meede 2.6. eelnõu 05.07.2007

MEEDE 2.6 – KIVIAIA RAJAMISE JA TAASTAMISE TOETUS (216)

---

eelnõu 05. juuli 2007

Põhjendus

Nõukogude perioodi intensiivse põllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse tagajärjel traditsiooniline mosaiikne maastikustruktuur lihtsustus – loodi suured põllumassiivid, kust eemaldati elupaikadena olulised kiviaiad, põldudel leiduvad metsatukad ja muud väärtuslikud maastikuelemendid. Sellega hävitati paljudele põllumajandusmaastike liikidele sobivad elupaigad ning langes maastike esteetiline väärtus. Ka paljud külateede ääres olnud traditsioonilised kiviaiad on kadunud, osa neist eemaldati teede laiendamisel, palju kasutati aga kive ka tee-ehitusel killustiku valmistamiseks või muudel juhtudel ehitusel täitematerjalina. Kiviaedade rajamine ja taastamine liigestab maastikku, see omakorda suurendab elupaigalist mitmekesisust ning loob elupaiku paljudele liikidele, mis on iseloomulikud kiviaedadele või nendega seotud, sealhulgas paljud ohustatud ja kaitsealused liigid. Kiviaia rajamine ja taastamine suurendab maastike vaatelisust ning aitab kaasa põllumajandusega seotud kultuuripärandi säilimisele.

Kiviaiad pakuvad kasvukohta mitmetele soontaimedele, samblikele ja sammaldele ning elupaika nii pisiimetajatele, roomajatele kui putukatele. Kiviaedadel eelistavad kasvada litofüütidest taimed. Nt. sõnajalgadest on kivi-imar üks tavalisemaid kiviaia asustajaid. Kiviaeda on märgitud ühe võimaliku kasvukohana riiklikult kaitstava sõnajalaliigi (II kategooria) – pruuni raunjala jaoks.

Imetajatest eelistab kiviaia või kivihunniku lähedust Eestis II kategooria kaitsealuste liikide hulka arvatud näriline lagrits. Kiviaedades võivad pesitseda mitmed roomajad, s.h. nt. kaitsealune arusisalik (III kaitsekategooria). Ka kahepaiksetele pakuvad need maastikuelemendid varju – muuhulgas on kiviaedu nimetatud kõre ehk juttselg-kärnkonna (I kaitsekategooria) ühe võimaliku talvitumispaigana. Linnud võivad puude ja põõsastega kiviaedade näol leida sobiliku pesitsus-, toitumis- või varjumiskoha.

Lisaks otsesele positiivsele mõjule kasvukohtade ja elupaikadena võivad kiviaiad bioloogilist mitmekesisust toetada ka kaudselt. Puude ja põõsastega kiviaiad põllumajandusmaastikus nagu teisedki poollooduslikud joonelemendid (põõsaribad, teeservad jne.), võivad täita loomade jaoks n-ö. koridori funktsiooni, võimaldades neil ületada muidu liikumiseks ebasobilikke põlde, et jõuda ühest sobivast elu- või toitumispaigast teise.

Kiviaedade taastamist ja hooldamist on Eestis toetatud alates 2001. aastast kahel pilootalal. 2005. aastal hakati kiviaedade rajamist, taastamist ja hooldamist toetama üleriigiliselt. Toetust taotleti 41 048 m kiviaia rajamiseks, 85 505 m kiviaia taastamiseks ja 35 959 m kiviaia hooldamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 41.

Eesmärgid

Kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike elementide, kiviaedade, rajamisele ja taastamisele, et:

• säilitada ja suurendada maastike esteetilist väärtust;

• luua elupaiku ning suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust;

• säilitada maastiku ajaloolist ja kultuurilist väärtust.

Sihtrühm

Toetuse saajad ja miinimumnõuded taotlejale

Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, juriidilised isikud, seltsingud ning muud isikute juriidilise isiku staatuseta ühendused. Toetust kiviaia rajamiseks või taastamiseks võib taotleda vaid maapiirkonnas, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud. Kiviaedade rajamist või taastamist metsamaal ei toetata.

2007. aastal makstakse toetust ka kiviaedadele, mille kohta taotleti 2005. aastal MAK 2004–2006 raames toetust kiviaia rajamiseks või taastamiseks, kuid taotlus jäeti rahuldamata keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puudumise tõttu (samas rajati või taastati kiviaed nõuetekohaselt). 2007. aastal ei ole enam kohustust maksta toetust vaid taotlejatele, kellel on keskkonnasõbraliku majandamise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus. Lisaks lõppes osa Lääne-Eesti taotlejate pindalaline kohustus seoses toetusõigusliku maa ebamäärasusega 2004–2005. aastal.

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Tegemist on 1-aastase nõuete täitmise kohustusega.

Kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse taotleja peab täitma järgmisi nõudeid:

Kiviaia võib rajada vaid kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on kaardimaterjalide põhjal tuvastatav, või kinnistupiiride tähistamiseks piirkondades, kus kiviaiad on traditsiooniliselt leidunud. Kiviaia võib taastada vaid kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on visuaalselt tuvastatav.

Kiviaia rajamiseks või taastamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid (milliseid kive kasutatakse ja kust neid võetakse) ning piirkonnale omase kujunduse kinnitab Muinsuskaitseamet. Kive on keelatud võtta kalmetest, mererannalt ning väärtuslikelt maastikuelementidelt. Kiviaia kõrgus peab olenevalt piirkonnast olema vähemalt 60 cm. Kiviaiale lähemal kui 1,5 m ei ole soovitatav maad harida ega kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid. Tegemist on üheaastase toetusega.

Toetus

Toetuse määr ja selle arvutamise alused

Toetust kiviaia rajamise või taastamise eest makstakse olenevalt kiviaia kõrgusest kahes grupis:

• 60–90 cm kõrguse kiviaia rajamise eest 494,92 krooni (31,63 eurot) meetri kohta, ümardatud toetussumma on 490 krooni (31,32 eurot) meetri kohta; üle 90 cm kõrguse kiviaia rajamise eest 659,89 krooni (42,17 eurot) meetri kohta, ümardatud toetussumma on 655 krooni (41,68 eurot) meetri kohta (hüvitatakse kivide transpordile ja kiviaia rajamisele kuluv aeg);

• 60–90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 412,43 krooni (26,36 eurot) meetri kohta, ümardatud toetussumma on 410 krooni (26,20 eurot) meetri kohta; üle 90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 577,41 krooni (36,90 eurot) meetri kohta, ümardatud toetussumma on 575 krooni (36,75 eurot) meetri kohta (hüvitatakse kiviaia võsast puhastamisele, kivide transportimisele ja ladumisele kuluv aeg).

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Kiviaedade rajamise ja taastamise meedet rakendatakse üleriigiliselt alates 2007. aastast, uusi kiviaedu saab rajada vaid piirkondadesse, kus kiviaiad on traditsiooniliselt leidunud.

Indikaatorid ja sihttasemed

Indikaatori tüüp		Indikaator		Eesmärk 2007-2013
Väljundnäitaja		Rajatud kiviaedu (km)		120
		Taastatud kiviaedu (km)		300

Kiviaedade rajamise ja taastamisega luuakse ja säilitatakse paljudele põllumajandusmaastiku liikidele sobivad elupaigad, säilitatakse ja suurendatakse maastike esteetilist väärtust ning tagatakse kiviaedade kui kultuuripärandi säilimine.

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Taotlus;

• Põllumassiivi kaart;

• Muinsuskaitseameti antud kirjalik kinnitus taotleja ettevõtte maade kuuluvusest sellisesse piirkonda, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud;

• Kiviaia rajamise toetuse taotlemisel Muinsuskaitseameti antud kirjalik kinnitus kunagise kiviaia asukoha tuvastamise kohta kaardimaterjalidel või kinnitus selle kohta, et rajatav kiviaed rajatakse kinnistupiirile;

• Kiviaia taastamise toetuse taotlemisel Muinsuskaitseameti antud kirjalik kinnitus taotleja majandusüksuse maadel traditsioonilise kiviaia olemasolu ja seisundi kohta.

Makseagentuur ja rakendavad asutused

PRIA, Muinsuskaitseamet.