12. märts 2008 - Leader+ juhtkomitee istung
Rahvusvaheliste koostööprojektide analüüsist ülevaate teeb Judit Török, Leader+ kontaktpunktist
VAATA! Ettekannet osade kaupa:
I osa ettekandest (3 lk, PDF)
II osa ettekandest (3 lk, PDF)
III osa ettekandest (3 lk, PDF)
IV osa ettekandest (3 lk, PDF)
Euroopa Komisjon tellis rahvusvaheliste koostööprojektide analüüsimiseks uuringu, erinevate liikmesriikide (EL 15) korraldusasutusi küsitleti selle aasta (2008.a.) jaanuaris ja veebruaris.
Uuringu raames küsiti:
- kui palju kohalikke tegevusgruppe on Leader+ perioodil saanud heakskiidu koostööprojektidele;
- kui palju koostööprojekte on saanud Leader+ perioodil heakskiidu;
- koostööprojektide partnerite päritolu;
- koostööprojekti peamine koordinaator;
- koostööprojekti sihtgrupp;
- koostööprojekti peamised teemad.
Euroopa Liidu (EL 15) liikmesriikide hulgas 5 liikmesriiki, kus kõik kohalikud tegevusgrupid on kaasatud siseriikliku koostööga: Hispaania, Portugal, Luksemburg, Kreeka ja Iirimaa. Rahvusvaheliste koostööprojektide osas on kaasatud kõik kohalikud tegevusgrupid: Luksemburgis, Rootsis ja Iirimaal. Kõige vähem koostööprojekte tegevusgruppide projektide kohta on Itaalial, Prantsusmaal ja Kreekas, samas nendel maadel on ka suur kohalike tegevusgruppide arv.
Ühendkuningriigid, Hispaania ja Saksamaa on ühed enim koostööle kutsutud partnerid. Austria kõige suurem koostööpartner on saksamaa, Iirimaa Ühendkuningriikidele, Portugal Hispaaniale jne, mis on ka arusaadav kuna koostöö naabritega (piiriülene koostöö) on väga oluline.
Siseriiklike koostööprojektide teemade osas on valdavalt maaturism (26%), põllumajandus- ja toiduvaldkond (21%) ja pärandkultuur (12%).
Rahvusvaheliste koostööprojektide teemade osas on esikohal samuti maaturism (33%), järgneb aga kohaliku pärandkultuuriga seotud teemad (17%) ja teadmiste vahetus (14%).
Liikmesriigiti on koostööprojekti mõistet ka erinevalt tõlgendatud, samuti näiteks kõikides (EL 15) liikmesriikides ei oldud koostööprojektide teemat programmis etteantud (näiteks Rootsi, Holland jt), seega ei saadud vastata ka konkreetset valitud teemade osas.
Vähe on tehtud koostööd kolmandate riikidega. Kolmandate riikidega tehtavate koostööprojektide puhul on oluline, et seal oleks samad kohaliku arengu elemendid, st Leader lähenemisele sarnast koostööd kasutavad partnerid. Erinevate koostöövormide ja –meetodite tundmaõppimine on samuti väga oluline, seda saaks teha just kolmandate riikidega (uuringus on mainitud näiteks Aafrika riike).
Istungil esitatud küsimused, kommentaarid:
Liikmeriik: selleks perioodiks on koostööprojektide õiguslikud alused muutunud, „lihtsalt” kogemuste vahetamine ei ole koostööprojekt. Aga peab leidma koostööpartneriga ühisosa, tundub et selleks nagu õiguslikku alust ei ole? Näiteks koostöö meetodite eksportimine.
Liikmesriik: kuidas peaksid liikmesriigid uuel perioodil valima koostööprojekte, kui üldisi teemasid ei ole enam etteantud? Kas oleks võimalik saada soovitusi?
Liikmesriik: kuidas saame kindlustada, et koostööpartner leiab vajalikul määral koostööprojekti kaasfinantseerimiseks vahendeid, see on pigem probleem (eriti kui koostööpartner on kolmandast riigist)? Millised on reeglid koostööprojektide ettevalmistavaks tehniliseks abiks?
Liikmesriik: kuna koostööprojekti ettevalmistav tegevus on pikaajaline, siis rakendasime Leader+ raames nn „koostööprojekti ettevalmistamiseks 6 000 euri” ettevalmistava meetme. See toimis väga hästi.
Liikmesriik: saame aru, et koostööprojektide ettevalmistamisel on kasutatuid ka teiste EL toetusprogrammide vahendeid, näiteks INTERREG`i
Euroopa Komisjon: uuel programmperioodil ei anta koostööprojektide teemasid ette, teemad tulenevad iga konkreetse koostööpartneri strateegiast või liikmesriigi programmist.
Sisukaart
Prindi
Üles