01.august

Meenutusi Talupäevadest – Leader tegevusgrupid on pildil!

---

Krista Kõiv, maaeluvõrgustik

28. juuli keskhommik, maaeluvõrgustik avab oma toa talupäevalistele - viimased väljatrükid piltidest ja kohe stendile. Ongi peaaegu valmis!

Jalutab sisse noor naine, vaatab rahulikult stende, uurib infovoldikuid. Ja siis jääb ühel stendil olevaid materjale põhjalikult lugema, võtab välja fotoaparaadi ja pildistab. Selge! Tuli oma piirkonna tegevusgrupi stendi otsima, et viia koju teade "Meie tegevusgrupp on esindatud!".

Eesti XVI Talupäevad, Jänedal olid alanud, oma laadamelu, rongkäigu, tervituste, autasustamiste, kõnekoja ja lihtsalt tore olemisega. Sellel aastal esmakordselt oli Talupäevade ajal avatud ka maaeluvõrgustiku Leader kohalikke tegevusgruppe tutvustav tuba.

Kõik tegevusgrupid said võimaluse oma stendide kujundamiseks, oma tegevuste ja mõtete esitlemiseks ning enda näitamiseks. Tulemused olid head, mitte ükski tegevusgrupp ei jäänud kõrvale! Kes käisid ise kohapeal oma materjale toomas ja stendi kujundamas, kes saatis e-postiga või Eesti-postiga ning leidus ka neid kes rääkisid Talupäevadel kohapeal oma tegevusgrupi tegemistest.

Rõõmu teeb, et vaatamata väljas valitsevale mõnusale laadamelule ja paljudele teistele huvitavatele tegemistele, leidus ka neid talupäevalisi, kes tulid meie juurde, uurisid oma piirkonna Leader tegevusgrupi tegemisi ja küsisid oma piirkonna grupi kontaktide kohta. Oma piirkonna Leader grupi stendi ja Leader programmi kohta küsimas käisid ka päris mitmed valla- ja külavanemad. Paljusid huvitas, kes on Leader gruppide liikmed ja kas saab veel tegevusgrupiga ühineda.

Leader`it ei ole lihtne seletada. Meenub juhtum ühelt kevadiselt infopäevalt, kui oma ettekande lõpus küsisin „Küsige julgesti, muidu arvan, et te ei saanud midagi aru!” Keegi ei küsinud. Alles mõne aja pärast, vahetult enne infopäeva lõppu, tuldi juurde ja küsiti, uuriti.

Seletada saab üldisi reegleid, õigusaktidest tulenevaid nõudeid toetuse saamiseks. Kuid milline peab ja saab olla kohalik algatus, kuidas väljendada kodukoha tunnet või kuidas tekkib uuenduslik idee, seda ei saagi alati otse seletada. See on igal pool erisugune, nagu ka inimesed erinevad. Eestis on selliseid aktiivseid ja tublisid inimesi palju, kes suudavad ja tahavad teha midagi head oma kodukoha jaoks ja oskavad innustada selleks ka teisi!

Meie kolleegid teistest liikmesriikidest rõhutavad sageli, Leader ei anna väga kiireid tulemusi, aga see-eest on võimalik saavutada püsivamaid tulemusi, sest Leader`i kaudu tehtud tegevused sünnivad koostöös ja ühises arusaamises.

Sümboolselt Leader ideest tooksin näitena vahetult talupäevade eel Aivar Niinemäe poolt mobiiliga tehtud pildi, mille Aivar ise allkirjastas „Maaelu vajab laadimist”. Pilt on humoorikas, peal Leader aku, mis laeb taluõue kaevurakkel olevast veeämbrist. Samuti on ka kohaliku algatusega, me ei tea millal sünnib väiksest, õigel ajal ja kohas väljaöeldud mõttest suur asi, mis paljudele kasulik! Leader loob selleks võimaluse!

Vaata "Maaelu vajab laadimist" pilti kohaliku tegevusgrupi - MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse (PAIK) veebilehelt, www.pandivere.eu/d......

Vaata infot ka teiste Eesti kohalike tegevusgruppide kohta, link avaneb siit

 

Mis on Leader?

Leader on Euroopa Liidu algatatud toetusprogramm maaelu arendamiseks, mis arvestab piirkonna eripära ja vajadustega, toetab elanike kogemuste ja kogukonna võimete kasutamist ning rakendatakse uudse mudeli - kohaliku tegevusgrupi kaudu.

Sõna „LEADER” ei vasta eesti keelsele tähendusele „Liider” vaid on tõlge prantsuse keelest “Seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel” (pr k - Liaison Entre Action de Developpement de l'Economie Rurale)

Leader programm algatati Euroopa Liidus juba 1991 aastal, programm LEADER I (1991-1994), järgnesid LEADER II (1994-1999) ja LEADER +(2000-2006).

Miks on Leader programm Euroopa Liidus saavutanud sellise edu?

Lühidalt vastates kahel põhjusel: inimestel on huvi ise otsustamise ja ise tegemise vastu ning Leader programmi toetuse abil odavaim viis luua ja säilitada maal töökohti.

Kuidas Eesti Leader`it rakendab?

Eestisse jõudis Leader programm Riikliku arengukava 2004-2006 eraldi toetusmeetme 3.6. kaudu. Edaspidi rakendub Leader programmi Maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) raames, läbi IV – Leader telje.

MAK IV – Leader telje eesmärgid lähtuvad sellest, et kohaliku elu iseärasusi ja vajadusi ei ole alati võimalik hinnata ega lahendada riigi tasandilt ja ühe mudeli järgi.

Leader telje eesmärkideks on kohaliku tasandi probleemide lahendamine kohaliku algatuse kaudu, tuginedes ja lähtudes kohapealsest potentsiaalist.

Mis iseloomustab Leader`it?

Leader - lähenemisele on iseloomulikud 7 põhielementi:

• Piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad

• Altpoolt tulev algatus

• Avaliku ja erasektori partnerlus: kohalikud tegevusgrupid

• Uuenduste tegemise soodustamine

• Integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed

• Võrgustikutöö

• Koostöö

Mis on seni tehtud Eestis Leader meetme rakendamisel?

Eelmisel aasta juunis allkirjastas põllumajandusminister Riikliku arengukava meetme 3.6 määruse ning augustis - septembris toimus PRIA-s taotluste vastuvõtt kohalikele tegevusgruppidelt.

Taotluse esitasid 24 kohalikku tegevusgruppi, kes soovisid saada toetust nii piirkonna strateegia koostamiseks, kui ka juba valmis strateegia elluviimiseks. Kõik taotlejad said oma tegevusele heakskiidu (kokku 28 miljoni krooni ulatuses), ning kolm tegevusgruppi said heakskiidu ka oma strateegiate elluviimiseks: Põlva Partnerluskogu, Valga Partnerluskogu ja Võru Partnerluskogu.

21 tegevusgruppi koostavad oma piirkonnale strateegiat ja strateegiate PRIA-le esitamise viimane kuupäev: 30. juuni 2008.a.

Kui suur on kohalike tegevusgruppide piirkond Eestis?

Hetkeseisuga on ca 93% Eesti maapiirkonnast (181 valda) liitunud kohalikesse tegevusgruppidesse.

Tegevusgruppide territoorium on kokku: ca 40 000 km², tegevusgruppide piirkonna elanike arv kokku: ca 400 000 ning keskmine elanikkonna tihedus 10 elanikku/km².

Kohalike tegevusgruppide piirkond ei haara kõikide maapiirkonna omavalitsuste piirkondi, hetkel on näiteks liitumata veel Harjumaal - Viimsi, Jõelähtme, Rae, Raasiku, Anija, Kose, Kõue, Aegviidu ja Keila vallad, samuti Pärnu maakonnas Kilingi-Nõmme ja Saarde vallad.

Millised on kohalike tegevusgruppide strateegia teemad?

Tegevusgrupid pidid PRIA`le taotluse esitamisel valima ka strateegia teemad, kõik tegevusgrupid (24 tegevusgruppi) valisid üheks strateegia teemaks - elukeskkonna parandamine, 9 tegevusgrupil lisaks ka loodus- ja kultuuriressursside parem kasutamise, 8 tegevusgruppi ka uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamise ning 24-st tegevusgrupist 3 tegevusgruppi valisid strateegia teemaks ka kohalikele toodetele lisaväärtuse andmise teema.

Kuidas kohalik tegevusgrupp moodustati ja kas on võimalik veel selle tegevusega liituda?

Enamus tegevusgruppe moodustati 2006 aasta alguses. Kohalikuks tegevusgrupiks saab olla mittetulundusühing, kelle põhikirjaline tegevus on suunatud kohaliku elu arendamisele, tegevuspiirkonnaks liikmeks olevate valdade ja kuni 4 000 elanikuga linnade territoorium elanike arv 10 000 kuni 100 000. Tegevusgrupi loomisel olid lubatud taotlusel põhjendatud erisused: ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda.

Avaliku sektori esindajate (kohalikud omavalitsused) osakaal kohaliku tegevusgrupi otsustustasanditel peab olema alla 50% ning tegevusgrupp avatud uute liikmete vastuvõtuks ja liikmete nimekiri on avalik.

Mida kohalikud tegevusgrupid praegu teevad?

21 tegevusgrupi osas valdavalt praegu koostatakse uuringuid tegevuspiirkonna probleemkohtade ja Leader meetme kaudu eelisarendavate valdkondade väljaselgitamiseks. Selle tegevusega seoses korraldatakse seminare, peetakse mõttetalguid ja kohtutakse ka teiste tegevusgruppidega, et saada kogemusi ja uusi mõtteid.

Kolm Kagu – Eesti tegevusgruppi aga tegutsevad aktiivselt strateegiate elluviimise osas, Näiteks Põlva Partnerluskogu toetab oma noorteaktiivi programmi raames 28. juulil Tilsis, Kõrbjärve ääres toimunud rockifestivali Laheda Rock.

Mis saab edasi? Mille jaoks siiski kõik need strateegiad?

Strateegia olulisus seisneb eelkõige tuleviku vajadusest MAK Leader-meetme rakendamisel lähtuda kohalikest oludest ja otsustest. Leader telje rahajaotuse skeem kohalike tegevusgruppide vahel ei ole veel otsustatud, kuid on siiski teada indikatiivne Maaelu arengukava eelarve aastani 2013, mis lubab igal tegevusgrupil arvestada 5 - 10 miljonit krooniga aastas. Selle rahaga ei suudeta lahendada kõiki kohalikke probleeme ja arenguvajadusi, sellepärast peaks keskenduma prioriteetidele.

Piirkonna areguprioriteetide väljaselgitamiseks tegutsetaksegi hetkel strateegia uuringute, hiljem juba strateegiate koostamisega, et olla valmis piirkonna headele algatustele ja projektidele "Leader-õlg" alla panema!