EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Üritused (arhiiv) Maainfo 2008 aasta üritused Maainfo 03.-04.07.2008 - Eesti I Leader suveseminar (LISATUD KALENDRISSE) Maainfo 03.-04.07.2008 - II arutluspaneel
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

03.-04.07.2008 - II arutluspaneel

   

3. – 4. juuli 2008 - Eesti esimene Leader kohalike tegevusgruppide meeskonnakoolituse suveseminar – ARUTLUSPANEELID "Leader - innovaatilisus või vana hea nutikas idee?"


VAATA suveseminari arutluspaneelide kohta

II paneel: ”Innovaatilisus või hea unustatud vana - mida ma maal ringi sõites ostaksin?”

Moderaator: Katri Targama, MTÜ Kodanikukoolitus

Paneelis osalejad: Anne Kalamäe - Virumaa Koostöökoja juhatuse liige, Lüganuse valla raamatukogu juhataja, Tallinna Pedagoogilise Seminari noorsöötöö tudeng, MTÜ Ida-Virumaa Külade esinduse juhatuse liige, MTÜ Noortekeskuse juhatuse liige, MTÜ Lüganuse Küla Seltsi juhatuse liige; Kadri Pau - Eesti Külaliikumine KODUKANT tegevjuht; Malle Rooba, Järva Arengu Partnerid juhatuse esimees, Kaaruka Külaseltsi juhatuse liige, Kaaruka külavanem, Roosna-Alliku Vallavalitsuse liige; Merli Sild - Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor; Monika Järg - Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine, Stuudio Tekstiil Ruumis tekstiilidisainer, õppejõud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige; Mart Jallai* - parim õpilasfirma aastal 2004 ja Euroopa teine õpilasfirma samal aastal; Tõnu Kiviloo - Rohelise Jõemaa Koostöökogu juhatuse esimees, Kõpu vallavanem, MTÜ Mõisakoolide Ühenduse juhatuse esimees, ettevõtja; Urmas Arike - arhitekt, OÜ Restprojekt arhitekt

Kokkuvõte II paneelist (MTÜ Kodanikukoolitus):

Kulutusi tehakse kas hetkeemotsioonide ajel või püütakse leida midagi konkreetsele kohale omast, traditsioonilist. Selleks aga, et teada, mis see traditsiooniline on, peaks see info olema külastajale kättesaadavaks ja nähtavaks tehtud. See aitab ka teadvustada paikkonna kultuurilugu. Oma koht on lugudel ja pärimustel, mida saab suveniiridesse „peita". Olulisel kohal on ka ise tegemise võimalused, mis omakorda aitavad kaasa traditsiooniliste tööviiside säilimisele. Huvilised saavad selle kohta uurida ka Eesti Põllumajandusmuuseumist. Alati tasub mõelda ka lastele mõeldud üritustele, sest järjest sagedamini on just lapsed need, kellel on idee, kuhu koos vanematega minna ja mida teha.

Paneelis osalejate mõtteid:

Monika Järg: Ma ei osta toodet, sest pole neid kuskile panna, ostan emotsiooni. Käin sibulalaadal, ostan sibulaid. Oluline on keskkond. Ilus asi segamini hiina tootega - ei osta, hea toode vajab ka head eksponeerimist. Rahvuslik käsitöö käib ajaga kaasas. Tegijad ei saa sageli aru, et tooted arenevad nagu kõik muu. Eesti rahvariide seelik ka areneb. Võiks olla teistsugune, kohalik kiiks, eripära juures. Oma käekiri. Ka meie vanaemad ei kopeerinud oma emade tööd, see arenes. Näiteks Setumaa - Värska Setu talumuuseumi savikoda.

Kadri Pau: Otsin autentsust ja konkreetsele kohale omast emotsiooni. Räägin inimestega, mida märkan on koha ehedus, kas silmad säravad, kas on hingega tehtud. Näitena võin tuua eduka „Õppiva küla" projekt - ise teha kohapeal midagi. Tehti ise luisku. See, kuidas midagi tehakse või kui uuenduslik/teistmoodi toode võib olla, see on kohaliku kogukonna omavaheline kokkulepe.

Anne Kalamäe: Oleme mereäärne piirkond. Rõhku võiks panna merelkäimisele ja kalapüügile. Kõrtsialuse küla - vikatid, luisud, emakeelepäev, mis on meie piirkonnast tulnud. Need on asjad, mida saaks ka huviväärsustena ja toodetena välja pakkuda.

Malle Rooba: Meil on aktiivne külaselts. Korraldame ka seppade päevi. Oleme andnud külastajatele võimaluse ise meisterda, igaüks teeb endale ise suveniiri! Suveniiriks on näiteks ka sepamündid. (Roosna - Alliku mõisamündid)

Tõnu Kiviloo: Kui asjal on oma lugu, siis on ta eriline. Kui on masstoode, siis hoopis midagi muud. Huvitav on mõisakoolide tuur „Unustatud mõisad". Ostan, mis meeldib. Meeldib proovida erinevate piirkondade toite, oluline on siin klienditeenindus.

Merli Sild: Ei kogu suveniire, vaatan muuseumi poole pealt, mida kohalikud pakuvad, mida müüvad, mida meie võiksime pakkuda. Ostan hea meelega kohalikku toitu, sõira, leiba jms iseloomulikku. Püüame Põllumajandusmuuseumis tutvustada ajalugu mitte ainult ekspositsioonide vaid ka läbi käelise tegevuse, läbi väärtuse loomise. Ise taignat teha ja leiba küpsetada. Muuseumi käsitööpäevadel õpetame, kuidas midagi tehakse. Sel aastal panime hobusega kartuli maha (Ülenurme kool), kasvatame ise ka rukkist, sügisel lõikame sirbiga, jahvatame käsikiviga jahu. Kooliõpilaste huvi on väga suur. Valmistame ette suveniiride toorikuid, külastaja teeb lõpuni. Oluline on ka vaimne kultuur - uus teema on maanaine: kogutakse maanaiste fotosid, mälestusi. 2009. aasta mais teeme kokkuvõtted - Maanaine 2009.

Urmas Arike: Ostan toitu, tee äärest maasikad, sibulaid, mett, leiba vms koduseid asju. Suveniirikohad laadal jätavad külmaks. Otsin juur- ja puuvilju. Huvitav on suhtlemine müüjatega, mälestused. Meeldib peatuda külapoe juures, juua tass kohvi, klaas mahla ja suhelda külameestega. Tore mõte oleks rohkem korraldada talguid, kus traditsioonilisel moel tööd tehakse. Õpiks niitmist või näiteks värvikeetmist. See aitaks kaasa traditsiooniliste oskuste säilimisele.

Mart Jallai: Meeldib käia avastamata kohtades, kogun muljeid. Ostaksin midagi, millega mul tekib seos. Traditsioonilisi tooteid võiks väikese kiiksuga teha küll, näiteks rahvariide seelik - muster ja mõte riide juures sama, seeliku pikkus võiks olla tänapäeval lühem. Probleem on selles, et noored ei tea oma kodukoha ajalugu ja seetõttu jääb ehk mõni huvitav idee koha vaimus väljaarendamata.

Pildid (maaeluvõrgustik):


     
       
     
       
     
       
     
       
     
       
* täpsustus: algselt pidi II arutluspaneelis osalema Taavi Ivan, Valgamaa Partnerluskogu esindaja, kuid viimasel hetkel selgus, et Taavi on seotud sellel päeval asjaajamistega seoses ülikooliga. Tänud Tiina Ivask`ile, kes kiirelt sama tubli noore maaelu asjade üle arutama leidis.
       

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo