LEADER Eestis - mis toimub, mis toimumas?
Euroopa Liidu maaelu arendamise toetusskeem hakkab ka Eestis maaelu mõjutama - esimesed märgid on juba näha.
Termin LEADER on tegelikult akronüüm, tulenedes prantsuse keelest: Liaison Entre Action de Développement de l'Economie Rurale, mis tõlkes tähendab: "Seosed maamajanduse arengu tegevuste vahel". LEADERi idee algataja on Euroopa Komisjon. Alates 1991. aastast on see üks edukamaid algatusi, mis läbinud juba kolm perioodi: LEADER I, LEADER II ja LEADER+.
Kohalikud tegevusgrupid ja strateegia
LEADERi idee ja edukuse aluseks on see, et maapiirkondadele antakse kohapeale võimalus otsustada toetuste jaotamine oma äranägemisel. Piirkonna inimesed ise koostavad arengustrateegia ningasuvad seda ellu viima, kuulutades välja projektikonkursid. Eesmärk on toetada neid projekte, mis konkreetse piirkonna jaoks olulised, kasutavad kohalikku toorainet, toetavad piirkonna traditsioone, olles seejuures uuenduslikud.
Toetuste jaotamise põhisuundade ja konkreetsete projektide valik peab toimuma eri sektorite osalusel ehk partnerluse printsiibil. Otsustajate hulka peab kuuluma lisaks omavalitsuste esindajatele ka ettevõtjate ja kohalike ühenduste esindajaid. Kusjuures otsuste tegemisel peab omavalitsuste esindajate osakaal olema alla poole otsustajate arvust.
Selliseid otsuseid tegevaid partnerlusi nimetatakse kohalikeks tegevusgruppideks, mis oma vormilt on mittetulundusühingud. Kohaliku tegevusgrupi piirkonna moodustamiseks on vaja vähemalt kaks omavalitsust ja elanike arv piirkonnas peab olema üle 10 000.
Toetused
Eesti riik on otsustanud selle skeemi kaudu jagada koguni 10% Eesti maaelu arengukava 2007-2013 eelarvest. See on 1,34 miljardit krooni, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 miljoni LEADER-telje kaudu jaotatavaid toetusi.
Paraku ei ole LEADER väga kiire protsess. Enne projektikonkursside väljakuulutamist tuleb õppida partnerlust, moodustada piirkonnad ja kohalikud tegevusgrupid, viia strateegia koostamiseks läbi uuringuid. Seepärast ongi tänaseks esimestest LEADERi teemalistest seminaridest päris mitu aastat.
Sügisel 2006 esitas 24 kohalikku tegevusgruppi toetuse taotlused PRIAsse. Ainult eelneva partnerluse kogemusega piirkonnad said taodelda strateegia "Integreeritud maapiirkonna arengustrateegia" toetust. Need olid 3 piirkonda Kagu-Eestist, vastavalt Põlva-, Valga- ja Võru partnerluskogud. Ülejäänud 21 piirkonda said toetust, mille nimeks on "Oskuste omandamine" ja mille eesmärk oli strateegia koostamine ning kohaliku tegevusgrupi väljaarendamine.
Strateegiate valmimise viimane tähtaeg on suvel, suveks on planeeritud ka kohalike tegevusgruppide taotluste vastuvõtt. Strateegiate heakskiitmine ja toetuste määramine võtab mõned kuud.
2009. aastal võimalus kõigile
Kui suure summa saab üks või teine kohalik tegevusgrupp toetusteks, oleneb kolmest põhikomponendist: sotsiaalmajanduslikud näitajad, paasrahastus ja piirkonna arengustrateegia hindamise tulemus. On selge, et igasse piirkonda tuleb toetusteks märkimisväärne summa.
Alates 2009. aastast võib juba oodata piirkondlike taotluste vastuvõttu. Kõik LEADER-telje taotlused hakkavad käima läbi kohaliku tegevusgrupi, kus otsustatakse, kas taotlus vastab piirkonna prioriteetidele ja kas seda rahastatakse. Kui otsus on positiivne, edastatakse projekti taotlus PRIA-le, kus toimub ainult abikõlblikkuse kontroll, kuid sisu küsimustesse ei sekkuta.
Mis teemadel, millises järjekorras ja keda oodatakse taotlema, seda peab huviline välja uurima juba oma piirkonna kohaliku tegevusgrupi büroost.
Eesti on edukas LEADER-maa
Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on Eesti üsna edukas LEADER-programmi rakendaja. See, et ligi 94% omavalitsustest ja üle 40 000 km2 on liitunud kohalike tegevusgruppidega ning et toetuse osakaal teiste skeemide kõrval on 10%, paigutab Eesti üsna etteotsa.
Loodetavasti liituvad ka seni liitumata vallad, muidu puudub sealsetel elanikel LEADERile ligipääs.
Maaeluvõrgustiku üksus
Maamajanduse Infokeskuse juurde Jänedal on loodud uus osakond - maaeluvõrgustiku osakond, kelle ülesandeks on olla tugistruktuuriks nii LEADERi kohalikele tegevusgruppidele kui ka teistele maaelu arengukava 2007-2013 meetmetest kasu saajatele.
Peamine ülesanne on soodustada teadmiste ja kogemuste vahetust liikmesriigi tasandil, korraldada seminare ja vahendada ekspertabi, vahendada informatsiooni ja luua andmebaase. Selliseid üksusi peavad looma kõik liikmesriigid ja nad peavad oma töö käivitama 2008. aasta lõpuks.
Tegutsemise algusest saab varsti juba aasta, tegeldud on seminaride ja infopäevade korraldamisega, veebilehe haldamisega ning osaletud meetmete väljatöötamisel, kuid plaane on veel palju. Infot ja kontaktandmeid leiab kodulehelt www.maainfo.ee.