MAAELUVÕRGUSTIK: Tšehhid, slovakid ja grupp Eesti maaelu arendajaid
12. oktoober 2010. a
Tihtilugu on meil raske väärtustada oma maapiirkonda, külaelu, kohalike inimeste võimekust areneda ja ka seda, et iga väiksemgi Eestimaa nurgake peidab endas alati midagi, mille üle võime uhkust tunda. Selleks vist peabki minema tuhandeid kilomeetreid eemale, istuma Slovakkia kivisel mäeseljakul või imetlema tšehhide lõputuid viljapõlde ja uskuma kogu südamest – kodus on hea olla.
23. – 30. septembril 2010 toimus Kirderanniku Koostöökogu õppereis Slovakkiasse ja Tšehhi. Mul oli suurepärane võimalus sellest osa saada. Väljasõidu peamine eesmärk oli kogemuste vahetamine, seda nii slovakkide ja tšehhidega, kui ka õppereisi osalejate endi vahel. Käia ja näha kohapeal, kuidas on sealsetes piirkondades Leader´iga toimetatud.
Iga Slovakkia küla on eriline
Viibisime päris mitu pikka päeva Slovakkias, püüdes nende rahvust, maad ja tegemisi maaelu arendamisel paremini tundma õppida. Meie vastuvõtjaks oli Slovakkia kohalik tegevusgrupp Levoča LAG, kelle piirkonnaga me ka lähemalt tutvusime.
Jõudsin õige pea tähelepanekuni, et igal Slovakkia külal on mingisugune eriline hingus, mis töötab küll sarnases rütmis naaberasulatega, aga ometi paistab silma millegi omanäolisega. Meeldejääv oli ka slovakkide slaavilik külalislahkus, mis tuli otse südamest, olemata liiga pealiskaudne, ebaloomulik või pealetükkiv.
Külastades Dúbrava küla nägime me armast koolimaja-lasteaeda, mis lisaks haridusasutusele täitis ka külamaja ülesandeid. Maja remondiks oldi saadud raha ka Leader programmist. Järgnevalt viis meie retk Lučka külla, mis paistis silma väga madala keskmise vanuse poolest, kõikudes 35 aasta piirimail. Ka külavanem, kes meid rõõmsalt tervitas, oli ise üks piirkonna noorimaid. Külal on plaanis teha mitmesuguseid projekte, mis puudutavad noori ja turismi arendamist. Rahastust loodetakse leida võimalusel ka Leader`ist.
Saabudes Domaňovce külla saime väga erilise sündmuse osaliseks. Kohalikus kirikus oli just lõppemas laulatus ning külalised hakkasid ennast peopaiga poole sättima. Uhkelt riietatud pulmarahvas ja siis meie, kes me olime ränduritele kohaselt mugavalt rõivastunud, moodustasime ühe kontraste ja emotsioone täis hetke. Loomulikult ei saanud me lahkuda ilma noorpaari õnnitlemata. Küla ise oli veidi suurem kui eelnevad, mida me seirasime. Seekord oli harjumuspäratult külavanemaks hoopis naisterahvas, kes tutvustas meile peagi Leader rahade eest valmivat mänguväljakut ja mustlaste kogukonda, keda püütakse külaellu integreerida. Õhtu lõpetuseks oli meile organiseeritud esinema kelmikas eakatest inimestest koosnev punt. Nad laulsid ja tantsisid Slovakkia rahvuslugusid ning vestlesid meeleldi kõigi külalistega.
Rahvarõivad ja pagaritöökoda
Järgmise päeva varahommikul võttis Olšavica külavanem meid vastu laia naeratuse ja sooja käepigistusega. Külavanem tutvustas veidi oma küla ning uuris põhjalikult ka Kirderanniku Koostöökogu kohta. Kõlama jäi tema lause: “Leader´iga saab väikse rahaga palju ära teha”.
Vyšné küla võib uhkustada oma Slovakkia rahvarõivaste koguga. See pisike, umbes 100 elanikuga asula, on rahvusvaheliselt tuntud just rahvarõivaste pärast. Lisaks rahvarõivaste kogumisele oskavad nad neid ka ise valmistada, kasutades selleks traditsioonilisi võtteid.
Pärastlõunal oli kogu grupil hea võimalus külastada Granč-Petrovce pagaritöökoda. Töökoda oli eriline seepoolest, et enamik tegevusi tehti käsitsi, mitte suurte masinatega. Nad uskusid, et inimkätega tehtud leivad maitsevad paremini, kui masinatega toodetud. Lisaks oli pagaritöökojal ruumid, kus saab ööbida ning siseõue kaunistas uhke mänguväljak.
Slovakkia Leader
Slovakkia Leader on oma arengult veidi tagapool võrreldes Eestiga. Kui meil on mõningad kogemused ka Leader+ programmiga, siis neil seda pole. Samuti pole Slovakkia maapiirkond veel Leader tegevusgruppidega täielikult kaetud, valikuprotsess alles käib. Ka Leader`i reeglid on palju rangemad, seades suured piirangud projektidele, mis rahastust üldse saavad. Nii oli slovakkidele suureks üllatuseks see, et Eestimaal saab Leader rahade eest peaaegu kõike teha. Slovakke see ei heiduta, sest tulevikus loodetakse, et ka nende Leader muutub paindlikumaks.
Kuigi Slovakkias pole iga külamaja, elamu ja asulanurk viimseni üles vuntsitud, oskavad nad rahul olla sellega, mis juba olemas on. Milleks mõelda pidevalt asjadele, mida pole, selle asemel, et keskenduda juba olemasolevale pagasile. Seega usun täielikult, et meil on neilt palju õppida.
Tšehhid on tegusad
Slovakkiast lahkudes algas meie teekond Tšehhimaa poole. Tšehhidel ja slovakkidel on palju ühist. Neid ühendab ajalooline taust ning rahvuslik sugulus. Nad mõlemad elavad sarnasel ilutseval maastikul ja kasutavad samalaadseid keeli. Kuigi on ka erinevusi.
Tšehhimaale jõudes hämmastas mind maapiirkondade korrasolek, head kiirteed ja kõikjal laiutavad päikeseenergia jaamad. Samuti on Leader programmi rakendamine olnud märkimisväärselt edukas, seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Näiteks teeb Eesti Leader tegevusgrupp Järva Arengu Partnerid ühe Tšehhi tegevusgrupiga koostöös projekti kuultuuripärandi teemadel.
Meie külastasime ühte väikelinna nimega Olešnice. Linn asub suurlinna Brno lähistel ja paistab silma erakordse aktiivsuse poolest. Sellel linnakesel on ka väike seotus Eestiga, sest just meie kodumaal asub nende sõpruslinn Kilingi-Nõmme.
Kuidas kõige paremini kasutada ära olemasolevaid võimalusi, et võimalikult parimat tulemust saavutada? Selle küsimuse olid Olešnice linnaelanikud väga edukalt ära lahendanud. Pöörati tähelepanu nii kohalikele elanikele, kui ka turismi arendamisele. Selles piirkonnas asub suusatamise keskus, vaatetornid kauni maastiku imetlemiseks, käsitöökoda, muuseum ja kohalik meierei. Kõik seda head ja toredat osati väga edukalt eksponeerida - pildid projektidest ehtisid linnavalitsuse seinu ning linna tegemistest oli koostatud tutvustav film. Seetõttu pole ka midagi imestada, miks just see piirkond on saanud aasta parima linna tiitli.
Meie külastuse ajal oli tšehhidel riigipüha ja nende maapiirkonnaga tutvumine jäi seetõttu lühikeseks. Siiski sain ma juurde palju häid mõtteid ja kogemusi.
Maainimesed tunnevad elust rõõmu
Kuigi meie võõrustajad kartsid, et oleme põhjamaiselt külmad ja konservatiivsed, tõestas kogu meie grupp vastupidist. Tundus, et mägedevaheline päikesepaiste ja lahked kohalikud murdsid ka eestlaste jäised südamed. Kuid olen ka kindel selles, et maainimesed lihtsalt ongi rõõmsameelsemad, sõltumata sellest, kas elatakse palavas lõunas või jääkülmas põhjas. Igatahes jäi sellest külaskäigust hinge vaid hea emotsioon – soojust täis sügisilm ja palju toredaid inimesi.
Vaata veel: