EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

KESKKONNAAGENTUUR: Põllumajandussektor on läbinud viimase kahe kümnendiga totaalse muutumise

Allikas: Elo Mandel, Keskkonnakasutuse osakonna juhtivspetsialist
21. november 2023. a

Aastateks 2020–2029 on Eestil kohustus vähendada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi ja eriti peente osakeste heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga  vastavalt 32%, 18%, 10%, 1% ja 15%. Eesmärgid tulenevad puhta õhu paketist avaneb uues vahekaardis ning on seatud eraldi kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Eesti on seni jäänud lubatu piiresse. Meile ammoniaagi osas seatud 1% eristub oma näilise ambitsioonikuseta teistest eesmärkidest, kuid kas see ka tegelikult nii on?

Eestis pärineb 95% ammoniaagi heitest põllumajanduslikest tegevustest. Põllumajandussektori siseselt pärineb 55% heitest loomakasvatusest ja ligi 45% taimekasvatusest ning maaharimisest (vt joonis 1). Võrdluses 2005. aastaga on ammoniaagi heide vähenenud ca 1,8%. Põllumajandus on ajalooliselt olnud meie majanduse alustaladest. Adraga põldu kündev  Kalevipoeg on osa meie  rahvuslikust identiteedist. Viimastel aastatel on sektori osakaal küll olnud pigem väike, moodustades  sisemajanduse kogutoodangust (SKP) ca 2%.

Majandusharu ise on 2005. aastaga võrreldes tehnoloogiliselt läbinud totaalse muutumise. Oma osa arengus on andnud ka erinevad Euroopa Liidu toetused. Loomakasvatuses on lõaspidamiselt üle mindud vabapidamisele. Keskkonnakaitse lubadele tuginedes saab öelda, et ligikaudu kolmveerand piimalehmadest peetakse vähesel allapanul vabapidamisel ning sõnnikut eemaldatakse rohkem kui kolm korda  päevas. Vähene allapanu tähendab omakorda, et tegemist on vedelsõnnikuga, mille põldudele laotamise aeg ja viis on samuti ajas muutunud.  Arvestatav osa vedelsõnnikust laotatakse põllule juba kohese mulda viimisega, kus ammoniaagi heide on varasemaga võrreldes oluliselt väiksem. Võrdlusena 2005. aastal oli nii vedel- kui tahesõnniku puhul valdavaks laotusviisiks paisklaotus mulda viimisega rohkem kui 12 tunni jooksul.

Läbi kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtu on saavutatud Euroopa Liidu  üks kõrgemaid piimatoodanguid lehma kohta. 2005. aastaga võrreldes on piimatoodang kasvanud ligi veerandi võrra, samas piimalehmade arv on sama aastaga võrdluses väiksem (vt joonis 1).
 

Piimalehmade arv on sama aastaga võrdluses väiksem
Joonis 1


Viimasel kümnendil on klassikalise adraga künni asemel hakatud rohkem kasutama minimeeritud (ehk pindmist) mullaharimist ja otsekülvi (ehk mitte harimine). Esimese puhul on mulla harimissügavuseks olenevalt külvatavast kultuurist 10–18 cm, künnipõhisel 22–27 cm. Peamiselt kasutatakse uusi võtteid üheaastaste kultuuride korral. Vähem mullaharimise toiminguid tähendab väiksemat tööaega ja kütusekulu. Klassikalise künnimeetodiga sõidetakse põldudel vähemalt viis korda. Otsekülvil ainult väetatakse ja tehakse umbrohutõrjet. Mida vähem kündmist seda vähem me muudame mulla struktuuri. Samas on see tähendanud taimekaitsevahendite (eelkõige glüfosaadi) kasutamise suurenemist.  Meie taimekaitsevahendite kasutamine on küll üks Euroopa Liidu väiksemaid, kuid viimastel aastatel siiski kasvutrendis. Seega on valikud hetkel, kas künni uuesti kasutuselevõtt ja suurem kütusekulu või taimekaitsevahendite suurem kasutus.

Lähiaastate väljakutseks ongi samaaegselt majandusnäitajate paranemisega hoida või vähendada ammoniaagi heidet, mistõttu meile seatud eesmärk pole tegelikult kergete killast.

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 19. aprill 2024 (4/2024)
EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema
TALULIIT: Suur talutoidu laat "MAA TULEB LINNA" tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid
MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes
EMÜ: Maaülikool on põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailmas paremuselt 54. ülikool
EMÜ: Põllumajandussektoris juhtuvatest tööõnnetustest jäetakse tihti teatamata
KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
KESKKONNAAGENTUUR: 2023. aasta metsaseire tulemused
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
TOIDULIIT: Aastakonverentsil auhinnati Eesti parimaid toiduaineid
REM: 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
METK: Esitluspäev FIE Airi Külvet juures “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo