infokiri 05.mai 2007 lisa 2

Infokirja 05. mai 2007 Lisa 2

---

Leedu LEADER kogemused

LEADER Infokeskus korraldas rahvusvahelise koostöö raames õppesõidu Leedu tegevusgruppide ja LEADER tugisüsteemiga tutvumiseks. Visiit toimus 8.-9. märtsil.

Osalejad:

• Krista Habakukk – MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, juhatuse liige
• Kairi Kell – LEADER infokeskus
• Rein Luuse – MTÜ Kirderanniku Koostöökogu, juhatuse esimees
• Ülar Loolaid – LEADER infokeskus
• Ivika Nõgel – LEADER infokeskus
• Andres Rõigas – MTÜ Mulgimaa Arenduskoda
• Tiiu Rüütle – MTÜ Põlvamaa Partnerluskogu, tegevjuht
• Lea Sudakova – LEADER infokeskus

Programm

• Kohtumine Aukštaitija tegevusgrupi esindajatega, Uteno.
• Õhtusöök Leliunu kogukonna esindajatega, Leliunu
• Leliunu käsitöömuuseumi külastus
• Seminar Leedu Põllumajandusministeeriumis, osalesid LEADER-iga seotud spetsialistid: Ülar Loolaid tutvustas LEADER meetme arengut Eestis ja Sigut? Ramanauskait? tutvustas LEADER meetme arengut Leedus. Toimus arutelu LEADER meetme sarnasustest ja erinevustest Eestis ja Leedus.
• Kohtumine Ukmerge kohaliku tegevusgrupiga (tegutseb juba alates 2001 aastast ehk Partnerlusprogrammi aegadest).
• Kohtumine Petroniai kogukonna (rural community) esindajatega, Petroniai käsitöömaja.

Leedu õppereisi õppetunnid

1. Nõuded tegevusgrupi ülesehitusele on määratud järgmiselt: Vähemalt 50 % kodanikeühendused, kuni 25 % erasektor, kuni 25% avalik sektor. Juhatuses peab olema ka noorte esindaja ning keskkonna-alane kompetentsus (ökoloog). Juhatuses on oluline ka naiste ja meeste tasakaal.

2. Tegevusgruppidel on kohustus osaleda koolitustel – vähemalt 1/3 tegevusgrupi juhatuse liikmetest pidi osalema Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatud koolitustel, see oli strateegia koostamise rahastamise üheks tingimuseks.

3. Leedu rakendas LEADER meedet kahes järgus: kõigepealt said tegevusgrupid taotleda toetust strateegia koostamiseks 12000 litti (~54000 krooni), mis tegevusgruppide esindajate hinnangul on strateegia koostamiseks liialt väike summa. Peale strateegia koostamist järgnes taotlusvoor strateegia elluviimiseks. Toetust strateegia elluviimiseks sai 29 tegevusgruppi, kokku oli 33 registreeritud tegevusgruppi. Pilootstrateegiate elluviimiseks taotles toetust 27 tegevusgruppi, 10 sai toetust.

Oskuste omandamise valdkonnas oli mitu alategevust, mis olid suunatud metoodikate väljatöötamisele, koolituse ja informatsiooni pakkumisele.

4. Strateegia elluviimise toetuse taotlusi hindavas komisjoni olid liikmeteks olid kutsutud rahvusvahelised eksperdid, põhjenduseks, et Leedul ei ole endal LEADER teemal veel piisavalt oskusteavet.

5. Toimib LEADER tegevusgruppide ekspertide ja koolitajate tunnustamise süsteem – ekspertidel ja koolitajatel on võimalus osaleda akrediteerimisel. Võimalus akrediteerimisel osaleda on kõigil huvilistel. Akrediteeringu kestvus kuni 3 aastat (võib olla ka vähem, kui kvalifikatsioon ei ole piisav). Samas pakub põllumajandusministeerium asjast huvitatuile koolitust, et oleks võimalus kvalifikatsiooni tõsta. Tegevusgrupi jaoks on abikõlblik ainult akrediteeritud eksperdi kasutamine.

Samas nii põllumajandusministeerium kui ka tegevusgrupi esindajad ei kiitnud seda täies mahus heaks kuna vastava ala kogemus on ainult Balti Partnerlusprogrammis osalejatel ning vaatamata tunnustamisele ei oska teised eksperdid LEADER teemal nõustada.

6. Tegevusgruppide vajadustest ja ettepanekutest lähtuvalt on lahendatud probleem, et tegevusgrupil puuduvad vahendid esmaste kulude katmiseks, laenuvõtmine on raskendatud kuna mitu omavalitsust on haaratud jm., samas rahastamine toimub kuludokumentide alusel. Selleks teeb Leedu Riiklik Makseagentuur (nn. PRIA) avansilisi makseid. Tegevusgrupil on võimalik avansilise maksena saada kuni 20% toetusest, projektide (MTÜ ja avalik sektor) elluviimisel on võimalik saada avansilise ettemaksena kuni 15% toetusest. Selline ettemaksete tegemine on lahendud riiklike regulatsioonidega, otsustus sõltub liikmesriigist endast.

7. Leedu ei ole piisavalt väärtustanud Balti Partnerlusprogrammi kogemust (vana Partnerluskogu hinnangul). Kõik tegevusgrupid olid asetatud võrdsesse stardipositsiooni, seega alustasid strateegia koostamisest.

8. Leedu Põllumajandusministeeriumis puudub järjepidevus: asekantsler kes koordineerib LEADER meedet ei ole teadlik Balti Partnerlusprogrammist. Inimene, kes oli teadlik läks vahepeal lapsepuhkusele, nüüd on naasnud ning oskab ka küsimustele vastata.

9. Väga hea on Leedu Põllumajandusministeeriumi koostöö LEADER võrgustikuüksusega (on PM osa), vastastikku heaks kiidetud ning oli näha ka suhete tasandil, kes on 5 liikmeline.

10. LEADER teemaga seotud institutsioonid:

• Põllumajandusministeerium;
• Makseagentuur;
• LEADER Keskus;
• LEADER+ Koordineeriv Komisjon – esindajad tegevusgruppidest, kodanikeühendustest, avalikust sektorist;
• Koostöökomisjon – 10 valitud tegevusgrupi esindajad;
• Probleemide Analüüsi Komisjon – avalike institutsioonide esindajad (tegeleb probleemidega, mis on seotud pilootstrateegiate rakendamisega);
• Mitteametlik tegevusgruppide võrgustik.

Samas ilmnes, et kõikide vajalike probleemidega ei suuda siiski toime tulla.

11. Leedu omavalitsuste struktuur on Eesti omast oluliselt erinev. Kohalikud omavalitsused on tunduvalt suuremad – suurusjärgus meie maakond, kasutatakse nimetust „District”. Enamus tegevusgruppe hõlmad üht piirkonda/ omavalitsust/ rajooni. Neli tegevusgruppi hõlmavad rohkem kui ühte piirkonda/ omavalitsust/ rajooni. Leedulased räägivad veel kogukonnast, millel võimalus teatavaks autonoomiaks ja kel on võimalus ka iseseisvalt toetust taotleda. Suurus on võrreldav Eesti kohaliku omavalitsusega. Näitena Leliunu kogukonna andmed: kogukond on asutatud 2002, kogukonnal on majanduslik, finantsiline, organisatsiooniline ja juriidiline iseseisvus, ka oma pitsat ja pangaarve. Kogukonna nõukogus (volikogus?) on 13 liiget, kes esindavad Leliunu osavalla (sub-municipality) 3060 elanikku. Kogukonnas on 119 küla, 13 asulat, territoorium on 162 km2.

LEADER Infokeskus