3. – 4. juuli 2008 - Eesti esimene Leader kohalike tegevusgruppide meeskonnakoolituse suveseminar – 3. juulil ARUTLUSPANEELID "Leader - innovaatilisus või vana hea nutikas idee?"
VAATA suveseminari arutluspaneelide kohta
I paneel: ”Innovaatilisus või hea unustatud vana - mis teeks elu maal inimese jaoks paremaks!”
Moderaator: Ene Hion, MTÜ Kodanikukoolitus
Paneelis osalejad: Anneli Viitkin, Võrumaa Partnerluskogu juhatuse esimees ja tegevjuht, Lasva Vallavalitsuse liige; Deivi Sarapson, Valgamaa Partnerluskogu esindaja, Tartu Tamme Gümnaasiumi õpilane, Eesti Õpilasesinduse Liidu juhatuse esimees; Deiw Rahumägi, Nelja Valla Kogu juhatuse esimees, Harku abivallavanem; Eero Spriit, Eesti Rahvusringhääling, ETV lavastuslike saadete toimetuse juhataja asetäitja; Ingrid Tähismaa, meediakoolitaja, TV 3 Seitsmeste uudiste „Tähetund” ja „Suvitaja” autoriuudised; Jaanus Marrandi, Riigikogu liige, Riigikogu maaelukomisjoni liige; Jan Kaus, kirjanik; Maiu Lünekund, Pärnu Lahe Partnerluskogu esindaja, Tartu Ülikooli sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika tudeng, Pärnumaa esimese noorte omaalgatusliku MTÜ Laukamari asutaja ja juhatuse liige.
Kokkuvõte esimesest paneelist (MTÜ Kodanikukoolitus):
Maaelu edendamine ei ole kerge töö, sest sageli on külad väikesed ja inimesi vähe. Oluline on areng ja plaanid siduda olemasoleva kultuuri ja majandusega, see võiks olla parim tee maaelu, kui eluviisi toetamiseks. Olemasolevaid häid mõtteid ja ärieesmärgil pakutavaid tooteid ja teenuseid tuleks meedias aktiivselt tutvustada. Läbi Leader’i tegevuste tuleks edendada eelkõige seda, mis on paikkonnale omane ning innovatsioon võiks seisneda selles, et teha seda läbi uue vaatenurga. Noored ja vanemad inimesed peaksid tegema koostööd ja põlvkondade vaheline usaldus võiks olla suurem - ka see aitaks uutele algatustele kaasa.
Paneelis osalejate mõtteid:
Jan Kaus: Uue tunneme alles tagant järgi ära. Eestis on tuntav nn taburetiefekt, mitte et pink oleks liiga lühike, vahel on see koguni vaid taburet - suurim on probleem, kust leida inimesi, kes uuendusi teeks. Maa ja linnaelu ei tohiks vastandada. Heaks näiteks on Viljandi Folk, mis on kõigile.
Anneli Viitkin: Sageli on inimestel hirm uue ees, muudatusi ei soovita. Noored ja vanad ei peaks eraldi tegutsema, oluline on see, kuidas külakogukond ennast tunnetab. On tunne, et maaelu justkui vajaks pidevat tõestamist. Kaameramehel ja muudel meediainimestel on oma ettekujutus maainimesest, mida edasi antakse ja sellega seda ka paljundatakse. Küsimus on selles, kuidas maaelu säiliks nii, et ei peaks vaid "müüma", vaid et maal saaks e l a d a.
Jaanus Marrandi: traditsiooniline maaelu on muu, kui see mis ta on mitusada aastat olnud. On selge, et maamajandus peab arenema, kui selleks on turism ja huviväärsused ning turistile suunatud tooted, olgu need siis kihnu troid, peipsi sibulad jt. Need peaksid olema piirkonna muu majandusega seotud. Innovatsioonigi tuleks läbi selle vaadelda. Väärtus luuakse läbi kohaliku majanduse. Ettepanek: luua ka läbi Leader’i tegevuste konkreetne suund.
Ingrid Tähismaa: Linnainimese pilgu läbi vaadates on üle Eesti mitmeid ideid teoks saanud. Turismiteenuste kasutajatele mõeldust võiks üles lugeda näiteks piisonifarmi Lääne-Virumaal, metsavendade onnid, Pokumaa, põlevkivi kaevanduste ekspositsioonid, mootorrattasõidu tuhamägedel jne. Selleks aga, et info nende kohta jõukas meediasse, tuleb endal aktiivne olla, näiteks kirjutada pressiteateid, leida patroon jne. Äärmiselt oluline on side maakonnalehega, seal on uudiskünnist ka kergem ületada. Ka üleriigilised päevalehed toovad ära kohalike lehtede uudiseid.
Eero Spriit: Teaduse ja tehnika uuendusi on lihtsam ära tunda, sest seda jälgitakse, muu nagu igapäevaelu uuendusi on keerulisem märgata. Maainimene on aktiivne tegutseja. ETV saatesari „Suvehommik“ teeb selle nähtavaks.
Deiw Rahumägi: Elluviimiseks on vaja (kinnis)ideed - head ideed tulevad heas seltskonnas ja saunas. Oluline on isetegemise. Suhtumine, et vallaametnik ei tee midagi on poolik - iga inimene ise on poliitika tegija. Kõik algab alt-üles tegutsemisest ja tahtmisest. Üldiselt võib öelda, et mida kaugemal Tallinnast asutakse, seda ühtsemalt tegutsetakse - Tallinna ümber on küla kadunud. Leader - on ühendav ja võimalusi loov ning aitab headel ideedel ja kogemustel liikuda.
Deivi Sarapson: Noortel on küll pealehakkamist, kuid samas on keeruline usaldust võita. Selles võiksid külakogukonna liikmed noori ja üksteist rohkem toetada
Maiu Lünekund: Mis on uus - ei oskagi oma kodu vaadates öelda. Seda on lihtne näha teiste kohta. Kindlasti tuleks noori kaasata, ja vanad ei tea, mida noored tahavad. Vahemärkus märkus: diskussioon saaliga - kes keda peaks kaasama. Teiselt poolt paljud noored maal laisklevad, nad on passiivsed. Igal piirkonnal on oma „miski“ - oma märk ja perspektiivis saavad seda edasi kanda vaid noored.
Pildid (maaeluvõrgustik):
| | | ||||
| | | ||||
| | | | ||||
| | | | ||||
| | | ||||