Leader grupid Ahvenamaa
Allikas: Merle Adams, Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht 31. august 2007 23. kuni 26. augustini käidi kohaliku tegevusgrupi Peipsi-Alutaguse Koostöökoda eestvedamisel õppereisil Soomes, Ahvenamaale. Õppereisil osalesid lisaks Peipsi-Alutaguse Koostöökoja liikmetele, ka koostöökogu koostööpartnerid - Rohelise Jõemaa Koostöökogu , Virumaa Koostöökogu , Kirderanniku Koostöökogu, Partnerid ning Ida-Virumaa Talupidajate Liit ja Ida-Virumaa Külade esindus.
Rohelise Jõemaa Koostöökogu esindajatena osalesid Avo Hansberg ja Merle Adams.
Õppereisi esimene päev
Külastasime Muurla valla klaasimuuseum – töökoda. Klaasimuuseumis oli peale müügikoha ja söögikoht. Muuseum asus kenas kaasaegne hoones, kusjuures hoone ehituse põhirõhk oli pandud just funktsionaalsusele. Võrdluseks meie Järvakandiga Klaasimuuseumiga on Järvakandi on stiilsem, vahetum, tootmismahud väiksemad, erinevaid teenuseid pakuvad ettevõtjad ja muuseum koostöös. Külastasime VARSINAISIN HYVÄ RY`d, kes on Turu linnaga piirneval alal tegutsev tegevusgrupp. Tegevusgrupi piirkonna elanike arv 69 000.
Soomes nõustavad ettevõtlust ja mittetulundusühinguid TE-keskused, osaliselt sarnaselt meie, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) ja Maakondlikele Arenduskeskustele (MAK). TE-keskuste roll on ka kontrollida rahastuse kasutamist ning teha ka väljamakseid sarnaselt meie PRIA-le. Soome TE-keskus tähendab otsetõlkes „tööjõu- ja majanduskeskust”.
VARSINAISIN HYVÄ RY: uueks 2007 – 2013, perioodiks saadi 4,5 miljonit eurot (70,4 miljonit krooni) seitsme aasta kohta. Meie külastuspiirkonnas tegutsevad koostöös viis Leader tegevusgruppi ja koostöö on olnud tulemuslik ka ilma kirjaliku koostöölepingu sõlmimiseta. Kokku saadi nendele viiele piirkonnas tegutsevale tegevusgrupile Leader-meetmest toetust 20,2 miljonit eurot (316,1 miljonit krooni) 7 aasta kohta. Eelmise perioodi Leader+ rahastus oli siiski poole suurem. Tegevusgrupis on tööl tegevjuht ja projekti konsultant. Raamatupidamisteenus, sarnaselt paljude Eesti tegevusgruppidega, ostetakse sisse. 15% Leader meetme rahastusest moodustavad administreerimiskulud. Tegevusgrupi liikmeteks on nii eraisikud, kui ka juriidilised isikud. Kuna otsustustasand kolme sektori vahel (avalik-, mittetulundus- ja ettevõtlussektor) on määratud, see tähendab, et avalik sektor ei tohi ületa 1/3 otsustustasandist, siis ka eraisikutest liikmed peavad ennast määratlema kolme erineva sektori vahel.
Uuel perioodil VARSINAISIN HYVÄ RY strateegiline peaeesmärk: külaareng ja külaseltside jätkusuutlikkus ja teiseks peateemaks on turism. Tegevusgrupp näeb, et oluline on teenuste koondamist piirkonna tuiksoone juurde. Tegevuste võtmesõnadeks on külaarengu ja külaseltside otse toetamine, toetatavate projektide teemade mitmekesisus, samuti ka valdade lõikes ühisturundusprojektide soodustamine. Tegevusgrupi strateegias on olulisel kohal ka miljööväärtuslike alade toetamine.
Tegevusgrupi rahvusvaheline koostöö toimimise põhimõte on, et sama sisuga projektid viiakse läbi erinevates riikides, et suureneks tegevuse lisandväärtus erinevate riikide kogemuste kaudu.
Tegevusgrupp on koostanud oma strateegiat ja projekte tutvustava trükise. Trükises on palju toredaid ja sütitavaid „kuldlauseid”, nagu näiteks:
„Elukeskkonna parandamine on kohalike elanike endi kätes, kodu ümbrus korda!”
„Vanad majad uueks eluasemeks, taastamine ja renoveerimine!”
„Oma küla stiili loomine ja korrastamine, leia küla maskott!”
„Lastele koduümbrus turvaliseks!”
Trükis sisaldab ka toredaid näiteid matkaradadest ja puhkepaikadest. Samuti on näitena toodud huvitavaid tegevusi - lambad niitude hooldajana ja talukeskkonna paremaks väljatoomiseks. Kusjuures huvitav asjaolu on see, et lambad on külarahva ühisomand, ning ühiselt toimub nii nende toitmine ja heinategu.
Veel on raamatus käsitööst – töökojad toodete valmistamise keskused, kus samaaegselt toimub ka käsitööesemete valmistamise õpe ja müük.
VARSINAISIN HYVÄ RY kontakt:
Heli Walls, tegevjuht Aadress: Liedon kunnantalo PL 24, 21421 Lieto +358 2 4873 3454 + 358 50 338 3867 heli.walls@lieto.fi Kodulehekülg www.varsinhyva.net Teisena külastasime kohalikku tegevusgruppi SAMASSA VENESSA RY
Tegevusgrupi keskus asub Lietos. Leader tegevusgrupi piirkond on saarestikus ja vahemaad seega on suured. Näiteks ühele koosolekule sõiduks kulub 2,5 tundi ja sama palju ka tagasi sõiduks. Põhiliseks liikumisvahendiks autod ja praamid. Saarelise asendi tõttu on selles tegevusgrupis Leader-tegevused veidi kohandatud. Tegevusgrupi piirkonna elanike arv ca 30 000 elanikku.
SAMASSA VENESSA RY`s on kokku neli töötajat: tegevjuht, kaks projekti koordinaatorit, noorsootöötaja. Tegevjuht peab kõige olulisemaks suhtekorralduslikku tööd kuna kohtumisi on raske korraldada, seoses vahemaadega.
Uudne projekt on kirikute külastusprojekt, mis toimib samalaadselt Eesti mõisakoolide „Unustatud mõisad” külastusmänguga. Projektid muuseumide arendamiseks – muuseumid kui vabaajakeskused, teenused koondatud muuseumi juurde jne.
Veeteed loeb tegevusgrupp turismi tuiksooneks ning selle turundamise võtmesõna on – ühisturundus. Omaette tähelepanu pööratakse invaturismi võimaldamiseks, st igale objektile kaldteede ja spetsiaalsete juurdepääsude, tualettide kavandamine.
Projektidest teeb valiku laia kandepinna ja kõigi piirkondade esindusega juhatus. Kuni aastani 2006 ei finantseeritud ettevõtjate projekte, strateegia keskendus peaasjalikult külaliikumise ja külaseltside arendamisele.
Omalaadne meediaprojekt on ka vanade postijaamade võrgu arendamine. Selle raames teostati näiteks raudteejaama hoone renoveerimine ja tegevuse käivitamine sotsiaalteenuste keskusena, sh müügi ja seminariruumide kasutamine. Ajaloolise postitee peatuspunktid kannavad kõik vastavat tunnusmärki.
Noorsooprojektid ei õnnestunud nii hästi, kuna eelmises strateegias olid noorsootöö projektid planeeritud täiskasvanute poolt noori arutellu kaasamata. Uues strateegias on kaasatud nii noored, kui ka noorsooprojektide teostajad.
Tore oli ka uudne idee – koolid huvitavaks! Koolide igava ümbruse muutmine noortepäraseks: rulaplatsid, kiiged jpm.
SAMASSA VENESSA RY koostatud strateegias on panustatud on külade ja ettevõtluse arendamisele.
Eelmisest perioodist oli veel eriti edukas programm „5000 eurot projektile”, mis oli suunatud noorteprojektidele ja kandis juhtlauset „Viska viis!”. Projekti selline hoogne nimetus oli seotud projekti maksimaalse toetusesummaga. Väikeprojektide programmi ja tegevusi võiks võrrelda meie Kohaliku Omaalgatuse Programmiga.
Tegevmeeskonna hinnangul saavutati parimad tulemused eelmise perioodi Leader tegevustes just väiksema rahaga teostatud projektide kaudu. Õppetund, et suur raha ei too suurt kasu ning inimressursi arendamisse ning omavahelise suhtlemise parandamisse panustamine on olulisem. Noorteprojektide tutvustus saab lugeda veebiaadressilt www.nuori.fi
Käsitöökodade rajamine, võimalus koondada teenused ühte punkti.
Näiteks mänguväljakute ja puhkekohtade arendamine ja rajamine võimaldab saada Leader tegevustest kasu paljudel inimestel.
Viimasel projektikonkursile esitati 41 projektitaotlust, millest finantseeriti 22 projekti. Suurtele ja mitmeaastastele projektidele anti soovitus jaotada need osadeks ja keskenduda ühele tegevusele korraga, kuna pikad kolme-nelja aastased projektid pole tihti nii edukad.
SAMASSA VENESSA RY kontaktid:
Kontakt: Marcus Lepola, asjamees Fredrikanaukio 1 21600 Parainen Pargas + 358 (0) 40 503 1758 marcus.lepola@sameboati.fi Kodulehekülg www.sameboati.fi Meie õppereisi teine päev
Ilus hommik, enamus naudib võimalust käia ujumas. Läheme ringsõidule Brändö ja Fiskö saarel, praamiga Kumlinge saarele. Teeme praamiga mitu otsa laevasõitu. Ütlemata hea kogemus on kohaliku (Eesti) koka valmistatud lõuna-ja õhtusöögid, see on reisi omaette väärtus. Tavaelus peab aga meie kokk vallavanema ametit.
Kivikirik
Ehitusmaterjaliks kasutatud graniitkive, mis hoone vundamendis hästi näha. Silma hakkas kirikut ümbritseval kalmistul valitsev suundumus: uuemad hauakividel on kiri mõlemal pool. Hauakividel on kasutatud reljeefseid teisest materjalist kinnitatu tähti.
Tanuseen
Kirikuaiast leiame loodusharulduse, tanuseene. Seen kasvab ja muutub mädaseks ühel ja samal päeval. Tanuseent värskena ja kikis olekus loodusest tabada õnnestub vähestel. Seda seent on seostatud oma kuju tõttu (võimalik et ka raviomadused) just meeste viljakust mõjutava vahendina.
Sjölundi talumuuseum
Muuseumi peab külaselts ja sissepääsu raha kogutakse külaseltsi arvele projektide ja tegevuste omaosaluse katmiseks. Muuseumi uksed avab sama küla elanik, kellele vaid üle õue muuseumini tulla. Muuseumisse on kogutud peamiselt ühe pere museaalsed väärtused, lisaks külaelanike annetatud esemed. Muuseumi varad on arhiveeritud ka Alandi Muusemi varadena. Lisaks ajaloolistele esemetele asetseb ümber muuseum-aida hulk loomaskulptuure. Valdav stiil on stiili puudumine. Huvitav on mäeküljele kivikildile rajatud kemmerg. Selle äravoolud, veevarustus ja kogumispaagi lahendused jäävad meile siiski mõistatuseks.
Bomans´ite turismitalu
Loomapidajatest said turismiettevõtjad seoses Euroopa Liitu astumisega ning nõuete karmistumisele põllumajandustootmises. Lahendus leiti loomalauda majutusasutuseks ümberehitusega. Suvine turismihooaeg leiab haripunkti juulis, ööbimisi juulis oli ligi 1000. Majutuskohas 58 kohta. Turismitalu peremees tegeleb talvel ehitustööga ja perenaine taluturismi müügitööga, et valmistuda eelolevat turismiperioodi. Bomans´ite turismitalule on antud 2006 aasta turismiettevõtte tiitel. Majutuskoht pakub teenuseid erineva nõudmistega turistidele, sobides nii pereturistile kui bussituristile.
Kalastamine on siinmail populaarne ning kõik vajaliku, isegi kummikud ja kalastusloa, saab rentida või osta turismitaludest. Peremees soovitab seda teenust küsida ikka veele lähemal asuvatest turismitaludest.
Külaplats
Külaplatsil asub tuulik ja uhke meiupuu. Meiupuu on skandinaavia rahvaste jaanipeo sümbol. Tegemist on taimepärgadega ehitud viljakusmaagilise ehtega külaplatsil, mis püstitatakse jaanipeol. Seitsmevärvilised riideribad ja taimevanikud võetakse maha järgmisel jaanipeol. Meiupuu ehted peavad seal püsima kogu aasta. Kui meil on jaanipidu seotud tulemaagiaga ja peo kõrghetk on jaaniöö, siis põhjamaalastel on meiupuu püstitamine päevane sündmus ja küla tugevate meeste auküsimus. Meiupuu vanikud põimitakse puu ristikujulise telje külge, telje otstesse kinnitatakse ringikujulised vanikud. Ring sümboliseerib sõrmust või sõlge. Kogu rituaalse tseremoonia tagamõte on ikka „liidu” sõlmimine. Võib öelda ka abieluliidu või maa ning vee liidu sõlmimine.
Meie kolmas reisipäev
„Ahvenaunenäod” said nähtud, väin on üsna tormine ja õhutemperatuur on langenud. Kuid praamid käivad endiselt vilkalt. Turismihooaeg aga hakkab juba lõppema ja praamireisijaid on suhteliselt vähe.
Merekindlus
Kindluse kompleksi põhja osa oli lossist paremini säilinud. Lossis on olnud tulekahju, kuid samas on näha kindlus on olnud tõhus. Rekonstrueeritud pilt räägib enam kui jäänused müüridest ja kivivared.
Kastelholmi loss, vabaõhumuuseum ja vanglamuuseum Vita Björn`is
Kõik see tasub vaatamist ja eelkõige tuleb selleks aega varuda. Vähemalt kolmeks-neljaks tunniks jagub tegevust.
Kohalik giid
Eestit ja Saaremaa Kaarma valda hästi tundev giid muutub jutukaks peale rootsi keeles kõnetamist. Ta tunnistab, et oleme pooletunnise külaskäiguga ilmselgelt rahakotile liiga teinud ja ei nopi külaskäigust paljut. Seni kui grupp kitsaid treppe ja käike läbib, areneb vestlus edasi. Turismitrendidest toob ta esile baltlaste osatähtsuse tõusu külastajatena. Iseäranis olevat sel aastal tõusnud külastajate voog Eestist ja Lätist. Eestlased olevat õnnelikud, et saavad nautida rahu ja vaikust. Kodumaal on saared tihti ülerahvastatud ja ei loo privaatset miljööd. Enam on külastajate hulgas pereturiste, tullakse autodega ja renditakse jalgrattad. Jalgratta laenutus toimib ühisturundusvõrguna. See tähendab, et jalgrattaga ei pea pöörduma tagasi algpunkti. Milline see konkreetne võrk on ja kuhu saab ratta üle, selle kohta annavad teavet turismitalud.
Samas olevat eestlaste hulgas rohkem bussi-turiste, tullakse suurte gruppidena. Seda ta Ahvenamaa tingimustes heaks ei kiida: teed kitsad ja saared väikesed. Saarte turismistrateegia massiturismi arengut ei planeeri.
Omaette seltskond on need, kes käivad golfi mängimas. Tullakse seltskondadega ja jäädakse nädalateks. Golfi-turistid on enamasti jõukad skandinaavlased ja soovivad korralikku teenust. Nad on ka kultuurihuvilised ja süvenevad muuseumi varade uurimisse ning arutlevad ajaloosündmuste üle. Loen giidi jutust välja ilmselget sümpaatiat taoliste külastajate suhtes
Giid peab suutma rääkida baasteksti aga olema valmis tõsisemaks ning konkreetsemaks ajalookäsitluseks. Sõnum: giid ei ole ainult valmis teksti vahendaja vaid ka juhendaja ajalooga tutvumisel.
Meid juhatatakse kübara-nurka, kus ajalugu muutub elavaks. Saad proovida erinevate ajastute peakatteid. See elavdab muuseumi külastust, kuid juhendamist vajatakse sealgi.
Loen ridade vahelt välja sedagi, et meie kaasmaalased on pigem vaatlejad ja üldine ajaloohuvi pinnapealne. Giid tunnistab, et peab leidma võimaluse õppida eesti keele baassõnavara, sest keeleoskajast giidist oleks rohkem abi. Samuti arvab ta, et siis oleks meie kaasmaalastel rohkem soovi giiditeenust kasutada, hetkel võib paljugi jääda keeleoskuse taha. Minu vestluskaaslasel olid eesti keeles enam kasutatavad viisakusavaldused aga juba selged.
Infotahvel
Sarnane meie infotahvlitele, erisuseks murukatus. Huvitav ja pilkupüüdev.
Viikingi matmispaik ja Ida maja
Meie ette oli toodud inimese saatuse lugu. Viis abieluvälist last, invaliidist poega kasvatas ise ja tütred oldi vaesuse tõttu sunnitud andma teistesse peredesse kasvatada. Poeg suri enne eelmise sajandi lõppu, kusagil 90-ndatel aastatel. Näide kuidas ühe inimese elulugu võib väärtustada. Maja avatud külastusteks nö igaühe õigusega.
Viikingi rosett – pronksiaja matmispaik
Kivirosett põletusmatusele ja rituaalide läbiviimise koht. Plats asetseb ümbritsevast oluliselt kõrgemal metsaga ümbritsetud kiviplatool. Kalmest on leitud hauapanuseid. Põletusmatuste kujunemise Põhjalas tingis kivine maa, sügavale matta ei saanud, nii kujunes rituaalne põletusmatus. Selle rituaaliplatsi ja matmiskoha juurde leidsid tee vähesed. Ilmselt olid kõrgemad jõud mängus ja looduslapsed valiti välja.
Kohtumine Ahvenamaa Leader tegevusgrupi ühe eestvedaja Michael Eriksoniga
Mees tervitab oma „kuningriigi” külastuse puhul. Annab põgusa ülevaade: Ahvenamaa projekt on alles „Brüsseli kooskõlastusringil”, tegevusi ja projektitaotlusi ollakse valmis vastu võtma ja teostama aga juba homme. Michael on mitmekülgne ja teda jagub nii arendustöösse, täiskasvanute haridusse ja numismaatikute ringi. Ja läinud ta ongi, tagasi Põhjamaade Rannikualade Ühenduse istungile. Põhjalikumad teadmised selle Leader-grupi tegevusest pärinevad varasematest jutuajamistest Ungari konverentsil.
Tegevusgrupi strateegilised suunad: kogukonna, ettevõtluse ja turismi arendamine sh koolitusturismi arendamine. Tean, et kavas on hakata tootma Ahvenamaa veni põhjamaises kliimas kasvavatest viinamarjadest, toetada ettevõtete uute toode turule toomist, laiendada korrastatud vaatamisväärsuste ketti ja postitee kaubamärgi teenuseid – tooteid.
Kokkuvõtted kogetust:
- ühisturundus ja turismiketis tegutsemine
- turismihooaja pikendamiseks uute toodete turule toomine ja võimaluste otsimine
- ettevõtete ümberprofileerimine – lauda ümberehitus külalistemajaks
- turismivoogude hajutamine, massiturismi vältimine
- külaseltsi teenused muuseumitöö kaudu
- Leader panustab saarteregioonis kõige enam omavahelisele suhtlemisele
- oluline on toodete-teenuste toomine tuiksoonte juurde – kuningatee kett Turust Helsinkini
- tuntuim kohalik toode ahven söögilaual (poes ei müüda, püüa ise või telli söögikohast)
- Ahvenamaa õlu, õuna ja kadakamarja siider, kohalikust toorainest valmistatud tormijuust jt.
- täna ollakse valmis homseks projektikonkursiks
- projektikonsultant tutvub ideega, konsulteerib ja nõustab nii ideed, projekti koostamist, teostamist ja aruandlust
- tugev kohaliku rootsikeelse kogukonna identiteet – meie maa, meie reeglid
- ohtralt kasutatav võõrtööjõud, rahulolu töötajatega.
Merle Adams 23. – 26. august Ahvenamaal 
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles