine ja korraldamisele kaasaitamine);

• koolitused (kohalike tegevusgruppide koolitusprogrammide ettevalmistamisele kaasaitamine jt MAKi rakendamist tõhustavate koolitusprogrammide ettevalmistamine) ja seminarid;

• tugi Eesti ja riikidevaheliseks koostööks (vastava veebilehe haldamine; koolituste, seminaride jm ürituste korraldamine, koostööpartnerite leidmine ja ekspertide andmebaasi haldamine jms.)

Võrgustiku struktuur

Võrgustiku tegevuste juhtimiseks ja koordineerimiseks luuakse kaheosaline struktuur: võrgustiku üksus, mis võrgustikku haldab ning võrgustiku koostöökoda (edaspidi koostöökoda), mis koondab endas erinevaid maaelu huvipooli.

Võrgustiku üksus luuakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikkel 41 punktis 1 sätestatule. Võrgustiku üksus moodustatakse Põllumajaministeeriumi valitsemisalas tegutseva ministeeriumi hallatava riigiasutuse, Maamajanduse Infokeskuse struktuuriüksusena.

Koostöökoda koondab arengukavast kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning MAKi rakendamisega tegelevate organite esindajaid.

Koostöökoja ülesanneteks on tagada võrgustiku tegevuse koordineeritus erinevate MAKist kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning MAKi rakendamisega või maaelu arendamisega seotud tegelevate organite vahel; nõustada Maamajanduse Infokeskust võrgustiku tegevuse ja iga-aastase tegevuskava osas; nõustada Maamajanduse Infokeskust valdkonna töögruppide moodustamise ja teemade valiku osas.

Koostöökoja kutsub kokku Maamajanduse Infokeskus, kes tagab ka koostöökoja nõupidamiste tehnilise teenindamise. Koostöökoja nõupidamised toimuvad vähemalt kaks korda aastas.

Täiendavalt moodustatakse erinevaid valdkonna töögruppe, kuhu koondatakse samuti arengukavast kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning MAKi rakendamisega või maaelu arendamisega seotud organite esindajaid.

Üldjuhul määratakse valdkonna töögruppides käsitlevate teemad ja osalejad võrgustikutöö käigus, kuid need peaksid olema suunatud maaelu huvipooli otseselt huvitavate kindla valdkonna üldiste teemade käsitlemiseks.

Võrgustiku loomise aastal moodustatakse valdavalt võrgustiku käivitamisele suunatud töögruppe, nt võrgustiku veebilehe koostamise töögrupp, võrgustiku tegevuskava koostamise töögrupp jne ning ka Leader tegevuste töögrupp. Valdkonna töögruppide teemade valikul arvestatakse edaspidi ka Euroopa maaeluvõrgustiku valdkonna töögruppides käsitlevate teemadega.

Teemade ja osalejate valikul nõustab Maamajandus Infokeskust koostöökoda.

Valdkonna töögrupid kutsub kokku Maamajanduse Infokeskus, kes tagab ka töögruppide koosolekute tehnilise teenindamise.

Maamajanduse Infokeskuse ülesanded

Maamajanduse Infokeskuse peamised ülesanded on tagada võrgustiku toimimine ja tegevuskava rakendamine ning täita koostöökoja ja valdkonna töögruppide sekretariaadi rolli.

Oma ülesannete täitmiseks Maamajanduse Infokeskus:

• korraldab MAKi meetmeid käsitleva teabe kogumist, analüüsimist ja levitamist;

• korraldab parimate praktikate, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste kogemuste kogumist, koondamist ja levitamist;

• korraldab maaelu arengus osalejatele kohtumisi, seminare ja koolitusi;

• haldab vastavat ekspertvõrgustikku;

• toetab koostööalgatusi:

• tagab toimiva veebikeskkonna võrgustiku ülesannete täitmiseks.

Maamajanduse Infokeskuse ülesannete hulka kuulub ka vastav infovahetuse korraldamine ja koordineerimine EL tasandil, sh nii teiste liikmesriikide võrgustike, kui ka Euroopa maaeluvõrgustikuga. Samuti osalemine EL maaeluvõrgustiku koordinatsioonikomitee ja valdkonna töögruppide istungitel.

Võrgustiku üksuse ülesanded sätestatakse Maamajanduse Infokeskuse põhimääruses.