08.detsember

Õppereis Lääne-Virumaale

---

Allikas: Pärsti Keskkonnaleht, nr 35

Link originaalloole http://www.parstivald.e...

oktoober 2007

Õppereisi ajavahemik: 28. - 29.septembril 2007.a.

Programmi koostas: Aivar Niinemägi, Pandivere Inkubatsiooni - ja Arenduskeskus.

PANDIVERE PAERIIK - ALLIKATE ALLIKAL

Projekte viib ellu Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus.

Koostööpiirkond: Tamsalu, Väike-Maarja, Laekvere, Rakke vald.

Pae temaatika – paemurrud, lubjaahjud, ehitised.

PUIDUGRAANULI TEHAS (Kalvi Mõis OÜ)

Tehas rajatud 1984.a. Probleemiks tooraine nappus. Alates1999 aastast on omanikud taanlased. Toodang eksporditakse põhiliselt Taani, oma käes hoitakse 1/3 Taani turust. Taanis on juurdunud katelde kasutamine, mille punker võimaldab ühe korraga sinna paigutada kogu talve küttevaru.

Automaatika on viinud inimese sekkumise miinimumini. Siseturule turustatakse vähe, põhjuseks tarbimise, st graanuliküttel köetavate katelde vähesus. Samalaadsed tehased olemas veel Tõrvas ja Imaveres.

Turule on tulemas uusi tegijaid. Tehase töö seotud tarnelepingutega ja 50 % toorainest saadakse ise palke purustades. Saepuru turuhind on ca 1000 kr tonn. Saepuru segatakse, ahjus kuivatatakse kuni 10 % niiskuseni, pressitakse lisades auru ja nii valmib puidugraanul. Pakitud graanulid viiakse Klaipeda ja lahtine materjal veetakse välja Kunda sadama kaudu. Klaipeda sadama kasutamine kaalub kohati üles kilomeetrid, Klaipeda sadama kasutamine on odavam kui Kunda omast. Puidugraanuli omahind: 1 tonn = ca 2000 kr.

Tööl erinevates vahetustes töötab kokku 31 inimest. Töötajatele ujula, spordisaali kasutamise, tööriiete ja tööl toitlustamise korraldamise on tehas enda õlule võtnud, tasudes kulud. Töötajate hulgas on oluliselt muutunud suitsetajate ja mittesuitsetajate osakaal mittesuitsetajate kasuks: töökoht nõuab rangeid reegleid ja nende järgimist, asutuse juhataja näitab seejuures eeskuju. 1/3 on muutnud oma kahjulikku harjumust.

Eesti kontekstis peaks 1 tonn puidugraanulit rahuldama talvise küttevaru. Turundamisel peetakse oluliseks graanuli kvaliteeti: peab olema kvaliteetne ja hea kütteväärtusega, mittepudenev. Ainult hea kvaliteet on senini Venemaa tootjate-turustajate ees eeliseks.

VÄIKE-MAARJA TAASKASUTUSKESKUS

Väike-Maarja vald, Tamsalu mnt.1, II korrus

Müügil: talutoodang, kaltsuvaibad, õmblustooted.

Kasutatud riided võetakse vastu ja taaskasutuskeskuses leiavad need uued omanikud. Uuel omanikul võimalus teha taaskasutuskeskust vedavale naisseltsile annetus korjanduskarpi.

Kontakt: Kai Tomingas, telefon: 526 0283

MART LEPIKU TALUTOOTED

Peremees toodab ligi 15 erinevat liiki põllukultuuri: raps, õlirõigas, tuder, sooja, õlikanep jne. Katsetamist uute kultuuridega palju: taimekaitse, millal harida, millal koristada. Atraktiivne on põllukultuuride näidiste tabel koos näidetega, mis sellest toota annab.

NADALAMA KÜLA

Kontakt: Rein Liivak

Peremees pakub külale võimalust oma korrastatud pereplatsil külaürituste korraldamiseks ja ootab omale ka külalisi kaugemalt.

Tulijale pakub pereplatskülaplats huvitavat vaatamist ja mõnusat puhkekohta: kaevu välimusega kraanikauss, grillmaja, telkimine, püstkoda, nutikad lahenduse meeste kempsus ja grillplatsil. Plats ise mõjub kodusena ja lisaväärtus hästi eksponeeritud omaaegse talutehnika nähtavaks muutmise kaudu.

Ideed:

• Õppematerjalide valmistamine, võimalik koostöö teema kahe LEADER – tegevusgrupi vahel,
• Ühendav teema – tegelased rahatähtedel, rahvuslikud suurkujud.
• Võimalik koostöö teema kahe LEADER – tegevusgrupi vahel.

• Kihelkondlik liikumine.

• Uudeküla küla lihtsad ja nutikad vahendid külaplatsi rajamiseks.

Jäi meelde:

• Tervitus paeradadel ja esimene kohtumine meie õppereisi korraldajatega silmast silma.

• Eesti kõige tihedamalt mõisatega asustatud sh kirikumõisad, karjamõisad. Elanikonna keskmine tihedus 10 km2.

• Muuga mõisa soe atmosfäär, marmorist lõvid ja Must Madonna.

• Kultuuriprogramm. Ülevaade Laekvere vallast.

• Kiltsi mõis ja mõisa ukse kuulumine MTÜ-le.

• Kalakasvatus ja kollane forell.

• Avanduse mõis ja seltsitegevus.

• Uudekülas asuv Eesti jämedaim pihlakas.

• Aivari jutustatud meteoriidilegend ja kuidas see kohalikku elu varem ning ka tänasel päeval mõjutab.

• Piisoni farm ja eelkõige hea teeninduskultuur. Meid tutvustati kõigile farmielukatele ja saime põhjaliku ülevaate firmast ja turismitrendidest. Huvitav leid seltskonna kaasamiseks on tantsuõpe.

Põnevad lahendused ja idee jäi mõndagi meist kummitama.

Piisoni saloon väärib koos oma asukatega külastamist, sõnadesse panna annab sellest kõigest vähest. Julged ideed ja julge teostus.

Tagasideringis said kõik programmi koostisosad „lemmiku” tiitli, igaüks osalejaist leidis midagi õpetlikku.

Tunnustuse pälvis pandiverelaste panus pakkuda parimat kogemust.

Kirja pani Merle Adams,

Rohelise Jõemaa Koostöökogu,

tegevjuht

 

Refereeris Krista Kõiv,

maaeluvõrgustustik

 

---

Rohelise Jõemaa Koostöökogu  http://www.joemaa.ee/

Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus: http://www.pandivere.eu/