EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

VIRUMAA RANNAKALURITE ÜHING: Eisma sadam tahab saada avalikuks maabumiskohaks

Allikas: Virumaa Teataja, Kristi Ehrlich
1. oktoober 2010. a

 Praegu lukustatud vära­vate taga tegutsev keh­vas seisus Eisma sa­dam soovib peale rekonstrueerimist saada avalikuks sadamaks nii kohalikele kaluritele kui ka külalistele.

Virumaa Rannakalurite Ühing rahuldas MTÜ Eisma Sadam rahataotluse ja saatis selle kinnitamiseks PRIA-le.

Eisma sadam taotleb kuut miljonit krooni sadama re­konstrueerimiseks, mille käi­gus süvendatakse akvatoo­rium, rekonstrueeritakse ida-muul, põhjamuul, kai ja slipp, kindlustatakse kallas, ehitatak­se välja tehnovõrgud, paigal­datakse navigatsioonimärgis­tus ja ujuvkaid.

Virumaa Rannakalurite Ühingu juhatuse esimees Hanno Nõmme selgitas, et kui­gi kaaluti ka rahataotlust Käs­mu muuli arendamiseks, ot­sustati Eisma sadama kasuks, kes oli vajalikud paberid õi­geks ajaks valmis saanud. "Projekt oli eeskujulik," ütles Nõmme.

Avalikuks sadamaks

"Praegu sadamat praktili­selt ei ole, suvel ja sügisel va­hel saame välja, vahel ei saa," nentis MTÜ Eisma Sadam lii­ge Kaarel Einpalu ning lisas, et tema on välja andnud 18 väravavõtit. Osa võtmeomanikke käib suvel mõne korra, kalu­reid, kes pidevalt sadamat ka­sutavad, on kümne ringis.

Einpalu sõnul on viieteist­kümneks aastaks mittetulun­dusühingule rendile antud Eisma sadamast plaanis kujun­dada igati tänapäevane maabumiskoht, kust saab elektrit ja kütust, kus on valgustus ja kõik muu sadama juurde käiv.

Sadama rekonstrueerimi­sega kavatsetakse ära kaotada ka lukus väravad ja panna ter­ritoorium valve alla, mis tä­hendab, et val­da lisandub neli töökohta. Samuti on näi­teks Vihula tundnud huvi kalaturismi arendamisest koostöös Eisma sadamaga.

Kui aktiiv­seks võiks tule­vikus sadama kasutamine kujuneda, sõltub Einpalu hin­nangul sellest, kuidas rahva jõukus kasvab. "Soomes on kõik rannaääred jahte ja pur­jekaid täis ja nad tahavad sõi­ta," vihjas Einpalu, kuid lisas, et selleks, et sadam ennast üle­val suudaks pidada, tuleb luua tingimused, mis võimaldavad jahtidel sadamas talvituda. Tiiu Pedaja, sadama ühe omaniku sõnul saab Eisma sa­damast multifunktsionaalne väikesadam, mis on eelkõige mõeldud lähedal asuvate kü­lade rannakalurite paatide hoidmiseks ja merel käimiseks, aga ka ümbruskonna paadi­omanikele kodussadamaks.

Kui kõik eeldatavad investeerimisplaanid korda lähevad, avatakse sadam ka külalisalustele ehk siis merelt saabuvate­le harrastusmereturistidele.

Et sadama akvatoorium on suhteliselt väike ja piiratud, tä­hendab see, et ka peale rekonstrueerimist jääb Eisma sa­dam piirkonna väikesadamaks. "Sadama näol lisandub Põhja-Eesti ranniku suhteliselt hõ­redasse sadamavõrgustikku üks sa­dam, mis loo­detavasti mee­litab rohkem harrastus-mereturiste piirkonda kü­lastama. See omakorda pa­randab piir­konna turismiettevõtete tulu­baasi," oli Tiiu Pedaja veendu­nud.

Valla tugev toetus

Sadama omanik panustab 1,5 miljonit krooni nimetatud meetme raames sadama infrastruktuuri, teist sama palju täiendavatesse infrastruktuuritöödesse, nagu veevärgi, valgustuse, kanalisatsiooni ja tee­de rajamisse. Lisaks on vaja re­konstrueerida lagunenud sadamahoone. Lõplik summa selgub Pedaja ütlusil rekonst­rueerimise käigus.

Kaarel Einpalu pidas väga oluliseks, et Vihula vald on ko­gu asjaajamist soodustanud. "Vastasel juhul poleks kõiki pabereid õigeks ajaks valmis saanud," tunnistas ta ja lisas, et kui raha sadama rekonst­rueerimiseks tuleb, läheb järg­mise aasta aprillis ehitami­seks.

Nõmme sõnul on Eisma sa­dama rekonstrueerimise pro­jekti näol tegemist n-ö suure asja väikse algusega, sest Lää­ne- ja Ida-Virumaad hõlmaval Virumaa Rannakalurite Ühin­gul on kogu piirkonna jaoks 40 miljonit krooni, mis jaotub viie aasta peale. Sadamaid, mis praegu on alla igasugust arves­tust ja vaja taastada, on teisi­gi, näiteks Karepa, Käsmu, Võ­su ja Mahu. "Ma arvan, et me jõuame ka sinna," lausus Hanno Nõmme.

TAOTLUS
Lisaks MTÜ-le Eisma Sa­dam said Virumaa Ranna­kalurite Ühingu heakskiit­va otsuse ka Toila vallava­litsuse, Narva-Jõesuu lin­navalitsuse ja ASi Landvald taotlus.


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo