Marianne Fischer Boel: Euroopa maapiirkonnad tegevuses: homsetele väljakutsetele vastu
Allikas: Euroopa Komisjoni pressiteade Link pressiteatele http://europa.eu/rapid/press... Link konverentsi materjalidele http://ec.europa.eu/agriculture/events/cyprus2008... Tõlge: mitteametlik, maaeluvõrgustik koostöös Põllumajandusministeeriumiga 28. oktoober 2008 Marianne Fischer Boel, Euroopa põllumajanduse ja maaelu arengu volinik
Maaelu arengu poliitika väljavaated
Põllumajanduse peadirektoraadi korraldatud konverents "Euroopa maapiirkonnad tegevuses: homsetele väljakutsetele vastu", Limassol, Küpros, 16. oktoober 2008
[Daamid ja härrad],
mul on suur heameel täna siin olla.
See on väga eriline sündmus, mida olen juba mõnda aega oodanud, ja ma olen väga tänulik kõikidele inimestele, kes selle võimalikuks on teinud.
Olen oma praeguses ametis Euroopa Liidu risti ja põiki läbi sõitnud. Olen saapad jalga pannud ja kõndinud põldudel nii Põhja-Soomes kui Lõuna Hispaanias.
Neil reisidel Euroopa maapiirkonnas olen näinud ka mõningaid hirmulugusid, kurnatud talunikke, kes meeleheitlikult püüavad oma roostetavate seadmete abil rahaliselt ots otsaga kokku tulla, maastikke, mida mullaerosioon aeglaselt minema viib. Ja ma olen näinud kord nii uhkeid külakogukondi kokku varisemas.
Aga ma olen näinud ka paljusid julgustavaid asju. Olen näinud talunikke, kes uude tootmistehnikasse investeerides uut hoogu saavad ja uutel turgudel kasumit teenivad. Olen näinud, kuidas varem ohustatud maastikud saavad tagasi oma esialgse ilu. Olen näinud, kuidas külad uut elujõudu saavad, leides vahendeid selliste põhiteenuste sisseseadmiseks, mida enamik meist enesestmõistetavaks peab.
See ongi maaelu arengu poliitika. Vahel ma ei saa öösel magada, mõeldes sellele, mis juhtub, kui see poliitika on vale. Aga mõistmine, mida me õige poliitikaga saavutada võime, annab mulle hommikul jõudu üles tõusta.
Tänane konverents on järg Salzburgis 2003. a novembris peetud maaelu konverentsile. Ja sestpeale on palju juhtunud!
Euroopa Liidul on 12 uut liikmesriiki. Meie maaelu arengu poliitika on saanud uue finantseerimisstruktuuri. Me oleme välja töötanud maaelu poliitika üldised eesmärgid, lisanud uusi meetmeid ja viinud sisse strateegilise planeerimise süsteemi. Selle aja jooksul on paljud siinolijad palju tööd teinud, et selline poliitika oma eesmärki täidaks – tugevdaks meie põllumajandus- ja metsandussektorit, hoiaks meie paikkondi heas korras ning aitaks muuta elu maapiirkondades elujõuliseks ja tasuvaks.
Mul on heameel, et saame nende mõne päeva jooksul üheskoos tulevikku vaadata. Kõigil töörühmadel on huvitavad ja asjakohased teemad ja ma ootan väga nende rühmatööde tulemusi.
Käesoleva konverentsi teine eesmärk on muidugi Euroopa maaeluvõrgustiku käimalükkamine.
Enamik meist teab liigagi hästi, et osaliselt põhineb poliitika rahal. Aga see põhineb ka headel ideedel ja kogemustel. Ideede eelis on see, et neid jagades suureneb nende koguväärtus. Ideid on võimalik jagada. Ja kogemused aitavad meil neid ideid edulugudeks muuta.
Seda on hästi näha võrgustikutöös, mis on olnud sedavõrd suur osa maaelu arengule suunatud Leader-lähenemise puhul. Nüüd tahame võrgustikutöö hüvesid laiemalt levitada. Usun kindlalt, et Euroopa maaeluvõrgustik tekitab ahelreaktsioonina uusi ideid ja tõestab peagi oma kasulikkust poliitika tegemisel.
Võrgustik hõlmab mõtteid ja ideid kogu Euroopa Liidust. Aga võib-olla tahaksite kuulda, kuidas mina näen maaelu arengu poliitika tulevikku.
Kõigepealt ütleksin, et põllumajandus ja maaelu areng on näidanud end tugeva paarina ja peaksid ka edaspidi kokku jääma ühe ning sama „poliitikakatuse” alla!
Kui vaatame põllumajandust ja maaelu arengut “mehe ja naise” meeskonnana, on tõsi, et Ühises Põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on “mees” (teiste sõnadega - põllumajandus) majapidamises ikka veel peamine. (Seda öeldes väljendan muidugi küllaltki konservatiivset lähenemist peresuhetele!) Aga igal juhul mõjutab tänapäeval naine mehe otsuseid järjest rohkem ja laseb viimastel aastatel oma projekte teostades häält rohkem kuulda.
Kui põllumajanduspoliitikat ja maaelu arengu poliitikat juhitakse koos, on esimese fookus laiem, kui see muidu oleks, ja teise fookus on tõepoolest paikkonnale suunatud – mitte näiteks linnakeskustele end maapiirkondadeks nimetavates piirkondades.
Seega ütlen ma jälle: poliitikat silmas pidades on tegemist väga eduka partnerlusega ja sel tuleks lubada nii ka jätkuda! Nagu kuulete, ei jaga ma täielikult regioonide komitee arvamusi. Meil on sama „ostunimekiri”, aga me ei tee oma sisseoste tingimata samas poes.
Mis siis seisab põllumajanduse ja maaelu eduka partnerluse ees?
On selge, et maaelu arengu poliitika ette seatud põhieesmärgid kehtivad endiselt.
Alati on oluline suurendada põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet. Tuleb aidata kaasa selliste ettevõtete potentsiaali tõstmisele, kes ei kasuta oma füüsilist ja inimkapitali nii hästi kui nad võiksid.
Alati on oluline hoolitseda paikkonna eest. Avalikkuse jaoks on see esimene prioriteet. Ja ometi näeme mõnes Euroopa osas ka murettekitavaid keskkonnamõjusid – näiteks mullaerosiooni, nagu ma juba varem ka nimetasin.
Lõpuks on väga oluline aidata maamajandusel mitmekesisemaks muutuda ning parandada elu kvaliteeti maapiirkondades.
Sellele viimasele eesmärgile pööratakse mõnedes liikmesriikides ja piirkondades vähem tähelepanu kui muudele eesmärkidele. Ja mõnikord teevad inimestele selle eesmärgi raames nimetatavad projektid isegi nalja – näiteks toetus tutvumisveebi loomisele ja arendamisele maapiirkonnas. Aga ka sellised asjad on tõepoolest olulised.
Kui maainimesed ei saa normaalselt elada – kui nad peavad oma last 50 kilomeetri kaugusele lasteaeda sõidutama, lähevad paljud pigem alevitesse ja linnadesse elama. Ja kui selline protsess vähendab selle maakogukonna elanikkonda kriitilisest piirist allapoole, variseb kogukond kokku. See, mis varem oli "kogukond", muutub siis "probleemiks".
Teiselt poolt võivad need kogukonnad üsna vähese abiga olla tõelised majandusmootorid, sellised paigad, kus inimesed tahavad elada, soovivad oma ettevõtteid luua ja muuta neid edukaks.
Ei tohi unustada, et Euroopa Liidu Lissaboni strateegia näeb ette kasvu ja tööhõive paranemist kogu Euroopa Liidus – sealhulgas maaelanikkonna osas, kes moodustab enam kui 50% Euroopa Liidu elanikkonnast. Ja tulemustest, mis on saadud mitmekesistamisele kulutatud – kuid hästi kulutatud – väikese raha abil, võin öelda, et meie maaelu arengu poliitikale on Lissaboni strateegia rakendamine tõepoolest oluline.
Nii et meie maaelu arengu poliitika kolmas telg on jätkuvalt tähtis.
Muidugi on eelolevatel aastatel oluline kontrollida, kuidas me oleme oma erinevaid eesmärke täitnud.
Pole vaja öeldagi, et see ei ole uus ülesanne: meie edusammude ja ebaõnnestumiste regulaarne hindamine on juba praegu meie poliitika oluline osa.
Praegusel programmiperioodil on meie lähenemisviis siiski süstemaatilisem kui varem ja nagu teate, kasutatakse selles suuremat hulka eduindikaatoreid.
Käesoleval aastal esitasid liikmesriigid oma esimesed seirearuanded, mida Euroopa Komisjon eelolevatel kuudel analüüsima hakkab. Siiski ei ole praegune programmiperiood veel kuigi kaua kestnud, nii et ülevaatlikumad seirearuanded saame tõenäoliselt alles aastal 2010.
Rohkem kui varem on oluline viia läbi põhjalik hindamine, et näha, milliseid meetmeid tuleks korrigeerida, millised ära jätta või tulevikus juurde lisada. Me peame teadma, millised meetmed „töötasid” hästi ja millised halvemini.
Aga isegi praeguses etapis on selge, et me peame tegema mõningad muudatused ja kiiresti. Ma räägin muidugi suurematest väljakutsetest, mille Komisjon ÜPP tervisekontrolli käigus on kindlaks määranud. Need on järgmised:
- vajadus võidelda ja kohaneda kliimamuutusega;
- vajadus parema veemajanduse järele;
- vajadus kasutada bioenergia potentsiaali ja
- vajadus kaitsta bioloogilist mitmekesisust.
Möödunud aastal rääkisin neist küsimustest korduvalt, et edastada sõnumit: me peame neid väljakutseid juba praegu tõsiselt võtma – muidu oleme sunnitud tulevastel aastatel neile veelgi suuremat tähelepanu pöörama.
Kliimamuutus ähvardab meie maailmakorda – seetõttu on Euroopa Komisjon soovitanud Euroopa Liidul vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 vähemalt 20%. Selle eesmärgi saavutamiseks, peab Euroopa põllumajandus kindlasti kaasa aitama.
Põllumajandus on tulevase või juba toimuva kliimamuutuse osas väga haavatav. Me ootame suuremaid üleujutusi, sagedasemaid kuumalaineid ja suuremat põuda.
Rääkides veega varustamisest, siis pole see siin Küprosel mingi abstraktne teema: me kõik oleme olnud tõsise veepuuduse pärast mures.
Möödunud kümnendil hakkasid põuad Euroopa Liidus tõsisemaks muutuma ja väga vihmased perioodid said Euroopa põhjapoolsetes osades tavalisemaks. Vähemalt 11% Euroopa rahvastikust ja 17% meie territooriumist on olnud mingil hetkel veepuuduses ning probleem tundub laienevat.
Me saame aidata talunikel ja muudel maaelus aktiivsetel tegijatel astuda vastu kliimamuutusele ja veepuudusele ning ülejäänud kahele eespool nimetatud väljakutsele. Me saame aidata neil energia tõhusust suurendada, kasutada lämmastikväetisi efektiivsemalt ja teha paljusid muid asju. Seda saab teha maaelu arengu poliitika kaudu.
Aga ma ei saa võlukeppi viibutada ja sellega raha välja võluda. Raha peab kusagilt tulema. Seepärast tegin tervisekontrolli raames ettepaneku suurendada kohustuslikku modulatsiooni ja kasutada raha nimetatud uutele väljakutsetele ettenähtud meetmetele.
Me peame nüüd vajalikku töösse oma panuse andma, muidu tekib meil keskkonnavõlg, mida uutel põlvkondadel ei ole võib-olla kunagi võimalik tagasi maksta.
Milline võiks olla maaelu arengu poliitika pärast aastat 2013.
Loodan, et andestate mulle, kui väljendan oma mõtteid osaliselt küsimustena. Aasta 2013 on alles viie aasta kaugusel ja selle aja jooksul võib palju juhtuda. Nii et täna pean üles näitama teatavat ettevaatlikku tagasihoidlikkust!
Minu esimene küsimus on: milline on tulevikus ÜPP rõhuasetuste tasakaal ühelt poolt tulutoetuse ja turuinstrumentide vahel ning teiselt poolt nende ülesannete osas, mida me tavaliselt seostame maaelu arengu poliitikaga?
Arvan, et maaelu areng saab „koogist” vähemalt niisama suure tüki kui praegu. Isiklikult arvan, et maaelu areng saab suurema tüki. Praegu nimetame seda küll ÜPP teiseks, mitte esimeseks sambaks. Aga ma ei ole kindel, kas Euroopa üldsus tahab, et maaelu areng teist viiulit mängiks, ükskõik millised sissetule- ja turutoetuse eesmärgid ka poleks. Maaelu arengu poliitika on populaarne, selle kehtestatud eesmärgid on populaarsed ning selle saavutused on populaarsed. Sellel asjaolul peab oma mõju olema.
Minu teine küsimus on: millise määrani me tahame maaelu arengu poliitika raames olemasolevat finantseerimist suunata?
Üldiselt kasutab maaelu arengu poliitika suunatumat lähenemist kui meie talunike tulutoetuste süsteem. Isegi sel juhul on mõned poliitikameetmed suunatumad kui teised. Näiteks on põllumajanduse keskkonnatoetused tugevasti suunatud, varase pensionilejäämise toetus aga vähem suunatud toetusskeem.
Suurem suunatus tähendab ka enamat haldamist, aga see võib rahale ka lisandväärtust anda, kui me seda hästi teeme. See “kui” on väga oluline!
Minu kolmas küsimus on: millist tasakaalu kompensatsiooni- ja investeeringutoetuste vahel me tahame saavutada?
Üks kompensatsiooni alusel töötav maaelu arengu meede on talunikele makstav ebasoodsamate piirkondade toetus. Selle toetuse puhul kompenseeritakse talunikele raskest piirkonnast põhjustatud lisakulu. Aga meie maaelu arengu poliitika sisaldab ka palju investeeringuid toetavaid meetmeid.
Minu viimane küsimus on: kui palju raha meil ÜPP jaoks kokku on? Ma ei taha seda küsida, aga me ei pääse sellest mööda. Pärast aastat 2013 hakatakse kogu Euroopa Liidu eelarvele tugevat survet avaldama. Me mäletame, mis juhtus möödunud korral nn 1% riikidega. Mõned riigid arvavad, et ÜPP on esimene „kandidaat”, mille eelarve tuleks kokku pigistada.
Seetõttu on oluline, et räägime igaühele, mida maaelu arengu poliitika meile iga kulutatud euro eest tagasi annab. Me peame seda rääkima rahandusministritele, parlamendiliikmetele, valijatele.
Euroopa Liidu elanikud tahavad elavat paikkonda. Maainimesed tahavad, et nad saaksid seal normaalselt elada. Linnaelanikud tahavad, et nad võiksid maale minna ja leida puhta õhu, rohelise rohu ja hästihoitud metsa, millal ja kus iganes. Ja ometi me nõuame ka, et paikkond oleks tootlik ja annaks meile tohutul hulgal loodusvarasid.
Pole üllatav, et nii paljude ja vahel vastuoluliste nõudmiste puhul vajame me aktiivset poliitikat, mis aitaks meil neid nõudmisi kooskõlastada, lahendamatut ülesannet lahendada.
Meie maaelu arengu poliitika on hästi edenenud. Et see edeneks nii ka edaspidi, vajab see jätkuvalt finantseerimist, ideid ja väga palju rasket tööd.
Poliitikas ei ole lahendamatute ülesannete lahendamine asjaarmastajate töö ja seda ei saa ka odavalt teha. Aga küllaldase finantseerimise ja õige suhtumisega suudame me seda teha.
Olen kindel, et saavutame edu, kui töötame koos ja liigume samas suunas.
Soovin teile väga edukat konverentsi.
Lisainfo:
Konverentsi "Euroopa maapiirkonnad tegevuses: homsetele väljakutsetele vastu" kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehel vaata SIIT
Eestist osales konverentsil Põllumajandusministeeriumi juhtimisel 10 liikmeline delegatsioon.
Pilt: maaeluvõrgustik
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles