meetme 1.3. eelnõu 23.03.2007

Meede 1.3. - Nõuandesüsteemi ka -teenuste toetamine (114, 115)

---

eelnõu 23. märts 2007 

Põhjendus

Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamise eesmärgi saavutamiseks on oluline suunata tegevusi inimpotentsiaali ning põllu- ja metsamajandusliku tootmise kvaliteedi tugevdamisele ning kohandamisele. Selle ülesande saavutamiseks on muu seas vaja pakkuda ka kvaliteetset nõudlusele orienteeritud nõuandeteenust, et põllumajandustootjad saaksid tootmisotsuseid tehes alati arvestada majanduslikke, keskkonna- ja sotsiaalseid nõudeid.

Põllumajandusettevõtete nõuandeteenuste loomine põllumajandustootjatele ning metsanduse nõuandeteenuste võimaldamine metsa valdajatele peaks aitama neil kohandada, parandada ja lihtsustada majandamist ning tõsta oma ettevõtete üldist tulemuslikkust, tugevdades põllumajandus- ja metsandussektori inimpotentsiaali.

Eesti suurusel riigil on vaja ühte, tugevat, professionaalset nõuandesüsteemi, mis suudab hankida ja levitada nii tippnõuannet kui ka lihtsamat nõu, suudab koolitada olemasolevaid ning uusi konsulente, teenindada nii suuremaid kui väiksemaid tootjaid Koordineeriva Keskuse ülesanne infolevi valdkonnas on nõuandekeskuste juhendamine, teabelevi kindlustamine ning vajalike koondite koostamine nõuandetegevuse kasulikkuse hindamiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks. Et nõuanne oleks kõrgetasemeline ja vastavuses ettevõtjate ootustega, peavad konsulendid olema hea ettevalmistusega nii erialaste teadmiste kui nõustamisoskuste poolest. Järjest suureneb metsaomanike huvi professionaalse ning senisest suurema mahuga nõuande järele.

Nõuandekeskuste töölerakendamine ei ole taganud seni vaba turu tingimustes töötanud konsulentide pakutava tootmisalase ning nõuetele vastavuse alase nõuande igakülgset kättesaadavust. Nõuandetegevuse aktiivsus ei ole olnud piisav ning seega tuleb nõuandekeskuste pakutavad ja konsulentide motivatsiooni tagavad tegevused ümber korraldada.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artiklid 24 ja 25.

Eesmärgid

Üldeesmärk

Meetme üldeesmärk on toetada põllumajandustootjatele ja erametsa valdajatele ettenähtud nõuandeteenuse kättesaadavust.

Spetsiifilised eesmärgid

• nõuande pakkumise soodustamine ettevõtete tegevuse vastavusse viimiseks
• nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 4 ja III lisas sätestatud kohustuslike majandamisnõuete ning artiklis 5 ja IV lisas sätestatud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega;
• ELi õigusaktidel põhinevate tööohutusnõuetega;
• nõuande pakkumise soodustamine ettevõtte paremaks majandamiseks majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvestades;
• nõuandesüsteemi tugevdamine kompetentse info ja teadmiste paremini kättesaadavaks muutmisel põllumajandus- ja metsandusettevõtetele.

Sihtrühm

Toetuse saajad

• põllumajandustootjad;
• erametsa valdajad;
• nõuandekeskused;
• koordineeriv keskus.

Sihtrühm jaguneb:

• põllumajandustootjad ja erametsa valdajad (tegevuse 1 sihtrühm);
• nõuandekeskused ja koordineeriv keskus (tegevuse 2 sihtrühm).

Miinimumnõuded taotlejale

Nõuandesüsteemi toetust võib taotleda riiklikult tunnustatud nõuandekeskus ja koordineeriv keskus. Ametiasutused ja organisatsioonid, mis on valitud osutama põllumajandustootjatele nõuandeteenuseid, kasutavad asjakohaseid ressursse kvalifitseeritud personali, haldus- ja tehniliste võimaluste ning nõustamiskogemuse ja usaldusväärsuse vormis.

Nõuandetoetust võib taotleda:

• Põllumajandustootja (küla, alevi või aleviku territooriumil tegutsev ettevõtja, kelle omandis on või kes kasutab õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad).
• Erametsa valdaja. Ettevõtjatest erametsa valdajate puhul on õigus toetust saada mikroettevõtjatel komisjoni 6. mai 2003. a soovituse 2003/361/EÜ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) artikli 2 punkti 3 kohaselt.

Nõuandesüsteemi kirjeldus

Sobiva nõu saamiseks tootja pöördub kohaliku nõuandekeskuse või konsulendi poole.

Põllumajandusettevõttele nõuandeteenust pakkuvad konsulendid on koondatud nõuandekeskuste juurde. Nõuande kvaliteedi tagamiseks korraldatakse konsulentidele kutse omistamist (varem atesteerimine), kus nad tõestavad oma suutlikkust erialase hariduse, töökogemuse ja eksami eduka läbimisega.

2005. aastal välja kuulutatud konkursi tulemusena tunnustas põllumajandusminister igas maakonnas (15) nõuandekeskust, mis lisaks nõuetele vastavuse alasele ja muule põllumajanduslikule nõustamisele pakub tootjatele laiemat teavet ja koolitusi. Nõuandekeskuse tunnustamisel hinnati ettevõtet, töötajate kvalifikatsiooni, konsulentide kogemust ja usaldusväärsust, planeeritavat tegevust ning nõuandetööks vajalike administratiivsete ja tehniliste vahendite olemasolu.

2007. aastal rakendatakse nõuandetegevust koordineeriv keskus, mis lisaks nõuandekeskuse nõuete täitmisele peab tagama nõuandekeskuste pakutava informatsiooni taseme ühtlustumise, konsulentide väljaõppe ja täiendkoolituse ning korraldama tootjate vajaduste analüüsi ja edastamise. Koordineeriv keskus organiseerib nõuandekeskustele riiklike meetmetega seotud teabe edastamist ja konsulentidele vajaliku informatsiooni koondamist, samuti tagasiside ning põllu- ja maamajanduslike infopäevade kalendri korrastamist. Toetatavat nõuannet võivad vahendada nii koordineeriv keskus kui nõuandekeskused.

Metsanduslikku nõuannet pakutakse peamiselt metsaühistutes tegutsevate konsulentide kaudu, tegevusi koordineerib ja toetab Sihtasutus Erametsakeskus alates 2001. aastast, aktiivseid konsulente on 15. Metsanduslikku nõuannet pakutakse käesoleva meetme raames nõuandekeskustega ühinenud konsulentide poolt. Koordineeriv keskus tegeleb ka metsanduse valdkonna teabe koondamisega ning tulevikus on võimalik vastavate nõuandesüsteemide ühendamine.

Nõuandesüsteemis toimuva tegevuse vastavust sihtgrupi vajadustele kontrollib ja hindab Põllumajandusministeerium.

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Käesoleva meetme all koondatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 24 ja 25 tegevused – nõuandeteenuse kasutamine ning juhtimis- ja nõuandeteenuste loomine. Tegevused on vastastikku sõltuvad, sest toetatavat nõuannet pakutakse vaid toimivate keskuste kaudu. Skeemide koos rakendamine tekitab täiendava sünergia.

Tegevus 1: Põllumajandustootjale ja erametsa valdajale individuaalse nõuandeteenuse võimaldamine järgmistes valdkondades:

• nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 4 ja 5 ning III ja IV lisas sätestatud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimiseks osutatud nõuanne (põllumajandustootjale);
• ettevõtte nõustamine ELi tööohutusnõuetest tulenevate tingimuste täitmise ning nendega vastavusse viimise valdkonnas;
• erametsandusliku ja põllumajandustootjate üldise tulemuslikkuse parandamiseks osutatud nõuanne, sh põhitegevuse muutmiseks ehk ümberkorraldamiseks või põhitegevuse laiendamiseks osutatud nõuanne ja informatsioon teadustulemustest erinevate tehnoloogiate kohta.

Tegevus 2: Nõuandesüsteemi arendamine (nõuandesüsteemi toetus) nõuandeteenuse hea kättesaadavuse tagamiseks:

• nõuandekeskuse tegevuseks vajaliku töö koordineerija töökoha maksumuse katmine;
• mikroettevõtjatele suunatud nõuandetoodete pakettide väljatöötamine ja rakendamine;
• nõuandekeskuse konsulentide ja töötajate erialane enesetäiendus, sh stazeerimine;
• nõuandekeskusega lepingu sõlminud konsulendina tegutseda soovivate isikute tööpraktikaga seotud kulutuste hüvitamine;
• kulutused töökeskkonna täiustamiseks ja parandamiseks.

Abikõlblikeks kulutusteks (tegevus 2) loetakse:

• nõuandekeskuse töötaja töötasu koos riiklike maksudega;
• nõuandetoodete väljatöötamisega seotud tööjõu- ja materjalide kulud;
• nõuandetoodete juhendmaterjalide paljundamise või trükkimise kulud
• konsulentide tööalase koolituse ja stazeerimise kulud;
• konsulentide koolitusel osalejate majutus- ja transpordikulud;
• konsulentide praktika juhendaja tööjõukulud ja tasu praktikandi töö eest;
• investeeringud töövahenditele ja ruumide remondi kulud.

Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse muudest riiklikest vahenditest või ELi institutsiooni või fondi poolt.

Nõuandesüsteemi toetamise puhul on tagatud riigiabi korra ja oluliste vastavuskriteeriumide ning avaliku rahastamise ülemmäära järgimine, kui kavatsetakse rakendada nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 89 alusel võimaldatavat täiendavat riiklikku lisafinantseerimist.

Toetus

Maksimaalsed toetuse määrad ja summad

Tegevuse 1 korral kuni 80% abikõlblikest kuludest nõuandeteenuse kohta, kuid mitte rohkem kui 23 460 krooni (1500 eurot) ühe teenuse kohta aastas.

Tegevuse 2 korral kuni 100% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 1,87 mln krooni (120 000 eurot) 2007. a, arvestades, et toetuse summa väheneb järk-järgult maksimaalselt viie aasta jooksul alates nimetatud tegevuste alustamisest.

Toetuse maht on planeeritud vastavalt vähese tähtsusega riigiabi kohta lubatud toetuse määradele ning arvestades, et esimestel aastatel on vajadused suuremad.

• 2007.a. – 120 000 eurot
• 2008.a. – 55 000 eurot
• 2009.a. – 25 000 eurot
• 2010.a. – 12 000 eurot
• 2011.a. – 6 000 eurot

Üleminekumeetodid

2005.–2006. aastal RAKi meetmest 3.8. individuaalnõuande prognoositust väiksem kasutus on tingitud nõuandetoetuse järjepidevuse katkemisest 2004. aastal (meede käivitus 2005 II poolaastal), mistõttu paljud taotlejad ja nõustajad kaotasid huvi valdkonnaga tegelemise vastu. Toetust ei taotlenud väiksemad ettevõtted, kuna omaosaluse maht oli nende jaoks liiga kõrge, suuremad ettevõtted kasutasid konsulenti toetust taotlemata, sest ei soovinud tegeleda taotlemise bürokraatiaga. Suure hulga nõuande vajadusest katavad hästi organiseerunud ja tugevasti kontsentreeritud sisendite müüjad ning erialaühingud.

Perioodil 2005–2007 kasutab nõuandetoetust umbes 800 ettevõtet. Toetatav nõuandeteenus on suunatud alates 5 ESU suurustele ettevõtetele, kõiki gruppe siiski välistamata. Väiksematele ettevõtetele suunatakse grupi- ja massinõuandemeetodeid. Samuti pakutakse neile lühiajalist (kuni 2 tunni ulatuses) tasuta nõuannet.

Meetme rakendamise tulemusena alustab lisaks 15 maakondlikule nõuandekeskusele tööd koordineeriv keskus üleriigiliselt tegutseva nõuandekeskusena, mis koondab üksikud spetsiifilise valdkonna nõustajad ning korraldab konsulentide pakutavate teenuste kvaliteedi ühtlustamist.

Tegutsevate keskuste ja motiveeritud konsulentide, aga eelkõige kvaliteetse nõuande pakkumise tulemusena suureneb nõuannet kasutavate ettevõtete arv ning nende valmisolek nõuande eest rohkem tasuda.

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Rakendamise piirkond

Meedet rakendatakse kogu Eestis.

Meetme rakendamine

• Nõuandetoetus – alates 2008. a I poolaastast. RAKi meetme 3.8 vastava osa taotlemine lõpetatakse 2007. aastal;
• Nõuandesüsteemi toetus – alates 2007. a II poolaastast.

 

Indikaatorid ja sihttasemed

 

 

Indikaatori tüüp	Indikaator	Eesmärk 2007–2013
Väljundnäitaja	Nõuandetoetust saanud põllumajandustootjate arv	aastaks 2013 – 2500
	Nõuandetoetust saanud erametsa valdajate arv	aastaks 2013 – 500
	Ümber korraldatud keskuste arv	1 koordineeriv keskus ja piirkondlikud keskused
Tulemusnäitaja	Toetatud põllumajandus- ja metsandusettevõtete põllumajandusliku brutolisandväärtuse kasv	aastaks 2013: 10 %
Mõjunäitaja	Muutus brutolisandväärtuses tööühiku kohta	aastaks 2013: +10 %

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Taotlus;
• Kulude kohta esitatud arve või arve-saatelehe koopia;
• Vajadusel muud tõendavad dokumendid.

 

Makseagentuur

PRIA

 

Taotluste hindamise protseduur

Nõuandetoetuse taotluse menetlemise korral kontrollib PRIA taotleja ja taotluse nõuetele vastavust. Kõik PRIA poolt nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse maksimaalse võimaliku toetussumma piiresse jääva taotletud summa ulatuses.

Nõuandesüsteemi toetuse taotluse menetlemise korral kontrollib PRIA taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning langetab taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele ja taotluse rahuldamiseks on meetme eelarves vabu vahendeid.

Tegevus 1 taotluseid võetakse vastu aasta jooksul pidevalt. Juhuks, kui taotlejaid on prognoositust enam, kasutatakse järgmiseid hindamiskriteeriume: eelistatakse noori põllumajandustootjaid, keskkonnatoetusi saanud ettevõtjaid ning taotlejaid ebasoodsatest piirkondades.

Tegevus 2 puhul kehtestatakse taotlejatele maksimaalsed toetuse summad eelarveaasta kohta.

Täpne menetluskord täpsustatakse rakendusmäärusega.