EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

LEADER UUDISED

   

MEIE MAA (Erileht "Ettevõtlus maal") Saksa talupood - maapoodide lipulaev (Saarte Koostöökogu)

Allikas: Meie Maa (paberleht), autor Vilma Rauniste
24. september 2010. a

 

Saksa talupood on seda sõna otseses mõttes, sest poepidajad on otsustanud härjal sarvist haarata ja väiketalunikele nende poolt toodetud saaduste turustamiseks võimaluse luua. Ühtlasi loob see omakorda võimaluse pakkuda tarbijaile üha enam ehtsat ja koha­likku maatoitu. Seega ettevõtluse areng ja tervislik toit käsikäes.

Maaeluvõrgustiku pildigaleriist: Saksa Talupood enne avamist, 7. juulil 2010

Tänaseks on müügil Uustla ökotalu piim, Tuuliku talu kanamunad, oma talu ning naabertalude porgand, kartul, kõrvits, kurk ja tomat. Samuti Saaremaa mahetootjate poolt pakutav.

Muide, väga hea lahendus oli leitud piima müügiks. Piimakraani lähedalt saab ostja võtta 1,5 l tühja pudeli ja lasta piim pudelisse vastavalt oma soovi­le. Järgmine kord võib poodi tulla, tühi pudel kaasas.

Aga see pole kõik. On veel kodukeediseid. Urvelt must-sõstrakeedis, rabarberimoos apelsiniga ja marineeritud kur­gid. Saadaval on mitmekülg­ne sortiment Koplimäe talu maheteraviljasaadusi, tatra ja speltanisu jahud ja mannad ning tatraküpsised. Riiulitelt leiab ka piirkonna ettevõtlike inimeste käsitöid, nii oma kü­last, naaberküladest ja kaugemaltki: seene- ja taimevärviga lõngad ja kudumid, punutud korvid, Valjala seppade sepised, omavalmistatud ehted jne, jne. Praegu poepere ise otsib kaupa, kuid loodetakse, et edaspidi ha­katakse neile seda pakkuma.

Müüjateks on kaks tragi naist, Merle Virveste ja Tiia Alesmaa, Tiia on lisaks ka küpsetaja. Kokku toimetab külapoes neli inimest.

Pood ja ettevõtlus käsikäes

Tõnu Munk, Sulvi abikaasa, on enda kanda võtnud varus­tamise ja kõik "meeste tööd" - seadmete ja tehnikaga seon­duva. "Meil on siinsele poele lisaks kaks poodi mujal, Astes ja Sandlas. Kiratsis on poodi peetud 1993. aastast, teistes mõned aastad.

"Aga mispärast me sellise asja ette võtsime - selleks, et eristuda. Ega me hindadega ju suurte marketitega konkuree­rida jaksa, tuleb midagi uut ja teistsugust välja mõelda. Rõhu­me müügiloleva kauba kodu-maisusele ja kohalikule pärit­olule, sõnas Tõnu Munk.

Kuid lisaks kohalike talunike saaduste müügile on talupoel ka oma toodang - kohalikust toor­ainest valmistatud pagaritooted ja jäätis.

Tiia ja kakud

Tiia on talupoe perenaine, üks neljast talupoes toimetavast inimesest. Igal hommikul läheb ta seitsmeks tööle, et poe ava­mise ajaks oleksid ahjusoojad karaskid ja saiakesed olemas. "Valmistan Uustla ökotalu pii­mast ise hapupiima ja kohupii­ma. Meeleldi võtaksin vastu taluniku enda poolt valmistut aga ei saa - põhjuseks erine­vad seadusandlikud nõuded, mis paraku pärsivad väiketalu võimalusi.

Oleme kuu aega siin uues majas olnud, kui ahju saime, hakkasin kohe ka küpsetama. Praegu läheb üsna hästi," tut­vustas tragi naine Tiia Alesmaa oma igapäevaseid tegemisi.

Sortimendis on lihapirukad, sõstrasaiad, plaadikook, pitsarullid, neljaviljahelbeküpsised, kaht sorti karaskid ja pohlaleib.

Teadmised pirukaküpsetamiseks sai Tiia kevadiselt Kures­saare Ametikooli pagarikursuselt, toodete-ideid käidi aga näppamas Saarte Koostöökogu MTÜ poolt sellel kevadel kor­raldatud Gotlandi õppereisil. Seal kogeti, kuidas väärtustati ja tõsteti esile just oma saare vanadest viljasortidest valmis­tatud erinevaid tooteid.

Poes on ka lauake, kus kohvi juua ja sooje pirukaid-saiakesi kõrvale näksida. Aroomikas ubadest masinakohv annab silmad ette nii mõnelegi linna kohvikule.

Jäätisest ja muustki

Jäätis on praegu katsetamis-perioodis. "Kasutan ja katse­tan hetkel Saare Mahe MTÜ jäätisemasinat, mis on väikese jõudlusega, aga samas ma saan testida, mida ja kuidas edasi minna," rääkis Sulvi. Sorti­mendis on praegu kolme liiki jäätist: vanilje-muna-, maasika-jogurti-ja kamajäätis. Kõik väga maitsvad. Sulvi sõnul on laste vaieldamatuks lemmikuks maasikajäätis. See on üdini naturaalne - Liia mahepiim ja Marju mahemaasikad, mit­te midagi pole lisatud. Paljud täiskasvanud, kellele meeldib kama, eelistavad aga kamajäätist, kui vähemagusat.

Tunnustust Sulvi jäätisele näitab seegi, et üks turismibuss teinud Kiratsil jäätise ostmiseks eraldi peatuse.

"Kui Kuressaare Turupäevadel käime, oleme ühendanud jõud Koplimäe mahetaluga, ka Marjul on väike jäätisemasin ja kahepeale saame enam-vähem hakkama," avaldas Sulvi. "Ühistegevusel on ka teine hea külg- koos on huvitav, tulevad uued tootemõtted, misläbi saame suurendada pakutavat sor­timenti."

Plaani on võetud soetada suurem jäätisemasin. LEADER projektist on jah-sõna saadud. "Järgmisel aastal kavatsen minna ka jäätisemaale Itaalias­se õppima, kuidas valmistada tõeliselt head Gelatot," lisas Sulvi.

Sulvi sõnul saaks suurema masinaga ka muudki teha- val­mistada jogurteid ja pastöriseerida piima, seeläbi mitmekesis­tada toodangut oluliselt.

"Ka Liia on mõelnud arengu peale, et me koostöös saaksime rohkem tooteid. Ta on saanud LEADER toetuse separaatori ja võimasina ostuks, et saaks müügile pakkuda ka koort ja koduvõid," rääkis ettevõtluse edendaja.

Ideid ja mõtteid aina koguneb, aga eeskir­jad pärsivad nende elluviimist

Tiia on mõelnud ka kasvu­hoone rajamise peale, et kurki ja tomatit varem müüki saada. "Oleks hea, kui saaksin ka kodusea lihast pirukaid teha. Ko­dus kasvatatud sea liha on palju maitsvam, aga teekond laudast - külapoodi on pikk ja keeruli­ne," rääkis Tiia oma soovidest ja mõtetest, kuidas külapoe ko­haliku toote nišš veelgi mitme­kesisemaks muuta.

Külapood on pannud mõtted liikuma mitmetel ümbruskonna talupidajatel - arutatakse kanakarja suurendamisest, puu- ja juurviljade kasvatamisest ning võimalustest kuidas piima- ja lihatooted jõuaksid talupoe letile.

Sulvi Munk, kes ühtlasi on Saarte Koostöökogu Leader tegevusgrupi nõustaja nendib, et lihtne see ei ole. Paar aastat kehtib uus Euroopa seadus, mis võimaldab selleks otstarbeks kasutada kodukööki.

Kõik tundub ju pealtnäha lihtne - vaja vaid köök korda seada, suitsuahi muretseda ning saabki oma piimast kohupii­ma valmistada või sealiha ära suitsutada. Paraku aga see nii lihtne ei ole. "Kohupiima, sinki jm. võib talunik müüa ise küll turul, aga mitte oma küla poes. Seaduste täht-tähelt lugemise ja omatõlgendustega on amet­nikud loonud väikeettevõtlust kitsendava olukorra," tõdes Sulvi Munk. Ning ta märkis, et loodetava lahendusena on kohe-kohe valmimas üle Saaremaa kogukonnaköögid, mis probleemile võiksid leevendust tuua.

"Lisaks pärsib väiketalu loo­mapidamist erinevad veterinaarproovid, mida tuleb teha tihti ning mis kinnitavad meile tooraine vastavust normidele."

Aga mingi kontroll peab ju olema?

"Kontroll peab tõesti olema, aga see võiks olla väiketalule soodsama hinnaga.

Mis siis on ikkagi eesmärk, mida saavutada püüame? Soo­vime ju, et elu ja traditsiooni­line talu-ettevõtlus maalt päris ära ei kaoks - seega tuleks toe­tada kõiki, kes sellega tegele­da soovivad. Kui inimesel on kolm-neli lehma, ta võiks ju oma köögis toimetada ja teha üht, teist ja kolmandat... Tege­likult tarbija ise ongi see kont­roll, üle ühe korra tarbijat petta ei saa. Kordatehtud külaväljak üksi ei aita.

"Mõningaid võimalusi siiski on, kasvõi näiteks kanu kasva­tada. Inimesed, kellel on kuni 50 kana, võivad mune poodi realiseerida. See on üks või­malustest maal lisateenistuseks. Aga meil on siin ainult paar kanakasvatajat ning seetõttu on meil alailma kodukanamunad otsas," kutsus Sulvi inimesi üles kanu pidama.

"Inglismaal nägime, et aeg pöördub tagasi. Ka seal oli veel kümme aasta eest super-marketite aeg, täna aga hin­natakse järjest enam kohaliku toidutootja/töötleja kaupa. Nii tekkisidki taas Inglismaal taluturud, mis annavad paljude­le linnainimestele võimaluse soetada toidulauale kohalikku ja värsket kaupa ning taluni­kule võimaluse talupidamisega jätkata."


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo