meetme 3.1. eelnõu 23.03.2007

Meede 3.1. - Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas (311, 312, 313)

Põhjendus

Maapiirkonna ettevõtluse arengule avaldavad enam mõju madal asustustihedus ning pidev põllumajanduse osakaalu langus ettevõtluses (hetkel 50% maapiirkonna ettevõtete üldarvust). Põllumajandusliku tootmise tõhusamaks muutumise käigus vabaneb tööjõudu. Sekundaar- ja tertsiaarsektoril on suurem potentsiaal uute töökohtade loomisel, kuigi käesoleval ajal on see suutnud korvata alla kolmandiku (28,9%) põllumajanduses vabanevatest töökohtadest.

Maapiirkonna majandustegevus on ühekülgne eriti äärealadel. Linnade tegevusalade keskmine näitaja on maapiirkonnaga võrreldes ligi poole suurem. See raskendab maal sobiva töökoha leidmist, avaldades omakorda mõju madalamale tööhõive määrale. 2004. a andmetel on 40% maainimestest töö leidnud linnades.

Maaettevõtjatel omakorda on raske leida sobivat tööjõudu ning riigilt oodatakse aktiivsemat tegelemist maapiirkonna tööjõuküsimustega, aidates muu hulgas hoida või meelitada maale noori spetsialiste ning muid pädevaid töötajaid. 2005. aastal teostatud uuring ”Toetusvajadus maapiirkonna ettevõtlussektoris” näeb maaettevõtluse arengu ühe ohutegurina asjaolu, et likvideeritud ettevõtete kasvutempo on loodud ettevõtete omast mõnevõrra kiirem, seda ennekõike põllumajandustootjate osas. Väikeste põllumajandustootjate ettevõtlustegevuse mitmekesistamine väljapoole põllumajandust on seega üks konkurentsivõime parandamise ja täiendavate sissetulekute saamise viise eeskätt põllumajanduseks ebasoodsamates piirkondades.

Lisaks ohustab ettevõtete jätkusuutlikku arengut maaettevõtete juhtide keskmine vanus. Hetkel on maaettevõtete juhtidest pooled üle 45 aasta vanad, kusjuures 18,6% ettevõtete juhtidest on vanusegrupis 56–65 eluaastat. Seetõttu peab järjest enam hakkama tähelepanu pöörama noorte kaasamisele ettevõtlusse ning piirkonna üldiste arenguotsuste tegemisse.

Maapiirkonnas on ressursse, mida kasutades on võimalik maa ja linna erinevusi tasakaalustada: põllumajanduses toimunud muudatuste tõttu tühjaks jäänud hooned, mis on kaotanud otstarbe või on alakoormatud, ning loodus- ja kultuuripärand, mille potentsiaali rakendamist kohaliku arengu edendamisel takistab tehniline seisukord, vähene ligipääsetavus ja eksponeeritus, varustatus tugiinfrastruktuuriga, vähesed lisateenused, samuti objektide nõrk omavaheline seotus. Nende objektide ajakohastamine ja neile majandusliku väärtuse andmine tõhustab tootmist või teenindustegevust, parandades elukeskkonda.

Meede täiendab rakendatava ”Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” raames selliseid tegevusi nagu kapitalile juurdepääsu lihtsustamise toetamine, mis võimaldab igakülgset abi uutele ettevõtjatele tegevuse alustamisel, ning turismi arendamist, mille raames toetatakse muu hulgas projekte, mis suurendavad ettevõtete ja piirkondade turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artiklid 53–55.

Eesmärgid

Üldeesmärk

Maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse suurendamine läbi maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise (eelkõige ebasoodsamates piirkondades) ning sellega uute ja paremate töökohtade loomisele kaasaaitamine.

Spetsiifilised eesmärgid

• Mikroettevõtjatest põllumajandustootjate tegevuse mitmekesistamine muu maaettevõtlusega väljaspool põllumajandust;
• Kohalikul ressursil põhineva, maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega seotud mittepõllumajandusliku mikroettevõtluse arendamine;
• Tööjõupuuduse leevendamiseks täiendavaid töökohti loovate projektide puhul hoonete elamiskõlblikuks muutmisele kaasaaitamine;
• Mahajäetud põllumajandusrajatiste ja põllumajanduslikku tootmispärandit kandvate hoonete tootmises ja teeninduses taaskasutusele võtmisele kaasaaitamine;
• Ettevõtluse uuenduslikkuse suurendamine läbi uudsete lahenduste, sh mobiilsete kaupade ja teenuste pakkumisel;
• Noorte ja tõrjutud elanikkonnarühmade ettevõtluses osalemise soodustamine.

Sihtrühm

Toetuse saajad

• Maapiirkonnas tegutsevad komisjoni soovituses 2003/361/EÜ artikli 2 punkti 3 kohaselt määratletud mikroettevõtted (sh põllumajandustootjad) ehk ettevõtjad, kes annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja kelle aastane müügitulu ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 31,2932 mln krooni (2 mln eurot), kusjuures ettevõtja aastane müügitulu peab olema vähemalt 2 400 eurot (37 552 krooni);
• Põllumajandustootja pere liige, kelleks loetakse leibkonna liiget. Leibkonna moodustavad koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Miinimumnõuded taotlejale

• Taotleja reaalne majandustegevus on kestnud vähemalt 1 aasta;
• Taotleja peab säilitama vähemalt olemasoleva töökohtade arvu;
• Taotleja jätkusuutlikkus (taotlemisele eelnenud majandusnäitajad või viimase kolme aasta majandusnäitajate keskmine).

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Käesoleva meetme raames kombineeritakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 53–55 tegevused – mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, ettevõtte arendamise toetus ja turismi soodustamine.

Toetatavad tegevused:

• majandustegevuseks vajalikud investeeringud ehitistesse ning seadmetesse (sh. kasutatud seadmed);
• kui projektiga on seotud täiendavad töökohad, siis vajadusel töötajatele eluruumide korrastamine, kuni 20% projekti maksumusest;
• vajadusel investeeringu (nt maaturismi- ja käsitöötoodete arendamise puhul) turunduskulud (sh ühisturunduse kulud) kuni 10% projekti maksumusest;
• kaupade ja teenuste pakkumisel mobiilsete lahenduste arendamine, infotehnoloogia rakendamine, sh uued tehnoloogiad tootja ja tarbija lähendamiseks;
• teenuste osutamine maapiirkonna ettevõtetele ja rahvastikule, sh multifunktsionaalsete teeninduskeskuste arendamine ja teenused, mis tutvustavad maaelu propageerides säästlikku ja tervislikku eluviisi;
• väikeinfrastruktuur ja vaatamisväärsuste tähistamine investeeringu ühe osana;
• investeeringut ettevalmistavad tööd;
• maapiirkonnas majutusteenuse loomine ja parendamine kui majutusettevõttes voodikohtade arv ei ületa 30 (voodikohtade piirang ei kehti puhkeküla ja -laagri puhul).

Toetus

Maksimaalsed toetuse määrad

• 30% – projekti elluviimise koht asub Harjumaal, piirneb maakonnakeskusega ega ole kantud LFA piirkondade loetellu.
• 40% – projekti elluviimise koht asub vallas, mis piirneb maakonnakeskusega ega ole kantud LFA piirkondade loetellu.
• 50% – projekti elluviimise koht asub vallas, mis piirneb maakonnakeskusega ja on kantud LFA piirkondade loetellu, või projekt asub vallas, mis ei piirne maakonnakeskusega ega ole kantud LFA piirkondade loetellu.
• 60% – projekti elluviimise koht asub vallas, mis ei piirne maakonnakeskusega ja on kantud LFA piirkondade loetellu.

Maksimaalne toetussumma

• Kuni 4 693 980 krooni (300 000 eurot) programmiperioodi jooksul.

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Rakendamise piirkond

Meedet rakendatakse maapiirkonnas. Maapiirkonnaks käesoleva meetme mõistes loetakse valdu (sh vallasisesed linnad) ja kuni teatud arvu elanikega väikelinnasid. Eelistatakse ebasoodsamatel aladel ja maakonnakeskustest eemale jäävatel aladel tegutsevaid ettevõtjaid.

Meetme rakendamine

Meedet rakendatakse alates 2007. aastast.

Indikaatorid ja sihttasemed

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Taotlus;
• Äriplaan;
• Vajadusel muud tõendavad dokumendid.

Makseagentuur

PRIA

Taotluste hindamise protseduur

Kuulutatakse välja taotlusvoor. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel ning taotluste paremusjärjestus moodustatakse eraldi kahes rühmas – põllumajandustootjad ja muud ettevõtjad. Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused.

Eelkõige hinnatakse järgmist:

• projekti mõju tööhõivele;
• projekti uuenduslikkust;
• ettevõtte kasvupotentsiaali investeeringu tulemusel;
• kohaliku tooraine kasutamist, kultuuripärandi säilitamist ja teenuste mitmekesisuse suurendamist maapiirkonnas;
• olulisust mahetoodangu töötlemisel ja pakkumise suurendamisel, kui tegemist on jaemüügi, toitlustuse või turismiga;
• projekti lisandväärtus (mahajäetud hoonete kasutuselevõtmine, mõju tõrjutud elanikkonnarühmadele, noortele, tervisele);
• ettevõtte varasemat tegevust;
• projekti asukohta – paiknemist ebasoodsamal alal ja kaugust maakonnakeskusest;
• eelistatakse ettevõtjaid, kes taotlevad toetust väiksema toetussumma ulatuses.