UUDISED

METK: Vana tõde kehtib jätkuvalt - jäta kibe kartul söömata

Allikas: Toiduteave ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koduleht. Autor: Manuela Kollom, METK
11. aprill 2024. a

Teadlased koorisid, praadisid ja küpsetasid kartuleid tervelt ühe aasta vältel. Kokku valmistati ette pool tonni kartuleid, võeti 257 2 kilogrammist proovi, et uurida, kas eestlaste lemmiktoidus sisalduvad glükoalkaloidid kujutavad tervisele ohtu. Glükoalkaloidid on looduslikud toksiinid, mida taim toodab enda kaitseks loomade, putukate ja haigustekitajate vastu. Stressitegurid, nagu haigused ja vigastused, soodustavad toksiinide moodustumist.

Mürgistest taimest sai söödav lemmiktoit

Kartul on 8000-aastase ajalooga mugul, mida hakati esmalt kasutama Andide mäestiku kõrgplatoodel. Seal on üsna keeruline midagi kasvatada, kuid metsikult kasvanud maavitsaline andis saaki ka 3800 meetril üle merepinna. Tänapäevase kartuli eelkäijad olid nii mürgised, et neid ei kannatanud ilma seedetrakti hädadeta süüa. Mitmete katsetuste järel avastati, et mugulaid tuli söögikõlbulikuks muutmiseks savises vees leotada. Nimelt sealne savi vähendas kartulis esinevate glükoalkaloidide sisaldust. Aastatepikkuse mahedamate kartulite selekteerimise teel jõuti ohutute sortideni.

Hispaania konkistadoorid tõid kartuli 1570. aastatel Euroopasse ja mitu sajandit hiljem jõudis uus köögivili ka Eestimaale. Nüüdseks on eestlased söönud kartuleid suurima heameelega kuskil 280 aastat. Alguses kasvatati mugulaid vaid mõisaaedades, kuid varsti jõudsid kartulid ka talupõldudele. See lõpetas eestlasi pikalt vaevanud näljahädad. Kartulist villiti piiritust ja valmistati tärklist, kasvatati loomasöödaks ja inimeste toidulauale.

« Tagasi