Eesti põllumajandus on tõusuteel
Lõppemas on taasiseseisvunud Eesti kõige edukam põllumajandusaasta. Arvutused näitavad, et põllumees sai tänavu kuni kolme aasta kasumi. Eesti teravilja toodang ulatus 905 000 tonnini eelmise aasta 680 000 tonniga võrreldes. Teravilja kokkuostuhinnad on 60-100% kõrgemad kui mullu. Ka piima kokkuostu hind on keskmiselt 1 krooni võrra kõrgem. Kokkuostuhindade reaalkasv ületab inflatsiooni ja selle põhjuseks on maailma rahvastiku jätkuv suurenemine koos toidupuudusega kolmandates riikides, üleujutused, ikaldused ja põuad tööstusriikides ning bioenergia sektori täiendav nõudlus taastuvatele toormetele. Mõnevõrra keerulisem on olukord sea- ja linnuliha tootjatel, kes kasutavad teravilja söödaks, sest liha kokkuostuhinnad ei ole tõusnud.
Rõõmustav on see, et Euroopa põllumajanduspoliitika toob Eesti põllumajandusse aastatel 2007 - 2013 ca 30 miljardit krooni abirahasid: sellest 13,5 miljardit krooni otsetoetusi, 14,4 miljardit krooni maaelu arengukava (MAK) raames jagatavaid toetusi ja 1,662 miljardit krooni kalandustoetusi. Põllumajandus ja maaelu on Isamaa ja Res Publica Liidu üks prioriteete ning seepärast on järgmise aasta eelarves suurendatud EL-i otsetoetuste kaasfinantseerimist Eesti riigi eelarvest koguni 250 miljoni krooni võrra - s.o. liitumislepingus lubatud maksimumini.
Maaelu ja maaettevõtluse mitmekesistamise meetmete raames jõuab Eesti küladesse järgmisel aastal ca 860 mln krooni MAK-i toetusi. Koos LEADER programmiga isegi rohkem. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu on lisaks võimalik teenindada maaettevõtlust kuni 600 miljoni kroonise laenude ja 1,5 miljardi kroonise riiklike garantiide portfelliga.
Loe edasi http://www.podrala.e....