meede 3.2. eelnõu 05.07.2007

MEEDE 3.2 – KÜLADE UUENDAMINE JA ARENDAMINE (321, 322, 323)

Põhjendus

Hõreasustus on iseloomulik kogu Eestile. Kui suurimas tõmbekeskuses Tallinnas elab 30% Eesti rahvastikust, siis Eesti 4433 külas elab vaid 20% elanikest. Madala asustustiheduse tõttu eriti maapiirkonnas ei tasu teenused ära ning maapiirkond alalise elukeskkonnana on väheatraktiivne. Pooled maale elama jäänutest on töökoha leidnud mujal. Et tegutsetakse kodukohast väljaspool, siis nõrgeneb elanike side kodukohaga. Üks elukvaliteedi säilitamise ja parandamise võimalus on uudsete tasuvate lahenduste leidmine teenuste pakkumisel, kasutades ühtlasi ära nüüdisaegset infotehnoloogiat (Interneti laiem levik). Elukvaliteedi parandamine (sh infrastruktuur, teenuste parem kättesaadavus) on maaelanike arvu säilimise ja kasvu seisukohast olulise tähtsusega.

Viimastel aastatel on suurenenud mittetulundusühingute (MTÜ) tähtsus – need ei ole enam muude sektorite kõrval marginaalsed ühendused. Samas on siiski tunda, et avaliku ja erasektoriga võrreldes nähakse mittetulundusühingutes veel liialt sageli pigem abivajajaid kui võrdseid partnereid. Kindlasti peaks mittetulunduslikku majandustegevust soodustama, et anda kolmandale sektorile suuremat iseseisvust. Need tegevused seovad inimesi ka rohkem kodukohaga. Küla sotsiaalse infrastruktuuri parandamise seisukohalt on oluline eelnevate programmide raames alustatud, külaelanike ühiseks tegevuseks mõeldud ühiskondlike ehitiste ja muude rajatiste kordategemise jätkamine. See suurendab elanikkonna võimalusi teha koostööd ning korraldada ühisüritusi, võimaldab ligipääsu informatsioonile, parandab küla välisilmet ja üldist elukeskkonna kvaliteeti. Samas on maapiirkonnas suurte majanduslike muudatuste ja reformide tagajärjel tühjaks jäänud paljud põhiliselt 1960. aastate algusest alates ehitatud põllumajanduslikud ehitised. Aastaid kasutusest väljas olnud ehitised risustavad maastikku ja kogu keskkonda, mistõttu on tekkinud vajadus riigi sekkumiseks.

Noored vajavad tähelepanu ka maapiirkonnas. Mitmed uuringud toovad välja maaelanike järelkasvu kriitilise probleemi. Et noortele ei leita piisavat rakendust, siis peale õpinguid mujal ei tulda enam kodukohta tagasi. Seega peaks noorema elanikkonna kaasamine kohaliku elu edendamisse samuti olema üks prioriteetseid tegevusi. Kogukonna eri huvigruppide sidususe tugevdamine on noorte maalejäämise seisukohast sama oluline kui neile suuremate arenguvõimaluste pakkumine.

Paljud mujal Euroopas hävinud kultuurinähtused – muinaspõllud, ajaloolised külad ja ehitustraditsioonid – on Eesti kultuurmaastikul veel säilinud, elujõulised on mitmed käsitööoskused. Kultuuripärandi väärtustamine suurendab elukeskkonna atraktiivust ning kogukond saab selles osas oma õla alla panna. Uue funktsiooni ja elu andmisel tuleb ennekõike lähtuda maastiku, küla või hoone ajaloolisest ning traditsioonilisest identiteedist. Kultuuri- ja loodusobjektide potentsiaali rakendamist kohaliku arengu edendamisel takistab nende tehniline seisukord, vähene ligipääsetavus ja eksponeeritus, varustatus tugiinfrastruktuuriga, vähesed lisateenused, samuti objektide nõrk omavaheline seotus.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artiklid 56 ja 57.

Eesmärgid

Üldeesmärk

Meetme üldeesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundussektori arendamise. Meede aitab kaasa maapiirkonna sotsiaalse ja majandusliku mahajäämuse ning rahvaarvu vähenemise negatiivsete arengute pidurdamisele.

Spetsiifilised eesmärgid

• Omaalgatuse, koostöötahte ning sotsiaalsete suhete tugevdamine;

• Sotsiaalse infrastruktuuri arendamine;

• Külade elukeskkonna ning kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja kvaliteedi parandamine (sh külade ja põllumajandusmaastike ilme parandamine ja korrastamine);

• Uudsete lahenduste leidmine erinevate teenuste kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks.

Sihtrühm

Toetuse saajad

• Mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA);

• Ettevõtjad.

Miinimumnõuded taotlejale

• Kui taotleja on ettevõtja, siis ei või kavandatavale investeeringule järgneva viie majandusaasta jooksul investeeringuobjektist või sellega kaasnevast tegevusest saadav planeeritav ärikasum ületada majandusaastal 25% kavandatava investeeringuobjekti maksumusest;

• Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema tegutsenud vähemalt kuus kuud;

• Kui taotleja on MTÜ või SA, mis on asutatud tähtajaliselt, ei või see tähtaeg olla lühem kui viis majandusaastat pärast kavandatava investeeringu tegemist.

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Käesoleva meetme raames kombineeritakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 56 ja 57 tegevusi – majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused, maapiirkondade kultuuripärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine. Enamus toetatavaid tegevusi põhineb artiklil 56, mis on suunatud maaelanikkonna põhiteenustele. Artikliga 57 kombineerimine on vajalik kasutusest väljas olevate põllumajandushoonete lammutamiseks, mis on suunatud maastike säilitamisele, taastamisele ja kvaliteedi parandamisele. Kuivõrd eeldatavasti suur osa külaarengu tegevustest tehakse kohalike tegevusgruppide poolt (sh art. 57 tegevused), siis ei ole otstarbekas selle eraldi meetmena rakendamine.

Käesoleva meetme raames antakse investeeringutoetust järgmistele sotsiaalse infrastruktuuriga seotud küla elukeskkonda arendavatele tegevustele, mille puhul võib eeldada, et tavatingimustes ei saada neist olulist rahalist tulu:

• Toetus selliste muudele isikutele kasutamiseks avatud ehitiste ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks, mis on seotud külaelanike ühise tegevuse, külakultuuri arendamise või looduslike väärtuste säilitamisega;

• Toetus investeeringutele objektidesse, millel on ajaloolis-kultuuriline väärtus antud piirkonnale (ehk investeeringuid kultuuripärandisse);

• Toetus kohalike põhiteenuste (sh kultuuritegevus ja vaba aja veetmine) loomisele küla(de)le ning seotud väikeinfrastruktuurile;

• Multifunktsionaalsete teeninduskeskuste arendamine (mittetootlikud investeeringud, taotleda saavad MTÜ ja SA);

• Toetus muudele isikutele kasutamiseks avatud Internetiühendusega infopunktide ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks;

• Toetus eraomandis ja riiklikus ehitusregistris arvel oleva, kasutusest väljas oleva ning taaskasutusele võtmiseks ehitusliku ja majandusliku väärtuseta põllumajandusliku ehitise täielikuks lammutamiseks.

Toetus

Maksimaalsed toetuse määrad

• Mittetulundusühingud ja sihtasutused – kuni 90% lubatud investeeringust, Tallinnaga piirnevates valdades kuni 70%;

• Ettevõtjad – kuni 65% lubatud investeeringust (sõltuvalt asukohast, suurusest).

Maksimaalne toetussumma

• Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta on 4 693 980 krooni (300 000 eurot) kogu perioodi jooksul ning ei tohi ületada 150 000 krooni (9586 eurot) kasutusest kõrvalejäänud põllumajanduslike tootmishoonete lammutamise korral;

• Aastane toetussumma ei tohi ületada 938 796 krooni (60 000 eurot).

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Rakendamise piirkond

Meedet rakendatakse maapiirkonnas. Maapiirkonnaks loetakse valdu (sh vallasisesed linnad) ja kuni 4000 elanike arvuga väikelinnasid.

Meetme rakendamine

Meedet rakendatakse alates 2007. aastast (põllumajanduslike tootmishoonete lammutamist alates 2008. aastast). Kohalike tegevusgruppide arenedes võib eeldada, et küla arendamise tegevusi tehakse järjest enam LEADERi kaudu.

Indikaatorid ja sihttasemed

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Taotlus;

• Vastava haldusüksuse arengukava;

• Investeeringuobjekti avaliku kasutamise kokkulepe kohaliku omavalitsusega (5 a);

• Põllumajanduslike tootmishoonete lammutamise korral kohaliku omavalitsuse dokument ehitise likvideerimise kohta;

• Vajadusel muud tõendavad dokumendid.

Makseagentuur

PRIA

Taotluste hindamise protseduur

PRIA kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ja teostab kontrolli. Igas maakonnas moodustab maavanem hindamiskomisjoni, mille ülesanne on taotluste paremusjärjestuse moodustamine. Hindamiskomisjoni kuuluvad maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse ning majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajad.

Eelkõige hinnatakse järgmist:

• millisel määral investeeringuobjekt suurendab piirkonna elukvaliteeti;

• millisel määral investeeringuobjekt suurendab elukeskkonna atraktiivsust;

• millisel määral investeeringuobjekt suurendab piirkonna elanike omaalgatust ja koostöövõimalust ning tugevdab sotsiaalseid suhteid.