EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

PEIPSI KALANDUSPIIRKONNA ARENDAJATE KOGU: Koolitusreis Iirimaale pakkus omajagu üllatusi

Allikas: Kalurileht, Jaan Lukas
12. oktoober 2010. a

 Koolitusreis Iirimaale pakkus omajagu üllatusi

Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu eestvedamisel sai 22.-28. augustini teoks piirkonna kalandus ja turismiettevõtjate ning omavalitsustegelaste koolitusreis Iirimaale, kus ennekõike huvituti kogemustest kalandusele täiendavate tegevusalade leidmiseks. Välismaiseks koolituseks taotleti toetust Euroopa Kalandus-fondi4.1 meetmest.

Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirgi sõnul puuduvad Iirimaal kalanduspiirkondade arendusgrupid, mistõttu kalandus kuulub Leader gruppide tegevusvaldkondadesse. „Meie vastuvõtu valmistas ette Lääne Corki partnerkogu. See organisatsioon püüab võimalikult palju oma tegemisi tutvustada logoga, mida kaunistab paikonnas väga laialdaselt levinud taime fuktsia õis. Esimesed päevad veetsime Kesk-Iirimaal, kus tutvusime kalaturismi korraldamisega Dergi järvel ja Sa-hannoni jõel Portumna sadamast tegime väljasõidu järvele. „

Pirk rääkis Kalurilehele ka kutselise ja harrastuspüügi korraldamisest Iirimaal. „Meile osutus üllatuseks, et sisevetel peaaegu kutseline kalapüük puudub. Kohalikud elanikud süüdistavad riigi poolset kalanduspoliitikat, mis eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi alguses võimaldas välisturistidele piiramatut tegeleda harrastuskalastusega, mis halvendas tunduvalt kalavarude seisundit. Kutseliseks kalapüügiks jagatakse vaid põhjaõngejadasid piiratud koguses. Harrastuspüügil on nüüd võimalus kogu siseveekalapüügil võimalik püüda päevas vaid neli kala, millest üks võib olla suursoomkala. Selle regulatsiooniga püütakse kalavaru taastada."

Delegatsioon Peipsi piirkonnast külastas Lääne-Iirimaal kohaliku mikrokalatööstust, Atlandi äärset kalasadamat ja kohalikku kalapoodi. Käidi ka Cliffs of Moheri juures, võimsal, üle 200 meetri kõrguval kaljudest kaitsevallil vastu Atlandi ookeani, kus uudistati delfiine. «Kvaliteetse kaubavaliku ja hea müügikorralduse poolest väärib kiitust Corki kalaturg. Iiri rahvas ei polevat just eriti usin kalasööja. Põhjuseks see, et inglaste võimu all olles olid olnud kohustuslikud kalapäevad ja protestiks keeldusid iirlased kala söömast. Turul oli aga pakutava valik väga rikkalik ning mõndagi ostsime ka kaasa.

Iirimaa koolitusreisi teemalise intervjuu andis Kalurilehele ka üks delegatsiooni liikmeid, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht Andri Plato.

Millal tekkis üldse Peipsiäärsetel kalandustegelastel mõte teha koolitusreis Iirimaale ja kas kaaluti reisimist ka mõnda teise riiki?

«Erinevatel koosolekutel on arutusel olnud mitmete maade külastamise plaanid. Räägitud on nii Baikali, Kasastani, Põhja-Norra kui ka Kuuba kalanduse tutvumise plaanidest. Tänavu korraldas Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit aga õppeekskursiooni Iirimaale.,,

Kui kiiresti Iirlased nõustusid vastuvõtmise ja oma kalandus-valdkonna tutvustamisega

"Iirlased reageerisid meie külaskäigu kavatsusele üllatavalt kiiresti. Ehk oli oma osa selles ka Järvamaa Partnerluskogul, kes andsid meile kontaktid ja mis kiirendas suhtlemist kahe tegevusgrupi vahel."

Kas kohtumisel Lääne Corki partnerluskogu esindajatega selgus, et kui palju raha kalandusele eraldatakse ja missuguste projektide teostamiseks? Kas rahaga toetakse ka näiteks püügivahendite ja laevade ostmist ja kuivõrd turismi arendamist?

«Otseselt kala püügi edendamiseks sellest meetmest raha ei eraldatud. Projekti taotlusi on rahastatud kala otseturustamise ja väärindamise edendamiseks."

Kas võõrustajatele oli üllatuseks, et Eestis on eraldi Kalandus-Leader organisatsioonid (Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu)?

"Iirlased on sarnaselt kogu Euroopale ette valmistamas eraldi kalanduse Leader programmi, kuid eestlased on jõudnud võrreldes iirlastega nn mitme sammu võrra ettepoole."

Mis mõttevahetusel kõneldud teemadest kõige rohkem huvi pakkus, mis oli kõige suuremaks üllatuseks?

"Suurima üllatusena tuli esile Iirimaa rannakalanduse tagasilöök seoses Euroopa Liitu astumisega s.t Euroopa Liitu astumisega avanesid Iirimaa kalapüügi piirkonnad ka teistele Euroopa suurkorporatsioonidele ning Iirimaa kohalikud kalandusettevõtjad kaotasid konkurentsis teistega.

Samas tuleb au anda kohalikele kalandusettevõtjatele, kuidas nad püüavad esile tõsta ja väärtustada traditsionaalse rannapüügiga püütud kala."

Kindlasti oli üllatav ka iirlaste väike kala tarbimine inimese kohta (6 kg/inimene/aastas)."

Ehk tekkis seminaril ka diskusioon mõne teema üle?

„Pikem arutelu toimus omavalitsuste struktuuri ja panuse üle piirkonna arengusse."

Kuidas on toimub Iirimaal merekalapüük, kas ennekõike rannikupiirkonnas või ka märksa kaugemal ja mis mulje jäi laevadest?

„ Kaugem püük annab mahu, kuid rannapüük annab kvaliteetsema kala.

Merekalanduse laevad kuuluvad kalandusettevõtetele. Sadamas nähtud laevad olid modernsed, kuid nende valmis-
tamise päritolu ei oska kommenteerida."

Mida tuleb Iirimaal teha, et kutseliseks kaluriks saada?

„Selleks tuleb sooritada eksam,,

Külastasite ka mikrokalatööstust, kuidas toimub selle toodangu turustamine, kas lähipiirkonnas või ka kaugemal?

«Turustamine toimub ikkagi lähipiirkonnas. Peamine turustamisartikkel oli suitsutatud lõhe, forell ja tursk. Lisaks tehti veel suitsukala jääkidest pasteeti, seega ei läinud midagi kaotsi."

Missugused olid selles ettevõttes töötingimused ja kas kalatöötlejateks on pürgijaid palju või tuleb neid otsida?

«Töötingimused olid euroopa nõuetele vastavad, kuid tööjõuks olid valdavalt võõr-töölised. Meie vestlesime bul-gaarlastega."

Kellele kuuluvad Iirimaal üldjuhul kalapoed?

«Tavaliselt on ikkagi püük, töötlemine ja müük eri firmade kätes."

Kuivõrd saab Iirimaal osta kala otse sadamast või maanteede äärest nagu Peipsi kandis?

«Teeäärset kaubandust selgelt ei näinud. Müük toimus ikkagi poodides ja turul.,,

Kas kalandusturismi teenust pakkuv ettevõtja on Iirimaal tavaliselt ka ise kalur või tegeleb ta vaid turismiteenuse pakkumisega?

«Pigem on turismiteenuse pakkujaks eraldi firma.„

Missuguse osa turistidest moodusavad Iirimaa elanikud ja millise välismaalased ?

"Harrastusliku kalapüügiga tegelevad iirlased ise kui ka inglise, saksamaa, belgia jne harrastuspüüdjad Inglismaalt, Saksamaalt, Belgiast ja teistestki maadest. „

Kes kontrollivad Iirimaa kalapüügi seaduslikkust, keskkonnainspektorid, politseinikud, piirivavalvurid ja kui ranged on karistused seaduse rikkumist eest?

"Kalapüügi seaduslikust kontrollivad keskkonnainspektorid, kuid keda kohtab kohalike arvates väga harva s.t heal juhul üks kord aastas."

Kuivõrd tundsid Iirlased huvi Peipsiäärse kalanduse vastu ja kas viisite neile külakostiks ka Peipsiäärset kala?

«Kala otseselt ei viinud, kuid kõik kalandusettevõtjad avaldasid soovi külastada Peipsi piirkonda eelkõige talvel, kui toimub jääpealne püük."


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo