16.august

Euroopa maaelu areneb Leader tegevuste alusel

---

Allikas: Nädaline (Küla Leht), Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu juhatuse liige

16. august 2007

Juba kuusteist aastat arendatakse maaelu Lääne-Euroopas Leader nime all tuntud tegevuste alusel

Leader ise on selle aja jooksul muutunud maaelu arengu programmist, mille kaudu toetati üksiktegevusi ja üksikobjektide rajamist, kõikehaaravaks maaelu poliitika koostisosaks.

Alates 2004. aastast on Leader laienenud Ida-Euroopasse. Leader põhimõtte vastu tunnevad huvi ka Kagu-Aasia maad, India ja Hiinaga eesotsas. Tuleval aastal kavatseb Leader põhimõttel hakata maaelu arengut toetama ka USA.

Mida on Euroopa Leader kaasabil seni tehtud?

Leader kaasrahastamisel on valminud sajad turismiobjektid – ehitatud puhkemaju, taastatud külakõrtse, rajatud mägedesse ja rabadesse jalgratta- ja matkaradu.

Leader kaasrahastamisel on taaselustatud ajaloolised käsitööviisid, avastatud jälle vanaaegsed ja traditsioonilised tooted – sisustatud on käsitöökeskusi (sepapajad, puidutöötlemisettevõtted, kangakudumise töökojad), välja õpetatud vanade käsitööalade tegijad.

Leader kaasrahastamisel on unustusehõlmast välja toodud kohalikul toorainel ja vanaaegsetel retseptidel põhinevad söögid-joogid (mitut moodi singid-vorstid, juustud, moosid ja kindlasti veinid), mis on meelega kõrvale tõrjutud moodsate suurtootmiste ja supermarketite poolt. Leader rahadega on valminud arvukalt uusi väikesi liha-, piima-, veini- ja kondiitritööstusi, kus taas toodetakse Euroopa eri piirkondadele omaseid traditsioonilisi toiduaineid.

Leader kaasrahastamisel rajatakse nn alternatiivenergia ettevõtteid, mis kasutavad ära kohalikke seni vähekasutatud loodusressursse (biogaasi tootmine maisilehtedest ja rämpsviljast, hakkepuidu tootmine okstest).

Leader kaasrahastamisel luuakse kultuuri- ja koolituskeskusi, korraldatakse kutseõpet.

Leader rahastamisel on rajatud hoolde- ja õppekodusid probleemsete lastele.

Leader kaasrahastamisel on asutatud vähelevinud ja uudsete tegevusaladega väiketalusid (näiteks lõhnataimede, ravimtaimede kasvatus).

Leader kaasrahastamisel on valminud vesiehitisi – tamme, tiike, kanaleid, teid ja radasid.

Leader kaasrahastamisel peetakse külakultuuripäevi, käsitöölaatu, laulu-, tantsu- ja muusikapidusid, taastatakse ajaloolise päriskultuuri traditsioone.

Leader organisatsioon

Tänapäeva Leader on suur ja võimas rahvusvaheline organisatsioon, võrreldav ametiühingute või omavalitsus liitudega. Leader keskus (Leader Contact Point) tegutseb Brüsselis Euroopa Liidu valitsuse ehk Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Peadirektoraadi (meie mõistes ministeeriumi) ühe üksusena.

Euroopa Liidu liikmesriikides on Leader keskorganisatsioonid põllumajandus- või regionaalministeeriumi juures, Eestis on Leader korraldav üksus Jänedal asuv põllumajandusministeeriumi allasutuse Maamajanduse Infokeskuse osakond nimega Maaeluvõrgustik.

Piirkondades (Leader tegevus toimub ainult maal) on Leader korraldajateks kohalikud tegevusgrupid (inglise keeles LAG – local action group).

Aastast 2007 tegutseb ainuüksi 15 vanas Euroopa liikmesriigis 893 Leader tegevusgruppi, kelle tegevus hõlmab 1,6 miljoni ruutkilomeetrise maa-ala (võrdluseks, Eesti on 45 000 ruutkilomeetrit) ja raha eraldati Leader kaudu 2,1 miljardit eurot ehk 30 miljardit Eesti krooni. Uute liikmesriikide liitumisega on Leader tegevusgruppide arv tõusmas juba ligi pooleteist tuhandeni. Eestis on hetkel 28 (august 2007 seisuga tegutseb Eestis 24 kohalikku tegevusgruppi – maaeluvõrgustiku täpsustus) tegevusgruppi (arv muutub pidevalt).

Karid ja ohud maaelu arenguteel sundisid välja töötama eraldi programmi.

Külaelu edendamiseks spetsiaalse programmi loomise vajadus tuleneb sellest, et ligi 90 protsenti ELi pindalast moodustab maapiirkond (rural area). Üle poole Euroopa Liidu elanikest elab maal, alla 4000 elanikuga väikeasulatse.

Euroopa Liidu loomise mõtte algatajad jõudsid 1968. aastaks arusaamisele, et ei piisa ainuüksi 1957. aastal alustatud nn ühisturust – vastastikuse tollide kaotamise ja tööjõu ning kapitali vaba liikumise võimaldamisega. Selleks, et Lääne-Euroopa suudaks vastu seista USA, Kanada ja Lõuna-Ameerika põllumajanduse konkurentsile, tuleb alustada ühise põllumajanduspoliitikaga. Ning viidigi sisse põllumajanduslike toetuste laialdane süsteem.

Ent 80ndatel aastatel selgus, et lisaks otsestele põllumajandustoetustele on vaja edendada maaelu tervikuna, igakülgselt.

Paljudes Euroopa maapiirkondades oli selleks ajaks välja kujunemas ähvardav olukord – noored lahkusid massiliselt suurlinnadesse, külad muutusid vanade inimeste kogudeks, lagunes nn infrastruktuur – teed, sideliinid, elektrivarustus. Alla käis hariduselu, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kultuurielu.

Euroopa Liit jälgis ärevusega sarnaseid nähtusi Ladina-Ameerikas, Lõuna-Aasias, kus massiline maalt lahkumine tekitas jõukate ja kaunite suurlinnade ümber tohutuid urgasasulaid – slumme, kuritegevuse, epideemiate keskusi, mis on muutumas kontrollimatuks.

Selline oht ähvardas ka Euroopat. Niisiis otsustati võimalikult kaosele vastu astuda. Külaelu oli vaja muuta taas majanduslikult tegusaks, elamiseks köitvaks, mugavaks, turvaliseks.

Kuidas kõige õigemini külaelu toetada?

Suurte pealinnade ministeeriumide ametnike arusaamad ja nende pakutavad lahendused viisid tihtipeale soovimatute tagajärgedeni, eriti kui toetust anti üksikute tegevusharude edu silmas pidades. Toetades suurettevõtte rajamist maal, võis kahjustada looduskeskkonda, soosides võõramaalaste asumist hääbuvatesse küladesse, tekitati asjatuid sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. Rajades suuri turismikeskusi, hävitati kohalike inimeste rahulikku kodust õhkkonda.

Euroopa Liidus jõuti arusaamisele, et kõige õigem on, kui kohalikud elanikud ise otsustavad, milliseid toetusi ja mille jaoks nad vajavad. Leader programmist kasusaajad peavad olema just kohalikud elanikud, mitte turistid, mitte suurettevõtted ega investeerimisfondid.

Leader tegutsemise aluspõhimõtted

Leader tegevuse aluseks on põhimõte, et areng maal saab olla edukas ainult siis kui selle, kuhu areneda, mida teha, milleks investeerida, otsustavad kohalikud tegevusgrupid, kes ühendavad maal kolme kohalikku jõudu – valla- ja linnavalitsused (kes on Lääne-Euroopa väga tähtsad, lugupeetud ja aukartust äratavad organid) annavad Leader programmile jõudu kui võimuesindajad ja maksumaksjate raha käsutajad. Kohalikud ettevõtjad annavad Leader programmile ideid ettevõtluse arendamiseks ja oskused tegevuste majandamiseks. Seltsid ja ühendused (mis on Lääne-Euroopas enamasti vanad, suurte traditsioonidega, jõukad, esinduslikud, mõjuvõimsad ja nõukad) oskavad Leader programmi kaasa haarata kohalikke elanikke niihästi mõtlema kui ka osalema.

Lääne-Euroopas on Leader kohalikesse tegevusgruppidesse tavaliselt kaasanud niihästi taluliidud, käsitööliste liidud, turismiettevõtjad, kohalike kaupmeeste ühendused, kohalike ettevõtjate liidud, aga ka ametiühingud, kirik, pensionäride seltsid, looduskaitsjad jne.

Leader tegevuste põhilised tunnusjooned on tegutsemine piirkonna arengukava alusel, altpool tulevate ideede võtmine tegevuskava sisuks, kohaliku tegevusgrupi (LAG) organisatsiooniline vorm, rõhumine uuendustele arengus, erinevate majandus- ja tegevusharude (põllumajandus, keskkond, sotsiaalne infrastruktuur, kultuuri arendamine jt) ühendamine tegevuskavadesse, igakülgne kaasamine, teavitamine ja kogemuste vahendamine nn võrgustike kaudu, rahvusvahelise koostöö edendamine.

Leader aitab maaelule kaasa kahel viisil: toetab otseselt maaettevõtlust, sealhulgas on väga tähtis mittepõllumajanduslike ettevõtete toetamine, ja parandab üldist külainimeste elutaset mitmesuguste üldkasutatavate ehitiste rajamise toetamise, keskkonnakaitse edendamise, kultuuri- ja vaimuelu arengule kaasaaitamise kaudu.

Sealjuures on Leader puhul nõutav, et toetatakse uuenduslikke tegevusi, ettevõtmisi ja objekte, et toetusest saaks kasu kõik kohalikud elanikud, et toetatav ettevõtmine aitaks väärtustada ja paremini ära kasutada kohalikke looduslikke, majanduslikke, ettevõtluse, kultuuri- ja inimressursi (st oskusi ja kogemusi) ning et tegevustega tõstetaks ausse kohalikku pärandit, niihästi materiaalset kui ka vaimset.

Leader tegevused on lähtuvalt piirkondade erinevatest oludest ja vajadustest erinevad.

Näiteks suhteliselt mahajäänuma majandusega riikides ja piirkondades (Portugal, Hispaania, Kreeka, Lõuna-Prantsusmaa, Lõuna-Itaalia), kus on säilinud tugevad külakogukonnad ja ühiselu traditsioonid, kasutatakse Leader programmi raha eeskätt tootmislike ettevõtmiste jaoks (liha-, juustu-, õlle-, veini jm tööstused, kanalid, tammid, turismikodud).

Seevastu keskmisest enam arenenud majandusega riikides nagu Saksamaa, Holland, Rootsi, Taani kasutatakse Leader raha kas keskkonnakaitseliste projektide (loodusrajad, maastike korrastamine) või kodulooliste ürituste (ajalooliste ehitiste korrastamine) jaoks.

Vaata artiklit pdf dokumendina (lehekülg 1 ) ja pildina (lehekülg 2 ).