Peipsi kalurid otsivad lahendusi jätkusuutlikuks kalapüügiks
2008. a käivitas Peipsi alamvesikonna kalurite liit projekti ..Säästev kalandus Peipsil", mis peaks andma kalurite nägemuse säästvast ja jätkusuutlikkust kalapüügist järvel ning kalanduse kui majandusharu võimalikest arengutest. Projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Aasta algul saadeti kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele küsitluslehed. Küsitluslehe said nii suurettevõtjad, keskmise suurusega firmad kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad.
Tänaseks on taustandmed kokkuvõetud, küsitluslehed analüüsitud ja toimus esimene ümarlaud, kus osalesid kalandusettevõtjad, riigiametnikud ning kalandusteadlaste esindaja.
Mitu tundi kestnud arutelul ei jõutud seekord veel lõpplahendusteni, kuid mõnigi senine probleem sai selgemaks. Järgnevalt mõned kalurite ettepanekud, mis jõuavad kindlasti lõppdokumenti:
1. Väljastada kutselise kalapüügi load püügialade kaupa ehk Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele. Praegu väljastatakse püügiload maakonniti. Muudatuste sisseviimiseks tuleb ettevõtjatel, teadlastel ja riigil pidada konstruktiivseid läbirääkimisi püügivõimaluste ümberjagamiseks.
2. Pikendada kutselisel kalapüügil nõndanimetatud särjevõrkude püügiaega. Särje esmakokkuostu keskmine hind on viimastel aastatel tõusnud ja püügiaja pikendamine annaks kalurile võimaluse täiendavaks teenistuseks. 3.Mõrrapüük kui kõige passiivsem püügivorm võiks olla lubatud aastaringselt. Seda näevad ette ka kalapüügieeskirjad, kuid keskkonnaministri erinevate määrustega on viimastel aastatel püügiaega oluliselt piiratud.
4. Konkretiseerida tuleb kutselise kaluri mõistet. Kalurite organisatsioonid on teinud korduvalt ettepanekuid teha mõningaid erisusi kutselise kaluri liikumisel järve jääl. Vastavad ametkonnad on aga praegu väitnud, et kutseline kalur ei ole selgepiiriliselt eristatav näiteks harrastuskalastajast.
5. Anda keskkonnaministrile ja põllumajandusministrile võimalus operatiivselt oma käskkirjaga sulgeda või avada kalapüüki. Praegu kulub selleks toiminguks vähemalt kuu aega.
6. Kinnitada konkreetsed kala maale toomise kohad ettevõtjate kaupa.
7. Tõhustada järelvalvet pöörates enamtähelepanu lubatust rohkemate püügivahenditega püügile ning püügile keeluajal. Nendel tegevustel on kõige suurem mõju kalavarule. Suuri vaidlusi tekitas praegune olukord harrastuspüügil püütava ahvena ebaseaduslikust müügist. Konkreetsete lahendusteni ei jõutud ja see anti osavõtjatele kodutööks.
Teine vaidlusi tekitav probleem oli, kui palju püügivahendeid peaks püügiloale kandma, et kalur oleks oma tegevuses jätkusuutlik.
Juba mitmeid aastaid on olnud arutusel püügivahendite piirarvudelt kala-kvootidele üleminek. Sellel on pooldavaid ja vastaseid. Järgmisel ümarlaual ongi see põhiteemaks.
Dokument „Säästev kalandus Peipsil" valmib kevadeks ning riik saab juba aasta 2010 kalapüüki reguleerivate õigusaktide koostamisel kalurite seisukohtadega arvestada.