Šotimaa õppereis - 28. september - 2. oktoober 2009
Allikas: Ave Bremse, maaeluvõrgustik20. oktoober 2009 Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku (Eesti Maaeluvõrgustiku Üksus) partner Soome Maaeluvõrgustik korraldas õppereisi Šotimaale, millest kutsuti osa võtma ka neli osalejat Eestist: maaeluvõrgustikust, põllumajandus ja metsandussektorist. Osalejateks olid Ave Bremse ja Erik Lööper Maaeluvõrgustiku Üksusest, Riina Kaldaru Eestimaa Talupidajate Keskliidust ning Maret Parv Eesti Erametsaliidu metsaosakonnast (Keskkonnaministeerium).
Õppereisi eesmärk oli Šotimaa maaeluarengu kogemustega tutvumine ja kogemuste vahetus Šoti ja Soome kolleegidega. Õppereisil osales kokku 29 osalejat, neist Soomest 24 erinevate põllumajanduse ja maaelu arenguga tegelevate organisatsioonide esindajat: Soome põllu- ja metsamajanduse ministeeriumi, Ahvenamaa Parlamendi, Soome Maaelu Ameti, Lääne-Soome regionaalse keskkonnakeskuse, Soome põllumajandustootjate ja metsaomanike keskliidu ja regionaalsete keskuste, TE-keskuse, Soome Külade liikumise ühenduse, Soome Metsakeskuse, Looduskaitse ühingu ja Soome Leader kohalike tegevusgruppide esindajad. Lisaks Soome mandriosale osales ka Ahvenamaa esindaja. Soomel on eraldi Maaelu Arengukava ka Ahvenamaa provintsile. Nagu nad ise ütlevad - üks strateegia, kaks arengukava ja üks maaeluvõrgustik. Maaeluvõrgustiku Üksus Soomes on Maamajanduse- ja Metsanduse Ministeeriumi osakond, mis asub Seinäjoel. Maaeluvõrgustiku ülesehitus ja tegevuse eesmärgid on suhteliselt sarnased Eesti maaeluvõrgustikule. Ka neil ei ole liikmeskonda vaid tegeletakse kõikide sektoritega nö. partnerluse korras - igal aastal püütakse teha iga telje sihtgrupile ka üks õppereis. Seekordne õppereis oli suunatud 1.- ja 2.teljele, kuigi külastasime ka Leader projekte.
Eesti Maaeluvõrgustiku Üksus on Soome Maaeluvõrgustiku Üksusega tihedalt koostööd tegemas. Suhted on tihedamad kõikide Eesti lähinaabritega, mis väljendub kaks korda aastas toimuvas Põhja- ja Baltimaade võrgustike esindajate kohtumistes. Soomega oleme teinud juba kaks ühist õppereisi, esimene toimus eelmine aasta Lätti (http://www.maainfo.ee/?page=1684 ). Sellised õppereisid annavad kolmekordse efekti. Saab näha samu asju korraga läbi mitme fookuse ning omavahel asju võrreldes rohkem aimu mitmest maast. Seda tõestas eelmise aasta Läti reis ja kinnitas veelkord ka Šoti reis. Selle õppereisi osalejateks kutsusime kaasa põllumajandus- ja metsandussektori esindajad, kes tegid kokkuvõtted just oma sektori seisukohast. Riina Kaldaru ja Maret Parve huvitavaid ja asjatundlikke ülevaateid saate lugeda SIIT ja SIIT .
Õppereisi kava koostamine toimus Soome maaeluvõrgustiku üksus koostöös Šotimaa maaeluvõrgustiku üksusega. Soome maaeluvõrgustikku esindas ja reisi korralduse eest vastutas Teemu Hauhia, kes võrgustikus vastutav koolituste valdkonna eest. Šoti maaeluvõrgustiku tiim on neljaliikmeline, meie kontaktisikuks oli Anna Murray. Piirkondadesse toimuvate õppereiside kokkupanekul oli abiks Chris Parkins, Kohaliku tegevusgrupi "The Rural Development Trust'i" tegevjuht, kelle piirkonda seal asuvaid projekte külastasime esimesel õppereisipäeval. Teisel päeva programm viis meid teise kohaliku tegevusgrupi "Scottish Borders Council" piirkonda mida esindas tegevjuht William McKissock.
Esimesel päeval külastasime Šoti valitsust Pentland House'is kus kohtusime ja saime ülevaade maaelu arengukavast ja maaeluvõrgustiku tegevustest. Päeva teisel poolel külastasime Šoti Talupidajate Liitu ja kohtusime nende maaelupoliitika üksuse juhi Jonnie Halliga. Teine ja kolmas päev olid õppereisipäevad, kus külastasime erinevaid projekte, mis jäid Edinburgi lähistele. See piirkond on üsna viljakas ja ei ole veel nn. Šoti mägismaa, mis jääb põhjapoole. Siiski oli maastik meie silmale piisavalt mägine, kaunid rohelised nõlvad rohkete kiviaedadega ja seal söövata lammastega saatsid meid terve teekonna vältel. Šoti kiviaiad on meil nähtutest kitsamaid e õhemad, aga neid on tõesti palju. Mõnigi ulatus kõrgele mäkke. Lambaid oli palju ja erinevat värvi ning tõugu, siiski oli ka kitsi, lehmi ja härgi. Korra nägime ka hirvefarmi ning eeslite karja. Kuna metsa on Šotimaal ainult 17%, siis on enamus maastikust tõesti karjamaad ja põllud. Kuna kliima on suhteliselt soe, siis sellist suurt ja küla talve neil ei olegi. Sajab samuti palju, seega on vaatepilt üsna lopsakas. Talvel on peamiselt soojakraadid ja kui vahel tulebki lund, siis sulab see päeva jooksul ära. See võimaldab palju lihtsamaid ehitisi nii loomadele kui soojustada elamuid tagasihoidlikumalt. Näiteks ei raisata eluruumides sooja siis kui kedagi kodus pole. Küte keeratakse sisse vaid siis kui koju tullakse, või vastav süsteem lülitab selle umbes tund aega enne sisse.
Mõni sõna kohtadest kus käidud ja mida nähtud. (Lisa saab lugeda Mareti ja Riina kokkuvõtetest): Esimesest päeva alustasime külastusega ettevõtja ja talupidaja Cumberhead Farmist, peremees William Steel peab loomi ja tegutseb ka piirkonna projektinõustajana. Edasi viis meie tee Douglas St Brides kogukonnamajja, mis on endine kiriku kogudusemaja, kuid nüüd remonditud laiemaks kasutuseks piirkonna inimestele. Lisaks maja tegevuse tutvustusele toimub samas ka kohaliku tegevusgrupi The Rural Development Trust ettekanded nende tegevusest ja projektidest. Üheks Leader tegevusgrupi prioriteediks on kohalikud tooted ning meile tutvustattakse projekti „Kohalike toodete ja jookide tootmise arendamine". Šotimaal on järjest suurenev probleem - suhted suurte kaubanduskettidega. Hetkel domineerivad üle riigi neli marketi ketti, ning nende huvi kohaliku toidu vastu on väga leige. Selle juures on šotlase iseloomus vähe teha koostööd. Ollakse harjunud pidama farmi oma perega ja koostöö on visa tekkimas. Muidugi ei ole suured kaubaketid huvitatud üksikute tootjate kaupa ostma, vaid suurte partiidena. Samas on piirkond suhteliselt linnalähedane - jääb kahe suure linna Edinburgi ja Glasgow lähedusse. Inimesed soovivad siiski ka kvaliteetset ja mahetoitu. Ühe talupidaja sõnul tegi ta vend oma talupoe, kuna uksele koputajaid oli nii palju. Seega on talupoode ja taluturgusid ning kohaliku toidu alast koostööd toetamas ka Leader programm. Käisime ka paaris pisikeses poekeses ja ühes suuremas kohaliku ja mahetoitu pakkuvas poekeses. Pisemad olid tõesti tagasihoidlikud ja üks meenutas pigem garaa?i, mis on ukse lahti teinud. Kaup oli kena, külmlett liha tarvis, riiulites hoidised ja maiustused, ukse juures kastides aedviljad.
Samas majas toimus peale lõunat kohtumine kohalike farmeritega. Vestluslaua ääres oli kohalikud väiketalunikud ja toimus elav mõttevahetus soome taluliidu piirkondade esindajatega.
Teekond jätkus Lõuna- Lanarkshire taastuvenergia kasutamise projektile. Leader rahade abil osteti vastav aparatuur kasutatud toiduõlist diiselkütuse tegemiseks, millega sõidavad kohalikud paarkümmend koolibussi. Kuna kliima on soodne, siis saab selliseid busse kasutada aastaringi ilma probleemideta.
Järgmine peatus oli Richard Carmichael of Carmichael, ehk 26-da põlvkonna krahv Carmichael. Ta oli maaomanik ja tegeles paljude valdkondadega. Meid võttis vastu ka tema poeg, kes siis peaks olema juba 27-s krahv ja kuuldavasti on ka temal juba poeg. Siin sai näha kuidas turismi eesmärgil saab ja ka kasutatakse edukalt ära enda isikut nime, tiitlit ja ajalugu. Krahv oli igati sõbralik, võttis meid vastu šoti kildis, näitas oma hotelli, restorani, vahakujude muuseumi, talupoodi ja seal kõrval olevat tapamaja. Eemal oli hirvefarm. Ka tema oli saanud Leader toatust oma väikese tuulegeneraatori tarvis. Kuna krahvi huviks on ka orienteerumine, siis teeb ta oma piirkonnas ka rahvusvahelisi võistlusi.
Päeva lõpuks käisime UNESCO maailma pärandisse kuuluvas endises ketrusasulas New Larnakis - ehk New Lanark World Heritage Centre. Villaveskid ja ketrustehased on Šotimaal ajalooliselt olulised kuna lambaid on ju palju. Selles piirkonnas on samas oluline olnud ka kaevandused. Sinna jääb Euroopa üks suuremaid avakaevandusi, kus kaevandatakse kivisütt. Seega on paljud külad ja linnakesed endised kas kaevandustöölistele või ketrusvabrikute töölistele ehitatud.
Teine õppereisipäev läbis tegevusgrupi Scottish Borders Council piirkonda. Alustasime Lamancha kogukonnamaja külastusest, mis oli endine algkool - nüüd huvitegevusehoone ja kohvik. Maja oli ehitatud passiivmajana, seega ülimalt energiasäästlikuna. Jätkasime teekonda väikese mahefarmi ja talupoe külastusega.
Järgnes suur riikliku metsamajandamise ameti (sarnane Eesti RMK-le) projekti - 7stanes at Glentress. Tegu on mägijalgrataste keskusega. Metsa on rajatud hulgaliselt eripikkuse ja mitmes eri raskusastmes mägijalgratta radasid. Keskus laieneb. Kuna tegu on riikliku projektiga, siis otsest Leader raha seal ei kasutatud, kuid tehakse koostööd piirkonna arendamisel. Keskus on saanud korra ka maailma ühe parema mägiratta keskuse auhinna. Huvitav tõdeda, et peamine tuluallikas on parkimistasu. Rattarajad, pikniku- ja puhkekohad on tasuta, aga juuresolevatel parklatel on parkimistasu. Lõuna toimus forellikasvatusega tegelevas turismitalus. Sinna oli loodud lisaks restoranile ka forelli elukaart tutvustav interaktiivne muuseum. Ümber territooriumi erineva pikkusega loodusrajad. Huvitav keskus igas eas külastajatele.
Päeva lõpus vaatasime veel puutöökoda, kus tehakse naturaalsest puidust mööblit, kuid peamine tegevus on anda käelise tegevuse õpet probleemsetele noortele.
Viimasel Šoti õppereispäeval toimus seminar hotelli konverentsisaalis. Soome tegi kolm ettekannet, maaelu arengukavast, võrgustikust ja ühest kohaliku tegevusgrupi tegemistest ja edulugudest ja Eesti poolt esinesime ülevaatega Eesti maaelu arengukava ülesehitusest. Kuulamas olid ka meie Šoti vastuvõtjad. Lahku läksime üksteist tänades, täis uusi ideid ja lubadusi koostööd ka edaspidi teha.
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles