MEEDE 2.6 – KIVIAIA RAJAMISE JA TAASTAMISE TOETUS (216)
Põhjendus
Nõukogude perioodi intensiivse põllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse tagajärjel traditsiooniline mosaiikne maastikustruktuur lihtsustus – loodi suured põllumassiivid, kust eemaldati elupaikadena olulised kiviaiad, põldudel leiduvad metsatukad ja muud väärtuslikud maastikuelemendid. Sellega hävitati paljudele põllumajandusmaastike liikidele sobivad elupaigad ning langes maastike esteetiline väärtus. Ka paljud külateede ääres olnud traditsioonilised kiviaiad on kadunud, osa neist eemaldati teede laiendamisel, palju kasutati aga kive ka tee-ehitusel killustiku valmistamiseks või muudel juhtudel ehitusel täitematerjalina. Kiviaedade rajamine ja taastamine liigestab maastikku, see omakorda suurendab elupaigalist mitmekesisust ning loob elupaiku paljudele liikidele, mis on iseloomulikud kiviaedadele või nendega seotud, sealhulgas paljud ohustatud ja kaitsealused liigid. Kiviaia rajamine ja taastamine suurendab maastike vaatelisust ning aitab kaasa põllumajandusega seotud kultuuripärandi säilimisele.
Kiviaiad pakuvad kasvukohta mitmetele soontaimedele, samblikele ja sammaldele ning elupaika nii pisiimetajatele, roomajatele kui putukatele. Kiviaedadel eelistavad kasvada litofüütidest taimed. Nt. sõnajalgadest on kivi-imar üks tavalisemaid kiviaia asustajaid. Kiviaeda on märgitud ühe võimaliku kasvukohana riiklikult kaitstava sõnajalaliigi (II kategooria) – pruuni raunjala jaoks.
Imetajatest eelistab kiviaia või kivihunniku lähedust Eestis II kategooria kaitsealuste liikide hulka arvatud näriline lagrits. Kiviaedades võivad pesitseda mitmed roomajad, s.h. nt. kaitsealune arusisalik (III kaitsekategooria). Ka kahepaiksetele pakuvad need maastikuelemendid varju – muuhulgas on kiviaedu nimetatud kõre ehk juttselg-kärnkonna (I kaitsekategooria) ühe võimaliku talvitumispaigana. Linnud võivad puude ja põõsastega kiviaedade näol leida sobiliku pesitsus-, toitumis- või varjumiskoha.
Lisaks otsesele positiivsele mõjule kasvukohtade ja elupaikadena võivad kiviaiad bioloogilist mitmekesisust toetada ka kaudselt. Puude ja põõsastega kiviaiad põllumajandusmaastikus nagu teisedki poollooduslikud joonelemendid (põõsaribad, teeservad jne.), võivad täita loomade jaoks n-ö. koridori funktsiooni, võimaldades neil ületada muidu liikumiseks ebasobilikke põlde, et jõuda ühest sobivast elu- või toitumispaigast teise.
Kiviaedade taastamist ja hooldamist on Eestis toetatud alates 2001. aastast kahel pilootalal. 2005. aastal hakati kiviaedade rajamist, taastamist ja hooldamist toetama üleriigiliselt. Toetust taotleti 41 048 m kiviaia rajamiseks, 85 505 m kiviaia taastamiseks ja 35 959 m kiviaia hooldamiseks.
Õiguslik alus
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 41.
Eesmärgid
Kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike elementide, kiviaedade, rajamisele ja taastamisele, et:
Sihtrühm
Toetuse saajad ja miinimumnõuded taotlejale
Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, juriidilised isikud, seltsingud ning muud isikute juriidilise isiku staatuseta ühendused. Toetust kiviaia rajamiseks või taastamiseks võib taotleda vaid maapiirkonnas, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud. Kiviaedade rajamist või taastamist metsamaal ei toetata.
2007. aastal makstakse toetust ka kiviaedadele, mille kohta taotleti 2005. aastal MAK 2004–2006 raames toetust kiviaia rajamiseks või taastamiseks, kuid taotlus jäeti rahuldamata keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puudumise tõttu (samas rajati või taastati kiviaed nõuetekohaselt). 2007. aastal ei ole enam kohustust maksta toetust vaid taotlejatele, kellel on keskkonnasõbraliku majandamise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus. Lisaks lõppes osa Lääne-Eesti taotlejate pindalaline kohustus seoses toetusõigusliku maa ebamäärasusega 2004–2005. aastal.
Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus
Tegemist on 1-aastase nõuete täitmise kohustusega.
Kiviaedade rajamise ja taastamise toetuse taotleja peab täitma järgmisi nõudeid:
Kiviaia võib rajada vaid kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on kaardimaterjalide põhjal tuvastatav, või kinnistupiiride tähistamiseks piirkondades, kus kiviaiad on traditsiooniliselt leidunud. Kiviaia võib taastada vaid kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on visuaalselt tuvastatav.
Kiviaia rajamiseks või taastamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid (milliseid kive kasutatakse ja kust neid võetakse) ning piirkonnale omase kujunduse kinnitab Muinsuskaitseamet. Kive on keelatud võtta kalmetest, mererannalt ning väärtuslikelt maastikuelementidelt. Kiviaia kõrgus peab olenevalt piirkonnast olema vähemalt 60 cm. Kiviaiale lähemal kui 1,5 m ei ole soovitatav maad harida ega kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid. Tegemist on üheaastase toetusega.
Toetus
Toetuse määr ja selle arvutamise alused
Toetust kiviaia rajamise või taastamise eest makstakse olenevalt kiviaia kõrgusest kahes grupis:
Toetuse sihtala ja rakendamise aeg
Kiviaedade rajamise ja taastamise meedet rakendatakse üleriigiliselt alates 2007. aastast, uusi kiviaedu saab rajada vaid piirkondadesse, kus kiviaiad on traditsiooniliselt leidunud.
Indikaatorid ja sihttasemed
Indikaatori tüüp | Indikaator | Eesmärk 2007-2013 | ||
Väljundnäitaja | Rajatud kiviaedu (km) | 120 | ||
Taastatud kiviaedu (km) | 300 | |||
Kiviaedade rajamise ja taastamisega luuakse ja säilitatakse paljudele põllumajandusmaastiku liikidele sobivad elupaigad, säilitatakse ja suurendatakse maastike esteetilist väärtust ning tagatakse kiviaedade kui kultuuripärandi säilimine.
Taotluste menetlemine
Nõutavad dokumendid
Makseagentuur ja rakendavad asutused
PRIA, Muinsuskaitseamet.