08.september

Soome Leader: vajame elukvaliteeti ja tegevusi igal tasandil

Soomes, Joensuus toimus 04`st kuni 07. septembrini Leader teemaline rahvusvaheline seminar „Vanast Leaderist uude” („From Old to New LEADER”).

Soome maaelupoliitikast ja Leader kogemusest rääkis Eero Uusitalo

Eero Uusitalo rõhutas, et igal tasandil peab olema elamisväärne keskkond, nii küla, regiooni, riigi, kui ka Euroopa Liidus tervikuna. See peab olema igal tasandil võimalik. Kui keegi arvab, et ainult külaelu arendamine ja elavdamine annab piisava tulemuse, siis see ei ole nii. Vaja on tasakaalustatud arengut ja oma riiklikku maaelu poliitika, kuid mis oleks ka Euroopa Liidu poliitika osa. Euroopa Liidu toetussüsteemid on suhteliselt üldised ja ei ole alati võimalik arvestada iga konkreetse liikmesriigi arenguid.

„Aga me vajame ja teie vajate, elukvaliteeti ja tegevusi igal pool ja igal tasandil. Vahel arvatakse, et vajame arengut ainult regionaalsel tasandil. Kuid see ei ole õige, see ei ole piisav!” ütles Eero Uusitalo.

Leader on osaliselt Euroopa Liidu poliitika, osaliselt aga iga liikmesriigi enda poliitika. Soomes on moodustatud on Maaelu poliitika komitee (Rural Policy Comitee), kus on 29 liiget ja tegutseb pea 15 töögruppi. Maaelu poliitika komitee teeb aktiivset koostööd Soome parlamendi töögruppidega. Praegu on käimas arutelud, millised suunad me võtame tulevikuks. Teeme seda koostöös teadlastega.

Senine süsteem ei ole jätkusuutlik, see on liiga nõrk. Ka maaelupoliitika peab olema tasakaalus ja kasutama peab kogu ressurssi. Vajalik on koondada kõikide teadmisi, nii haridus-, põllumajandus-, regionaalareng- jm valdkondades.

Regionaal- ja maaelupoliitika

Soomes tegeleb aktiivselt maaelu edendamise süsteemis kokku ca 500 inimest. Tegutseb laiapõhjaline Maaelu poliitika komitee, koos oma töörühmade ja teemagruppidega. Komitee töösse on haaratud nii parlamendi saadikud, riigi esindajad, kui ka otseselt maaeluga seotud sotsiaal-majanduspartnerite esindajad. Komitees arutatavate teemade ring on lai: heaolu maapiirkonnas, ühistegevus, töökohad maal, toidu tootmine, naiste kaasamine ettevõtlusesse jpm.

Välja on töötud Maaelu poliitika programm aastani 2015, mis on väga oluline erinevate osapoolte koostööks. Hetkel käivad arutelud juba pikemaajalise ja laiapõhjalisema maaelu poliitika programmi aastateks 2009 – 2020, väljatöötamiseks. Programmi väljatöötamiseks on meil võimalus kasutada ca 3 miljonit eurot, millest rahastatakse keskmiselt 30ne erineva töö- ja uurimisgrupi tegevust.

VAATA! Rural Finland 2015 The future operating environment of rural development work , pdf dokument

Kus on hetkel Soome maaelupoliitika?

Soomes on pea 17 aastat arendatud maaelu poliitikale suunatud meetmeid, kuid endiselt on see mitteküllaldane. Soome maaelu poliitika on laienenud, kuid samas mõnes mõttes läinud kitsamaks.

Eero Uusitalo rõhutas, et oluline on taotleda tasakaalu. Poliitikute toetus Maaelu poliitika komiteele pole veel piisav, kuid on siiski palju tugevam kui mõned aastad tagasi. Maaelu poliitika tegevustes on olulisel kohal otsekontaktid. See on oluline eriti väikestes riikides, nagu Soome. Vajalik on otse suhelda kõrgema tasandiga. Meie olema ka Euroopa Liidu liikmed ja peame leidma otsekontakte kõikidel tasanditel. Oleme Soomes maaelu poliitika instrumenti ülesehitanud samm sammult ja meie peamine tugevus on otsekontaktid keskvalitsuse, regionaalsete omavalituste ja kohalike tegijatega.

Maaelu arengu horisontaalne poliitika ei saavuta tulemusi ainult üksikute ministeeriumide ja asutustega koostööst, tuleb olla kontaktis kõikide tasanditega.

Prioriteedid

Soome maaelu arendamise poliitika tugineb prioriteetidele: tööstuspiirkonna reorganiseerumine ja tööjõu ümberorienteerimine; maapiirkonna põhiteenuste ja elamu infrastruktuuri arendamine; teadmiste kõrge taseme saavutamine ja maapiirkondade toimemehhanismi ümberprofileerimine.

Eero Uusitalo selgitab prioriteetide seadmise olulisust maaelu arendamisel: „Loomulikult on raske muutuda. Nii mõnedki ütlevad, et ei taha muutuda ja milleks muutuda. Leader programm on väga hea tööriist aidata kaasa maaelu arengu prioriteetidega eesmärgiks võetud ülesannete lahendamisel.”

Maaelu poliitika võrgustik

Maaelu poliitika võrgustik tegutseb mitmel tasandil. Soomes on hetkel 52 kohalikku Leader tegevusgruppi. Aktiivne on Maaelu poliitika komitee ja tema sekretariaat koos oma teema- ja töögruppidega. Üleriigiline külaliikumise assotsiatsioon ja regionaalsed külade ühendused. Tegutsevad erinevad uurimisühendused ning teadusasutustes on maaelu arengule suunatud töögrupid.

Maaelu arengu poliitika pidevaks ja jätkuvaks kindlustamiseks peavad olema kaasatud kõik maaelu arenguga seotud haldusasutused, spetsialistid, eksperdid – praktikas tähendab see kogu maaelu arenguga seotud sektor- ja horisontaalpoliitikate kaasamist.

Soome külaliikumise assotsiatsiooni tegevus on osa maaelu poliitika võrgustikust

Eero Uusitalo toonitas, et ei tohi unustada külatasandit! Paljud poliitikud ei arvesta sellega, samuti on külaliikumise rahvuslik programm osa maaelu arengu poliitikast. Külade ühendused ja kohalike tegevusgrupid tegutsevad koos.

Samas on olnud riigi toetus külaliikumisele suhteliselt väike. Projektidega on ju nii, et projekt algab, kestab ja lõppeb. Kuid külaliikumisele võiks anda rohkem avalike teenuste pakkumise võimalusi, neid mida külaliikumine kohapeal teha saaks.

Meil on erinevad sektoripõhised ühendused, aga vaja oleks rohkem horisontaalseid. Soomes algas umbes 100 aastat tagasi sektoripõhiste ühenduste, erialaliitude loomine, kui elu läheb edasi ja on mitmetahuline, nüüdseks oleks vaja rohkem laiapõhjalisema tegevusega ühenduste tegevust.

Soome Leader kogemused

Leader programmiga alustades ei olnud meil ei kogemusi, ega ka spetsialiste. Aga algus sai tehtud! Selgeks on saanud lihtne tõsiasi, kui ülevalt – alla lähenemise korral on vaja teha vaid „paar sammu”, siis alt – üles initsiatiiv nõuab „palju samme”.

Leader võtab aega, aga tulemus on hea!

Kohalikel tegevusgruppidel on oma raha ja nemad otsustatavad kuidas seda raha kasutada. Oma piirkonna arengustrateegiat koostada ja kokku kirjutada on väga raske, aga ka selle koostamine on osa Leader lähenemise protsessis. Kohalikesse tegevusgruppidesse kaasatakse uusi tegijaid, võtab küll aega kui ka nemad omandavad vajalikud oskused, kuid uute liitlaste kaasamine maaelu arendamise eesmärgil tuleb võtta üheks eesmärgiks!

Eero Uusitalo innustas seminarist osavõtjaid: „Euroopa Liidu Leader programm on ainult üks võimalus, mida Leader grupid saavad kasutada. Võtmetegevuseks on maaelu tegijate koostöö. Võtab aega, et saavutada koostöö partnerite vahel, kuid kui teie töö on intensiivne, siis on võimalik saavutada tulemus, positiivne tulemus!”

Üldist seminari kohta:

Soomes, Joensuus 04. - 07. september 2007 Leader teemaline rahvusvaheline seminar „Vanast Leaderist uude” („From Old to New LEADER”).

Seminaril oli mitmeid ettekandeid Soome Leader+ perioodi kogemustest, vahehindamise metoodikatest ja tulemustest, ülevaated erinevatest Leaderi kaudu toetatud projektidest. Seminari rühmatööde käigus arutati kohaliku tegevusgrupi partnerluse, kaasamise, tegevuste hindamise, tagasiside ja samuti ka Leader programmi tulevikust.

Seminarist võtsid osa 9 riigi esindajad: Soome, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Sloveenia ja Saksamaa ning Eestist osalesid seminaril Ave Bremse ja Krista Kõiv, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksusest.

VAATA! Kuna samaaegselt ja samas kohas toimus ka Põhjamaade ja Balti riikide transpordiministrite kohtumine, jäid Krista Kõiv ja Ave Bremse ühele pildile ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga, vaata pilti