EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Uudised, artiklid (ARHIIV)  Maainfo 2009 märts Maainfo 16.03.2009
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2021
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

16.03.2009

   

Euroopa maaelu võrgustiku UUDISKIRI, märts 2009


Allikas: EN RD Contact Point
Link originaalloole: http://newsletter.enrd.eu/ruralnews2_en.pdf
Link eesti keelsele tõlkele (maaeluvõrgustiku tõlge), pdf
16. märts 2009

FOOKUSTEEMA

Kliimamuutustega võitlemine

Kliimamuutused on tänapäeval üks suurimatest keskkonnalastest väljakutsetest, keskmine maakera  pindmine temperatuur on tõusnud 0,76oC alates 1850. aastast. Hiljutise Ühendatud Rahvaste (ingl. k. United Nations) Kliimamuutuste konverentsi (Poznanis, Poolas detsembris 2008) ning hiljutiste EL kliimapoliitika ettepanekute kontekstis, keskendub käesolev väljaanne selle asjaolu puhul kliimamuutuste ning maaelu arengu ja põllumajanduse seostele.

Põllumajandus peab seisma vastu kahepoolsele väljakutsele vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning samal ajal kohaneda võimalike kliimamuutuste mõjudega. 28. jaanuaril 2009. a tuli Euroopa Komisjon välja oma ettepanekutega uue globaalse kokkuleppe kohta, kuidas kliimamuutustega võidelda ning kuidas see võiks olla rahastatud. See uus kokkulepe on kavas sõlmida detsembris 2009 Kopenhaagenis Ühendatud Rahvaste kliimakonverentsil. Tulenevalt nendest Kopenhaageni lepingusse tulevatest ettepanekutest, peaksid kõik arenenud maad (v.a vähem arenenud maad) võtma kohustuse 2011.a lõpus võtta vastu madala süsinikusisaldusega arengustrateegiad (ingl. k. low-carbon development strategies). Eriti on põllumajandussektor nimetatud ühe sektorina, kus riigid võiksid tarvitusele võtta leevendavaid meetmeid.

Tõepoolest vastavalt taustaaruandele, pakub põllumajandus olulist leevenduspotentsiaali (eriti arenenud maades) tihti tootlikkuse parandamise kaudu. Selliseid tegevusi tehes, peab austama kohaliku ökosüsteemi iseärasusi ning vett, mullastikku ja bioloogilist mitmekesisust. Need tegevused võiksid sisaldada marginaalset liikumist traditsiooniliselt rohumaalt, mis põhineb loomakasvatussüsteemidel, ilma maata loomakasvatus-süsteemidele ning sama hästi ka parandades mulla majandamise tavasid põllukultuuride all oleval maal ning rohumaadel, kuna mullastik on oluline Maa süsinikuvarude koguja (ingl.k. pool). Põllumajandus saab panustada kliimamuutuste leevendamiseks ka selliselt, et varustab biomassiga taastuvenergia tootmist ning teisi tööstuslikke rakendusi.

Juba praegu EL-i põllumajandussektor vastab kliimamuutuste väljakutsele suhteliselt piiratud ja väheneva emissiooni osakaaluga (ca 9%) ning see väheneb pidevalt. Mitmed talupidamise praktikad võivad veelgi vähendada emissioone allapoole praegust taset. Sõltuvalt tasuvusest ja praktilisusest võivad sellised meetmed sisaldada väetiste koguste ja levitamise optimeerimist; orgaaniliste muldade kasutamise vähendamist või taaskasutamist; ning paremat sõnnikumajanduse kontrolli, näiteks kasutades sõnnikuhoidlates sõnniku katmiseks tugevaid katuseid (ingl. k. solid covers) ja anaeroobseid aurustumise süsteeme.

Ühisel põllumajanduspoliitikal (ÜPP) on ka oma roll meetmete kaudu, mis juba on olemas, nagu näiteks nõuetele ristvastavus ja tootmisest lahti seotud põllumajandustoetused.. Järgnevate aastakümnete jooksul on kliimamuutusel põllumajanduslikele tegevustele mitmeid mõjusid - nii positiivseid kui ka negatiivseid, millega põllumajandustootjad peavad toime tulema. ÜPP hiljutised muudatused on andnud oma panuse raamistikule, mis tagaks EL-i põllumajanduse jätkusuutliku arengu ning keskkonnaressursside parema majandamise, millel on põllumajanduse kohanemisstrateegias oluline osa. ÜPP edasised muudatused peaksid töötama poliitika suunas, mis võtavad arvesse kohanemisvajadusi ja soodustavad põllumajandustootmise tavasid, mis sobivad kokku uute kliima tingimustega.

Konkreetsemalt maaelu arengu poliitika pakub võimalusi toetada tegevusi, mis vähendavad põllumajandusemissioone, aitavad suurendada biomassi kasutamise potentsiaali, samuti kompenseerida kahjulikku mõju, mida kliimamuutus võib põllumajandustootjatele ja maaettevõtetele põhjustada. Tõepoolest, kliimamuutus, leevendamine ja kohandamine, on juba praegu Maaelu arengu strateegia 2007-2013 prioriteedid. Hiljutine ÜPP tervisekontroll on suurendanud keskendumist kliimamuutusele kui uuele põllumajanduse ja maaelu arengu väljakutsele, kui ka veekasutusele ja bioloogilisele mitmekesistamisele ning taastuvatele energiatele panustamisele. Edasine rahastamine võib olla suunatud asjakohastele meetmetele, vastavalt muudatustele maaelu arengu programmides, mis liikmesriigid peavad esitama selle aasta jooksul. Maaelu arengu rahasummasid on juba praegu kasutatud mitut moodi, et aidata lahendada veepuudust, näiteks toetus vee säästmise tegevustele ja investeeringute toetamine tõhusamatesse niisutusseadmetesse. Põllumajandustootjate jaoks kliima riskide kohta informatsiooni ning rakendatavate kohanemislahenduste tagamine, et aidata neil oma tegevusi paremini planeerida, võiks olla toetatud nõuande- ja koolituskeskuste poolt. Põllumajandustootjate haavatavus on seotud nende sotsiaal-majandusliku olukorraga ning kultuurimuutuste soodustamine on oluline, et säilitada nende kohanemisvõimelisus.

Maaelu arengul on oma osa ka geneetiliste ressursside säilitamisel ja nende säästval kasutamisel. Laia geneetilise ressursibaasi säilitamine on oluline, et arendada sordid rohkem kuumust ja vett taluvaks. Mõnesid metsameetmeid võib ka kasutada kliima mõjude vastu suunatuks, näiteks ennetavad tegevused kahjurite puhanguks ning metsade vetruvuse (ingl. k. resilience of forests) parandamine kohandades puude liigilist koosseisu.

Loe lisa Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta:

http://ec.europa.eu/agriculture/climate_change/index_en.htm

VAJALIK TEADA

Kliimamuutused ja põllumajandus

Ei pea olema ilmtingimata põllumees teadmaks, et kliima mõjutab põllumajanduslikke tegevusi tugevasti. Aastase või hooajalise sademete hulga vähenemine, rohkem kuumalaineid, rohkem äkktorme ja üleujutusi - kõik prognoositud mõjud, mis tulenevad globaalsest temperatuuride tõusust - võivad oluliselt mõjutada põllumajanduslikke tegevusi, koos suureneva tootmise ja toiduhindade ebastabiilsusega.

On ootuspärane, et osad tulevad kliimamuutustest välja „võitjatena", nt tulenevalt saagikuse suurenemisest Põhja-Euroopas. Sellegipoolest saab suure tõenäosusega olema ka „kaotajaid", eriti madala laiuskraadiga maailma piirkondades, kus isegi väikeses koguses globaalset soojenemist vähendab põllukultuuride saagikust ja päästab valla saagikuse suurema muutlikkuse. Eeldatavad põuad kliimamuutuste tulemusena võivad põhjustada rohkem raskusi Lõuna-Euroopa maadele. Globaalne soojenemine süvendab tõenäoliselt a metsatulekahjude ja metsakahjurite riski.

Põllumajandusel on samavõrra mõju kliima muutustele, olles märkimisväärne kahe kasvuhoonegaasi allikas - metaan ja lämmastikdioksiid. EL-i panus, olgugi et see on piiratud ja vähenev, tuleb 9% kogu EL-i kasvuhoonegaaside emissoonist põllumajandusest (võrdluseks 1990. a oli see 11%). Aastatel 1990-2006 vähenes EL-27 põllumajandusest tulev emissioon 20%, tulenevalt kariloomade arvu vähenemisest, efektiivsemast väetiste kasutamisest ja efektiivsemast sõnniku majandamisest. Veelgi enam, vaadates tulevikku, prognoositakse ka edasist emissioonide vähenemist.

EK on koostanud Valge Paberi (ingl. k White Paper), mis käsitleb ebasoodsate kliima muutuste mõjudega kohanemist (valmib 2009. a aprilli lõpuks).

Järge sellele teemale on võimalik lugeda järgmistest Maaelu uudiste väljaannetest.

 
  

Üksikasjalikult Euroopa maaelu arengu võrgustiku Kontaktpunktist (ingl. k ENRD Contact Point)

Nii nagu arutati Maaelu uudiste esimeses väljaandes koosneb Kontaktpunkti meeskond, mis asub Brüsselis (Belgias), põllumajanduse ja maaelu arengu spetsialistidest, koos meediaekspertidega, ürituste koordinaatoritega ja administratiivse personaliga, kes koordineerivad Euroopa maaelu arengu võrgustikku. Sellele lisandub ekspertide hulk, keda Kontaktpunkt võib kutsuda, näiteks temaatiliste töögruppide jaoks ja rohkem spetsiifiliste teemade jaoks, mis on seotud seminaride korraldamise ja väljaannete teenustega.

21-liikmelise meeskonnaga on Kontaktpunkti töö organiseeritud kolmes grupis, igaüks jagatud vastutusega seitsme teenuse ja kolme peamise vahendiga (Eurooa maaelu võrgustiku kodulehekülg, seminarid ja konverentsid ning trükised). Üldine meeskonna struktuur on toodud ka alljärgneval joonisel.

    Meeskonna juht
    
          
 SEKRETARIAAT
     
          
Side Euroopa Komisjoniga / Euroopa maaelu võrgustiku struktuuridega
  Toetatavad teenused / vahendid (kodulehekülg, üritused, väljaanded, infoliin)
  Riikidevaheline koostöö / Side riiklike võrgustikega

Üks Kontaktpunkti võtmemissioon on arendada Euroopa maaelu võrgustiku kodulehekülge, mis on planeeritud kõigile kättesaadavaks 2009. a esimese kvartali jooksul. Esialgu saavad kasutajad juurdepääsu inglise keelsele põhiinformatsioonile.

Lähitulevikus hakkab kodulehekülg sisaldama selle kasutajatele rikkalikult infomatsiooni ja interaktiivseid funktsioone. Need funktsioonid sisaldavad: „Kes on kes", mis sisaldab organisatsioonide kontaktandmeid, informatsiooni iga liikmesriigi kohta (programmid, aastaaruanded), dokumendid Korraldusasutuselt, kõik trükitud ja elektroonilised väljaanded Euroopa maaelu arengu võrgustikult, andmebaasi ja raamatukogu, infot riiklike võrgustike, Leader lähenemise ja Euroopa Hindamise Võrgustiku kohta. Kalender hakkab sisaldama ürituste kataloogi, kus kasutajad saavad otsida üritusi kuupäevade ja teemade järgi.

Üks Euroopa maaelu arengu võrgustiku peamistest eesmärkidest - ja tõepoolest ka EL-i maaelu arengu strateegia peamistest eesmärkidest - on tuua EL oma kodanikele lähemale. Neid eesmärke meeles pidades sisaldab see kodulehekülg interaktiivsete funktsioonide jada. Eraldi saavad piiratud alam-saidi Minu ENRD liikmed näiteks vahetada omavahel ideesid, teadmisi ja dokumente läbi „Vahetuse"-platvormi ja läbi temaatilise e-võrgustiku, edastada maaelu arengu projekte, millele nad otsivad partnereid ja toimetada informatsiooni kohalikele tegevusgruppidele.

Kontaktpunkti teenustest üksikasjalikumalt

ENRD struktuuride sekretariaat + temaatilised töögrupidTagab administratiivsed tugiteenused koordinatsioonikomiteele, Leader alakomiteele, temaatilistele töögruppidele ja ekspert töögruppidele. Ülesannete hulka kuuluvad: võtmeisikute mobiliseerimine (sh vajalike ekspertide valik vastavast poliitika valdkonnast), tõlkimine, kutsed, ekspertide dokumendid ja nende sisu, koosolekute protokollimine ja hindamine.
  
Riikidevahelise koostöö tugiteenusedIntegreeritud Euroopa juhisriikidevaheliseks koostööks hakkab põhinema informatsioonil, mis on kogutud ja klassifitseeritud EL-27 korraldusasutuste, riiklike maaelu arengu võrgustike ja kohalike tegevusgruppide poolt. Kontaktpunkt rajab ka struktureeritud andmebaasi, mis soodustab sellist riikidevahelist koostööd nagu: arendada välja korraldusasutuste poolt heaks kiidetud rahvusvahelise koostöö projektide partneri otsimise võimalus ja andmebaas.
  
Riiklike võrgustikega informatsiooni vahetus ja koostööKontrollpunkt võtab ühendust ja uurib riiklikke maaeluvõrgustikke, et hinnata nende informatsioonivajadusi. Lisaks on planeeritud terve seeria riiklikke maaelu kohtumisi, mis annavad võimaluse arutada identseid üldisi probleeme ja väljakutseid ning aidata võrgustumise ja suutlikkuse parandamise protsessis.
  
Edendamine (ingl.k. promotion) ja esindamineKontrollpunkt toetab ja tagab ressursid liikmesriigi tasandil maaelu arengu edendamiseks üritustel osalemise, sisu ettevalmistamiseks tugiteenuste osutamise ning Hindamisvõrgustikuga koos töötamise kaudu.
  
InfoliinSee sisaldab küsimustele vastamist, külastajate registreerimist ning korduma kippuvate küsimuste (KKK) koondamist ja uuendamist. Konkreetsed tööülesanded on muuhulgas: arendada välja sisselogimisteenus, et kindlustada kompetentne vastamise tase, pakkuda registreerimise funktsiooni, et võtta vastu külastajaid ja veebil põhinevaid KKK.
  
Programmide analüüs ja seirenäitajate tugiteenusSeirenäitajate analüüs, maaelu arengus osalejate (ingl.k. stakeholders) vahel andmete vahetamine ning programmi andmete analüüs/kokkuvõte - kõik need on selle tegevuse olulised osad.
  
Edulugude andmebaasSee rajatakse ühiste valikukriteeriumide kogumi valiku, edulugude andmebaasi loomise ning edulugude andmelehtede avaldamise kaudu.
  
Seminarid ja konverentsidEuroopa maaelu arengu võrgustiku seminarid ja konverentsid on korraldatud tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga, et leida teemad, millel arvatakse olevat strateegiline huvi ja olulisus  Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja maaelus osalejate tööks. Olgugi et osalemine on piiratud, tehakse tulemused üldjuhul kättesaadavaks ka laiemale avalikkusele.
  
VäljaandedVäljaanded (trükised) on tagatud selle uudiskirjaga ning Euroopa maaelu arengu võrgustiku ajakirjaga. Viimati mainitu ilmub kolm korda aastas ning sisaldab informatiivsete artiklite seeriat, mis käsitlevad maaelu arengu aspekte, millest peaks huvituma laiem maaelus osalejate ring. Ülejäänud väljaanded sisaldavad „edulugusid" ja temaatilisi trükiseid, mis on seotud temaatiliste töörühmade väljunditega.

Kujutle. Loo. Uuenda.

2009. aasta on kuulutatud Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastaks. Selle eesmärk on tõsta teadlikkust loovuse ja innovatsiooni tähtsusest isikliku, sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks, levitada edulugusid, edendada haridust ja teadust ning edendada poliitilist arutelu ja arengut. Tõepoolest, viidates praegusele majanduskriisile Komisjoni hariduse, kultuuri ja noorte volinik Jan Figel ütles 8. jaanuaril: „Me ei tea, kui kaua see kriis kestab ja kui sügavale see võib minna. Kuid kui see on läbi, siis need, kes on investeerinud loovusesse ja innovatsiooni, leiavad ennast karja eesotsast."

Innovatsiooni peetakse EL Maaelu arengu strateegia 2007-2013 eduvõtmeks: eelkõige on väga oluline innovatsiooni edendamine, näiteks selleks, et suurendada põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet (1. telg). Selle telje all on rida meetmeid, mis on suunatud inim- ja füüsilisse kapitali põllumajandus-, toiduaine- ja metsandussektoris (edendades teadmiste edasiandmist ja innovatsiooni) ning kvaliteedi tootmisele. 4. telg, mis põhineb Leader kogemusel, tutvustab võimalusi uuenduslikuks juhtimiseks läbi kohalikul tasandil põhineva alt-üles lähenemise maaelu arengule. Strateegilised suunised strateegia koostamise jaoks soovitavad põllumajandus- ja toiduainesektoril haarata kinni võimalustest, mida pakuvad uued lähenemised, tehnoloogiad ja innovatsioon, et vastata arenevale turunõudlusele nii Euroopas kui ka globaalselt. Eelkõige võimaldavad investeeringud inimkapitali võtmeressurssi maapiirkondades ja toidusektoris vaadata kindlustundega tulevikku.

Sellele lisaks, vastavalt strateegilistele suunistele, peab maaelu arengu poliitika aitama maapiirkondadel saavutada neid eesmärke läbi strateegilisema lähenemise konkurentsvõimele, töökohtade loomisele ja innovatsioonile maapiirkondades ning programmide paremale rakendamisele. Tuleb pöörata suuremat tähelepanu tulevikku suunatud investeeringutele inimestesse, oskusteabele ja kapitalile põllumajandus- ja metsandussektoris, uutele võimalustele pakkuda „kõik võidavad" (ingl. k. „win-win") keskkonnaalaseid teenuseid ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele, eriti naistele ja noortele. Aidates EL-i maapiirkondadel realiseerida oma potentsiaali atraktiivsete piirkondadena, kuhu investeerida ning kus töötada ja elada, saab maaelupoliitika anda oma panuse Euroopa territooriumi jätkusuutlikule arengule.

Seda aastat tähistatakse mitmete üritustega, sh märtsis toimuva suure konverentsiga EL-i rahastamisprogrammide panusest loovusesse ja innovatsiooni, mida korraldab Hariduse ja Kultuuri Peadirektoraat. Sellele lisaks peetakse alates veebruarist kuus avalikku arutelu võtmeteemadel, mis on seotud loovuse ja innovatsiooniga, et pakkuda platvormi mõtiskeluks (ingl.k. „reflection") ja ideede vahetuseks, mis võivad aidata kaasa poliitilisele diskussioonile loovusest ja innovatsioonist. Need hõlmavad selliseid küsimusi nagu avalik sektor, haridus, teadmiste ühiskond ja jätkusuutlik areng. Koos Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadiga kui ühe seotud asutusega võtab käesoleva väljaanne „Maaelu Uudised" endale järgmise aasta jooksul eesmärgiks anda teada igast maaelu arengu üritusest, mis taolist loomingulist lähenemist soodustab.

Täiendavat informatsiooni loovuse ja innovatsiooni aasta kohta loe http://create2009.europa.eu .

Kui soovite meile teada anda oma üritusest, saatke meile palun e-kiri aadressil newsletter[a]enrd.eu .

Strateegilised suunised leiab aadressilt:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32006D0144:EN:NOT

UUDISTEST LÜHIDALT

ÜPP „tervisekontroll" on vastu võetud

http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/agricult/105388.pdf
http://ec.europa.eu/agriculture/healthcheck/index_en.htm

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) „tervisekontrolli" pakett võeti vastu esimesel Põllumajanduse ja Kalanduse Nõukogu istungil 19.-20. jaanuaril kvalifitseeritud häälteenamusega.

Nii nagu mainiti Maaelu Uudiste esimeses numbris http://newsletter.enrd.eu/ruralnews1_en.pdf , tehakse selle paketiga mitmeid olulisi muudatusi ÜPP-sse, eesmärgiga muuta ÜPP rohkem turule orienteerituks ja paremini põllumajanduse uutele väljakutsetele reageerivaks. Muuhulgas on paketis järgmised meetmed:

  • 3 miljardit eurot põllumajanduse uutele väljakutsetele vastamiseks, mida rahastatakse läbi otsetoetuste modulatsiooni;
  • Otsetoetuste edasine lahtisidumine, mis lubab põllumajandustootjatel paremini turusignaalidele reageerida;
  • Piimandussektori pehme mandumine, kus piimakvoodi süsteem lõpeb 2015. aastal;
  • Võimalus paremini suunata toetusi raskustes olevatele põllumajandussektoritele.

Regulatsioon: http://eur-lex.europa.eu/JOHtml.do?uri=OJ:L:2009:030:SOM:EN:HTML

Rahvusvaheline Roheline Nädal 2009

http://www.forumgreenweek.com/

15. jaanuaril EK põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer-Boel tegi avakõne Rohelise Nädala 2009 foorumil Berliinis. Oma kõnes vaatas Fischer-Boel tagasi 2008. a saavutustele, eriti viitas ta ÜPP "tervisekontrolli" reaktsioonile Saksa põllumajandustootjate seas. Ta kordas oma usalduse kinnitamist "tervisekontrolli", öeldes, et "põllumajandustootjatel saab olemas suurem vabadus reageerida turult tulevatele signaalidele; me oleme loonud õige turvavõrgustiku põllumajandustootjatele ning me oleme aidanud põllumajandustootjatel kergemini kohaneda uute väljakutsetega, mis võivad tunduda ohuna". Sellele lisaks tõi ta näitena välja kvaliteedi algatuse, ÜPP lihtsustamise, energia ja mägedes talupidamise kui Põllumajanduse Peadirektoraadi

2009. a peamised tegevusalad. Roheline Nädal kestis 15.-19. jaanuar ning sisaldas hulka üritusi, sh Rahvusvahelist Põllumajandusministrite  Konverentsi ja esimest Berlini Põllumajandusministrite Tippnõupidamist. Selle aasta teema oli toiduohutus.

Pr Fischer-Boeli täispika kõne leiate siit:

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=SPEECH/09/8&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

Euroopa maaelu arengu võrgustikku esindas Kontaktpunkt, kes tegi ettekande koos Saksa riikliku maaelu võrgustikuga võrgustiku tegevustest riiklikul ja Euroopa tasandil. Viidati spetsiaalsetele projektidele, et tuua välja võrgustumise kasu kõigile maaelus osalejatele.

Maaelu arengu päev Rahvusvahelisel põllumajandusnäitusel

http://www.salon-agriculture.com/no_cache/en/home/

Euroopa Komisjon oli esindatud oma stendiga Pariisi Rahvusvahelisel Põllumajandusnäitusel, mida korraldab igal aastal Prantsuse Põllumajandus- ja Kalandusministeerium.

Stendi ühe päeva jooksul Euroopa maaelu arengu võrgustik korraldas „maaelu arengu päeva", kus esitles Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevusi ja edulugude näiteid. Maaelu tegelased Prantsusmaalt ja teistest EL liikmesriikidest esitasid oma riikidevahelisi koostööprojekte ja võtsid osa avalikes aruteludes. EK Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat osales diskussioonil võrgustumisest maaelu arengus koos riiklike ja piirkondlike asutuste ja maaelu tegelastega. Koos Prantsuse Põllumajandusministeeriumiga tehti ka ettekanne maaelu arengust Prantsusmaal. See sündmus andis võimaluse rääkida Euroopa tasandi koostöö võimalustest ja anda  külalistele sellest parem arusaamine.

SÜNDMUSED


  • Kliimamuutused: globaalsed riskid, väljakutsed ja otsused
http://climatecongress.ku.dk/programme/

10.-12. märts 2009

Kopenhaagen, Taani


  • Põllumajanduse ja jätkusuutliku arengu integreeritud hindamine
www.conference-agsap.org/Programme.htm

10.-12. märts 2009

Egmond aan Zee, Holland


  • Maapiirkondade maa ja vee tulevik Põhja-Inglismaal
www.relu.ac.uk/events/

12. märts 2009

York, Suurbritannia


  • Kvaliteedipoliitika
www.mze.cz/en/Outside.aspx?ch=1&cal=40

12.-13. märts 2009

Praha, Tsehhi Vabariik


  • Rahvusvaheline Leader konverents Soomes
http://www.maaseutu.fi/lapland

17.-19. märts 2009

Levi, Lapimaa, Soome


  • ROOTS 2009
http://www.rics.org/Knowledgezone/Researchandreports/roots2009_f_151008.htm

23.-24. märts 2009

Cambridge, Suurbritannia


OTSI LISA

EL maaelu arengu poliitika 2007-2013:

http://ec.europa.eu/agriculture/rurdev/index_en.htm

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat:

http://ec.europa.eu/agriculture/index_en.htm

Euroopa hindamise võrgustik:

http://ec.europa.eu/agriculture/rurdev/eval/network/index_en.htm

 


Tõlge mitteametlik - Eesti maaeluvõrgustiku üksus 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo