02.juuli

Hiidlaste Koostöökogu infopäev

---

Maaeluvõrgustik, Ave Bremse ja Krista Kõiv

02. juuli 2007

28. juulil toimus Hiiumaal, Kärdlas, Tuuru majas Hiidlaste Koostöökogu järjekordne infopäev.

Infopäeval tegi Ly Kaups, kes on Hiidlaste Koostöökogu juhatuse liige, kokkuvõtteid senitehtust ja tutvustas ka koostöökogu edasisi plaane.

Hiidlaste Koostöökogu juhatus on alates koostöökogu loomisest eelmisel aastal, koos käinud juba kaksteist korda. Kõikides koostöökogu piirkonna valdades on läbi viidud SWOT analüüs ja toimunud infopäevad. Hetkel on kogutud on tegevusgrupi piirkonna (Hiiumaa) kohta andmed erinevate arengukavade, strateegiate, tegevusplaanide jms kohta.

Koostöökogu piirkonna strateegia sotsiaalmajandusliku analüüsi koostamise hankemenetlus on lõppenud ja võitjaks osutus SA Tuuru, kes muuhulgas on ka kõige paremini kursis kohalike oludega. Piirkonna rahuloluuuringu raames on küsitletud kõikide valdade elanikke, kokku on saadud tagasisidena 400 täidetud ankeeti. Küsitluse läbiviimiseks olid eraldi ankeedid piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Uuringu eesmärgiks on saada teada piirkonna arengu kitsaskohad ning uurida inimeste aktiivsustaset. Saadud tulemused on huvitav materjal, mida ootab lähiajal põhjalik läbitöötamine ja järelduste koostamine.

Koostöökogu liikmed on olnud aktiivsed, osalenud erinevatel infopäevadel nii Eestis, kui ka mujal. Viimati osaleti Ungaris LEADER valdkonna noorsootemaatilisel seminaril.

Ly Kaups andis lühiülevaate lähiaja plaanidest: augustis valmistatakse ette noortele suunatud essee konkurssi, konkursi toimumisaeg septembris. Oktoobrisse plaanitakse korraldada noorsooteemaline rahvusvaheline seminari ning loomulikult koostöö ja kogemuste vahetamise eesmärgiga tutvumisreisid Pärnu, Ida-Viru või Lõuna-Eesti kandi tegevusgruppidesse.

Lisainformatsiooniks: Hiidlaste Koostöökogu on üks 24st kohalikust tegevusgrupist , kes taotles ja sai rahastatud Riikliku arengukava 2004 – 2006 meetme 3.6. „Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER tüüpi meede” raames (autorite märkus: edaspidi RAK meede 3.6.). Hiidlaste Koostöökogu piirkond hõlmab kõik Hiiumaa vallad: Kõrgesaare, Pühalepa, Emmaste, Käina ja Kärdla. Koostöökogul on avatud ka uus kontoriruum, Kärdlas, Tuuru maja II korrusel. Koostöökogu juhatuse esimees Hillar Eller on kontoris kohal vähemalt kahel päeval nädalas, Ly Kaups aga on majas pidevalt.

Vaata ka Hiidlaste Koostöökogu veebilehte, aadress www.hiiumaa.ee/koostookogu

Infopäeva teine ettekanne oli Rootsi ja teiste Euroopa Liidu maade kogemustest, Leader+ programmi rakendamisel.

Ettekande tegi Ulf Johansson, Rootsi Omavalitsuste Liidust. Ulf Johanson on tänu tihedatele sidemetele Hiiumaaga omandanud ka eesti keele ning oma loengu infopäeval pidas ta eesti keeles.

Ulf Johansson andis väikse ülevaate Leader + kogemused Rootsis. Rootsis on kokku kaksteist Leader + LAG-i (autorite märkus: kohalikku tegevusgruppi).

Rootsi kaardil on kohalike tegevusgruppide piirkondades valged laigud, mis tähendavad seda, et linnad jäävad tegevuspiirkonnast välja. Linnad saavad küll osaleda ideede andjana, aga nad ei saa otsest toetust linnalises piirkonnas projektide elluviimiseks.

Ulf Johansson tõi oma ettekandes välja mitmeid huvitavaid mõtteid

• Leader-lähenemine on uus otsustusprotsess, mis asetab omavalitsused erilisse rolli, kuna nad ei saa täpselt kontrollida kuhu raha läheb. Raha jaotuse üle otsustavad kohalikud sotsiaal-majanduslikud partnerid;

• Leader programmi peamine ressurss on inimene;

• Leader-lähenemise peamised võtmesõnad on koostöö, partnerlus, kaasamine ja alt-üles lähenemine ning neid põhimõtteid tuleb pidevalt meeles pidada;

• Leader programmi rakendamise käigus tekkinud projektide ideed on tihti väga lennukad, samas tuleb rahul olla, kui juba 50% eesmärke saavutatakse. See on Leader tegevuste juures hea tulemus, kuigi Leader programmide rakendamisega seotud riigiasutustele võib see tunduda väike;

• Paljudel Leader+ projektidel olid kõrged eesmärgid, näiteks töökohtade loomisel ja kultuuripärandi kasutamisel, samas aga tuleb siiski arvestada reaalsusega;

• Leader tegevuse innovatiivsus ei ole alati nii suur kui eeldatakse, uuendused on rasked tulema;

• Leader programmi puhul on raske saavutada kiiresti pikaajalist tulemust;

• Leader programmi turundusliku edu saavutamine on raske ja keeruline protsess;

Kokkuvõtteid tehes ütles Ulf Johansson, et Leader võtab aega! Ja et ei saa alahinnata Leader programmi rakendamise kõige olulisemat väärtus – tegevuste protsess ning sellest saadud kogemusi!

Hiidlaste Koostöökogu infopäeva kolmas ettekanne oli Mare Ellenilt, kes tutvustas lühidalt EQUAL-programmi põhimõtteid ning andis lühiülevaate Ungari Leader noorsoo teemalisest konverentsist.

Mare Ellen rääkis SA Tuuru projektist "Meie sõbrad" ("We Friends"), mis on saanud rahastuse Euroopa Liidu algatuse EQUAL-programmist. Projekti eesmärgiks on aidata kaasa Lääne-Eesti madala konkurentsivõimega naiste ja lapsi üksi kasvatavate noorte naiste tööhõive suurendamisele. Projekt kestvus on kolm ja pool aastat ning selle aja jooksul on saanud erinevat koolitust paljud naised. Projekti otsustuskoguks on seirekomisjon, kus iga projekti kaasatud partnerit esindab üks inimene. Üheks vajalikuks ettevõtmiseks oli mobiilse ettevõtlusinkubaatori loomine Hiiumaale. Naised saavad kasutada arvuteid ja neid ka koju laenutada. Teisteks arendavateks tegevusteks on töötubade, infopäevad jne korraldamine, samuti ka teadmiste vahetus, oskuste ja kogemuste vahetamine.

Mare Ellen selgitas, et kahjuks ei saadud loodetud lisarahastamist ning EQUAL-programmi sellisel kujul uuel programmperioodil enam ei jätku ning uute samalaadsete programmide kohta seni veel konkreetne informatsioon puudub.

Oma ettekandes andis Mare Ellen teavet, et eelnimetatud projekti käigus viidi läbi ka Hiiumaa tööturu uuring, mille eesmärgiks oli uurida: millist tööjõudu vajab tööandja ja mis tasemega vaba tööjõudu Hiiumaal leidub.

Mare Ellen rääkis ka Leader noorsoo teemalisest seminarist Ungaris, mis toimus 13. - 15. juunini 2007 Tokaj`s "Noored ja maaelu areng - kuidas maaelu arengu programmid peaksid lahendama noorte peamisi sotsiaal - majanduslikke vajadusi" - “Youth and rural development programmes – how should solve rural development programmes the main socio-economic needs of young generations”.

Mare Ellen andis tagasisidet, et seminaril osalemise kaudu sai selgemaks, millised on üldised rahvusvahelise koostöö põhimõtted. Samuti oli palju huvitavaid esinejaid. Ungari seminari käigus tutvustati paljusi huvitavaid noorsooprojekte. Edukatel noorte projektidel on aluseks see, et noored saavad ise aktiivselt kaasa lüüa juba projektide ideetasandilt alates. Kui Austrias loodi noorte algatusel noorteväljakute kujundamise programm, kusjuures kujundajateks olid professionaalsed maastiku- ja kujundusarhitektid, kuid samas kasutati läbivalt laste enda loodud ideid alusena. Projekti tulemuseks olid just sellised noorteväljakud, mida lapsed soovisid ning nad hoiavad neid ka tulevikus hoopis hoolikamalt.

Mare Ellen selgitas, et Ungari seminaril kuuldud, nähtud ning saadud kogemusi on kavas kasutada ka oktoobris toimuval rahvusvahelisel noorsoo teemalisel seminaril Hiiumaal.

Infoseminari neljas ettekandja oli Krista Kõiv Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksusest. Teemadeks Maaelu arengukava 2007 – 2013 (autorite märkus: edaspidi MAK) ja Leader seosed ning lühiülevaade maaeluvõrgustiku taustast ja tegevustest.

Oma ettekandes rõhutas Krista Kõiv, et kuigi Leader on hetkel tähelepanu keskmes, on siiski jätkuvalt olemas ka ülejäänud MAK-ist rahastatavaid meetmeid, mis moodustavad 90% MAKi eelarvest. Leader kohalikud tegevusgrupid peaksid vaatama kõiki MAKi meetmeid ja telgesid, sest Leader-lähenemisel baseeruvaid projekte saab kavandada ja rahastada kõikidest MAK telgedest.

Kui kohalike tegevusgruppide strateegiate koostamiseks kogutakse kokku erinevaid piirkonna arengukavasid, siis tuleks vaadata ka MAKi sissejuhatavat kirjeldavat osa, sest seal on palju Eesti vajadusi ja hetkeolukorda kirjeldatud. See on oluline materjal tutvumiseks.

Maaeluvõrgustiku osas tutvustas Krista Kõiv selle moodustamise aluseid, tegevuse ülesehitust ja plaane. Kogu maaeluvõrgustik peab olema üles ehitatud ja tööle käivitatud 2008.aasta lõpuks. Hetkel on paljud tegevust seotud Leader tegevusgruppidele seminaride ja ürituste korraldamisega. Krista Kõiv selgitas, et oluline on tuua tegevusgruppidele informatsiooni omavahelistest tegemisest ja vahendada infot Põllumajandusministeeriumist.

Infoseminari viimases osas tegi ettekande Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksusest.

Ave Bremse rääkis Leader põhimõtetest, samuti ka MAK Leader meetmest ning lühidalt ka tegevuspiirkonna strateegia kujundamisest.

Ave Bremse tõi oma ettekandes esile senised RAK meetme 3.6 arengud. Andis ülevaate, et Eestis on moodustatud 24 kohalikku tegevusgruppi, mis ühendab üle 400 tuhande inimese, katab kuni 93% valdadest ning keskmine rahvastiku tihedus on 10 elanikku ruutkilomeetri kohta. Eesti on oma kiire arenguga, kus maapiirkond nii kiiresti kohalike Leader tegevusgruppidega kattus, pälvinud positiivse tähelepanu ka mujal.

Kohaliku tegevusgrupi piirkonna strateegia koostamise juures, selgitas Ave Bremse, tuleb eelkõige lähtuda kohalikest vajadustest ja otsustest. Kuna rahajaotuse skeem kohalike tegevusgruppide vahel ei ole veel otsustatud, on siiski teada eelarve, mis lubab igal tegevusgrupil arvestada 5 - 10 miljonit krooniga aastas.. Selle rahaga ei suudeta lahendada kõiki kohalikke probleeme ja arenguvajadusi, sellepärast peaks keskenduma prioriteetidele. Leader vahendite eesmärgiks oleks tegevuste elluviimine, mille kaudu saaks kõige rohkem kaasata kohalikku ressurssi, nii inimesi ja nende oskuseid, esile tuua kohalikke traditsioone ning looduslikku potentsiaali. Selliste ressursside kaasamiseks annavad üldjuhul kõige paremaid tulemusi kogukonna aktiviseerimine.

Ave Bremse selgitas, et kaasamine ja Leader meetodiga harjumine on pikaajaline protsess, mida tuleb pidevalt silmas pidada. Sama rõhutas ka Ulf Johanson Leader+ kogemusi Rootsi kohta esitledes.

Leader-meetme meetmeleht järgib paljus RAK meetme 3.6 tingimusi, kuid tähelepanu tuleb pöörata sellele, et uuel programmperioodil ei tule kõiki tegevusi teha Leader kohaliku tegevusgrupi enda poolt, vaid eelkõige on kohalik tegevusgrupp otsustaja, millistele projektidele raha suunatakse. Projektide esitajateks võivad olla nii mittetulundusühingud, ettevõtjad kui omavalitsused. Raha suunamise aluseks on kohaliku tegevusgrupi poolt koostatud piirkonna strateegia.

Pilte Hiidlaste Koostöökogu infoseminarilt leiad siit.