EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Üritused (arhiiv) Maainfo 2008 aasta üritused Maainfo 12.03.2008 - Leader+ juhtkomitee istung (LISATUD KALENDRISSE) Maainfo 12.03.2008 - Leader+ juhtkomitee - koostöö kasutegur
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

12.03.2008 - Leader+ juhtkomitee - koostöö kasutegur

   

12. märts 2008 - Leader+ juhtkomitee istung


Uuringu „Koostöö kasuteguritest maapiirkondades” tutvustus, Dorothée Duguet, Leader+ kontaktpunkt

VAATA! Ettekannet osade kaupa:

I osa ettekandest (2 lk, PDF)

II osa ettekandest (3 lk, PDF)

Dorothée Duguet meenutab, et Leader II programmis ei olnud osad liikmesriigid üldse kaasatud rahvusvahelisse koostöösse. Arvati, et see on liiga keeruline või, et puudub piisavalt koostööprojektide ideesid. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas selguma kuidas ja kellega teha koostööd ja et ainult kohaliku tasandil (liikmesriigi siseselt) koostöö tehes ei saavutata soovitud tulemust. Ka praegu on veel palju teha, et panna kohalikke tegevusgruppe koostööst, eelkõige rahvusvahelisest koostööst huvituma. See on väljakutse tulevikuks.

Millised oleksid meetodid eesmärgi saavutamiseks:

  • tuua näiteid koostöö kasulikkusest;
  • kirjeldada milleks panustada ressurssi, sh aega koostööks;
  • illustreerida mida koostöös saavutati;
  • tuua välja kasutegurid jne

Eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks tehti Euroopa Liidu tasandil uuring ja küsitleti liikmesriikide kohalikke tegevusgruppe jm sidusgruppe

Esimeseks küsimuseks oli – miks vajame koostööd?

Eelmistel Leader programmidel väljus koostöö tihtipeale kohaliku tegevusgrupi strateegia eesmärkidest, arvati et koostöö on siis, kui koostöö on olemas!

Käesoleval programmperioodil on koostöö arendamine üks prioriteetidest.

Lihtsalt kuskil seminaril osalemine, ei ole veel kohe selline koostöö, mida Euroopa Komisjon ootab. See on alles eeltegevus koostööks. Oodatakse sellist koostööd, kus on tõelised väljakutsed koostööst lisandväärtuse saavutamiseks ja mis baseerub altpoolt tuleval initsiatiivil ja on kohaliku tegevusgrupi strateegia osa.

Koostöö mõjutab eelkõige kohalikku elu, sotsiaalset kapitali ja tugevdab kohaliku haldussuutlikkust ja paljudes muudel tasanditel ettevõtlikust. Koostöö anna oma panuse kohaliku elu arendamisele, protsess kui õppimine, uute otsuste tegemine.

Dorothée Duguet toob mitmeid näiteid liikmeriikide vahelistest koostöö tegevustest.

Näiteks Belgia ja Prantsusmaa tegid koostööd kohaliku maavara – kivimi töötlemise valdkonnas - kuidas kohalikku kivi paremini kasutada. Prantsuse kohalik tegevusgrupp võttis kasutusele samad töötlemismeetodid, mida kasutati juba Belgias. See sündis koostöös.

Soome ja Austria vaheline koostööprojekt – maaturismi arendamine. Koostöö aluseks maaturismi sesoonsus - Soomes on talveturism tähtsam ja Austrias jällegi suveturism. Koostöö tulemusena leiti palju huvitavat ja uusi kogemusi omal maal maaturismi arendamisel.

Koostöö erinevate liikmesriikide vahel on hea ka vastastikku keeleõppele, kultuurivahetusele jne.

Leader II programmis olid koostööprojektid eelkõige kogemuste vahetamine ja üksteiselt õppimine ja õppimine eelkõige liikmesriigi tasandil. Selle kaudu said konkurentidest koostööpartnerid ning koostööpartnerid ka väliskoostöö algatamiseks ja arendamiseks. Kõigile on oluline oma piirkonda tutvustada, teha ennast teistele nähtavaks!

Kunagi ei saa küllalt, arvab Dorothée Duguet, et rääkida koostöö kasulikkusest:

  • sotsiaalse kapitali, inimeste arenemine;
  • tehniliste kogemuste jagamine, näiteks puidu töötlemise oskuste jagamine, kivi, ka keeleoskuste teemadel;
  • inimeste kahtlused alguses, kuid seda suurem on rahulolu lõpptulemuse üle;
  • õppimine teiste maade programmidest, kogemustest;
  • hea näited, et kõik kohalikud otsustajad saavad osaleda kõikidel koostöö tasanditel;
  • võrgustikutöö;
  • vahend, ehitada „sild” erinevate inimeste vahel;
  • abivahend tekitada kohalikul tasandil kokkuhoidmist;
  • kogukonnast väljapool inimesed võivad teie piirkonna ja tegevuste kohta märgata seda, mida ise pole märganud ning küsida seda, mida te ise ei taha küsida – sellel on edasiviiv jõud;
  • koostööprojektidel on mõju piirkonna majandusele, koostööprojektis osalevad inimesed saavad uue kogemuse, mis on kohalikule tööandjatele huvitav jne

Kokkuvõtteks, sõnas Dorothée Duguet, on ühiselt vaja töötada selle nimel, kuidas teha uut perioodi veelgi edukamaks koostööprojektide rakendamise valdkonnas.

Istungil esitatud küsimused, kommentaarid:

Liikmesriik: kuidas teha erinevate liikmesriikide koostöö haldusmenetlust lihtsamaks?

Euroopa Komisjon: Euroopa Komisjon peab koostööprojekte väga tähtsaks, soovitus on, kasutada liikmesriigi tasandil minimaalselt kohustuslikke vorme.

Liikmesriik: ettekandes on slaid, et koostööprojektid on olnud edukad. Kuid juhul, kui koostöö erinevate liikmesriikide ja riikide vahel on väga edukas, kuidas saab see siis olla väljakutse. Küsimus on, kas on ka ebaõnnestunud koostööprojekte? Arvestatav analüüs peaks sisaldama ka ebaõnnestumisi ja me sooviks neist õppida. Saame aru, et tegelikkuses tulemused olidki head, kuid oleks võinud uurida laiemalt.

Euroopa Komisjon: Kui vaadata tulemusi seireindikaatorite alusel, siis tõusnud on nende kohalike tegevusgruppide arv, kes on osalenud rahvusvahelises koostöös. Kuid oli ka ebaõnnestumisi.

Liikmesriik: meie kogemus on, et koostööd tehakse eelkõige piirkondade vahel, mitte tegevusgruppide vahel. Meil oleks kergem, kui oleks kokkulepitud administratiivsed protseduurid. Reeglid on kõigil liikmesriikidel nii erinevad ja see teeb koostöö keeruliseks. Koostöö peab olema pidev ja ainult ühe koostööprojektiga ei piirduta. Üks koostööprojekt viib teiseni, on võimalus ka võrgustike tekkeks.

Euroopa Komisjon: Head märkused ja peame rääkima koostööst. See võiks olla teema ka töögrupi tööks, et ühiselt arutada koostöömeetme protseduuri reeglite lihtsustamist. Võttes näiteks aluseks EQUAL projektide süsteemi. Koostöö juhises on mõned ettepanekud liikmesriikidele, millised võiksid olla ühised administratiivsed protseduurid, kuid iga liikmesriik võib koostada oma korra. Peaksime püüdma seda koordineerida.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo