EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa Liidu 11 miljonit väiketalu: täna ja homme?

Allikas: Maaeluvõrgustik, Krista Kõiv
19. oktoober 2010. a

Eelmine nädal, 13 – 15. oktoobril toimus Rumeenias, Sibius Euroopa Komisjoni seminar "Elatustalud Euroopa Liidus: praegune situatsioon ja tuleviku väljavaated"

Seminaril osale üle 160 osavõtja 22 riigist. Esindatud olid: Albaania, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Tsehhi, Ungari ja Ühendkuningriigid. Eestist osalesid Krista Kõiv ja Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskusest (maaeluvõrgustiku üksus), Indrek Rohtma, Eestimaa Talupidajate Keskliidust ja Põllumajandusministeeriumist Ülle Puusta, maaelu arengu osakonnast.

Kaks viimast laienemist on toonud Euroopa Liitu juurde miljoneid väiketalunikke, kellest enamik on elatustalud või siis oma tarbeks põllumajandussaadusi tootvad väikemajapidamised. Elatus- ja väiketalunike turule integratsioon ja konkurentsivõime on madal, samas aga asustavad nad suuri maapiirkondi tõkestades seal vaesust, säilitades kohalikku maakogukonda, selle kultuuri ja hoides piirkonna looduslikku mitmekesisust.

Elatus- ja väiketalude struktuur Euroopa Liidus (2007)

  kuni 1 ESU * 1 - 8 ESU kuni 5 ha
Põllumajanduslike majapidamiste arv (miljonites) 6,4 4,7 9,6
Osakaal põllumajanduslike majapidamiste üldarvust 46,6 % 34,4% 70,4%
Kasutuses olev põllumajandusmaa (miljonit hektarit) 11,7 27,2 14,4
Osakaal kogu kasutatavast põllumajandusmaast EL-is 6,8% 15,8% 8,4%
Allikas: EUROSTAT, põllumajandusandmebaas
* ESU - European Size Unit on võetud kasutusele põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse mõõtmiseks, et EL tasandil oleks võimalik erinevaid ettevõtteid ühise skaala põhjal suurusgruppidesse jaotada. ESU vastab standardkogutulu väärtusele 1 200 eurot (18 776 krooni).Allikas: www.maainfo.ee...

Seega praegune olukord ning väike- ja elatustalude struktuuri säilimine või kadumine omab suurt tähtsust Euroopa Liidu kõigi liikmeriikide arengule.

Seminaril tehti kokku 12 erinevat ettekannet uuringutest ja erinevate maade kogemustest ja töötati 4 erinevas töögrupis. Töögruppide teemad käsitlesid elatuspõllumajanduse mõistet ja selle võtmeküsimusi, mõju keskkonnale ja ühiskonnale tervikuna, arenguväljavaateid (panus toiduahelas ja mitmekesistamine) ning elatustalude toetamine ja selle tulemused. Seminari kohta maaeluvõrgustiku veebil: www.maainfo.ee...

Seminari ajaks valmis Euroopa maaelu arengu võrgustiku uurimustöö „Elatustalud Euroopas: kontseptsioon ja võtmeküsimused”. Uurimustööga saate tutvuda SIIT

Seminari teisel päeval esines kõnega Dacian Ciolos, Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik.

Põllumajandusvolinik tervitas seminarist osavõtjaid sõnadega: „Tore on siin kohtuda! Olen rõõmus, et konverents leiab aset siin 2007. aasta Euroopa kultuuripealinnas, keskaegses Sibius. Hea, et Islandi vulkaanid on taandunud ja lõpuks, pärast mitme kuulist viivitust, saame täna siin arutada väiketalude tulevikku Euroopa Liidus. Näen siin saalis palju pädevaid inimesed ning olen kindel, et kõik konverentsi arutelud on toonud välja parima teie kogemustest.”

Dacian Ciolose kõne:

Euroopa Liidus on kokku üle 4,5 miljoni elatustalu (kui lisame juurde ainult omatarbeks põllumajandussaadusi tootvad majapidamised, siis on neid kokku üle 11 miljoni). Neis taludes töötavad miljonid inimesed, kelle elu sõltub põllumajandusest ning meilt oodatakse positiivset sõnumit nende tuleviku suhtes.

Euroopa Liidus on terved piirkonnad, kus elatus- ja väiketaludel on määrav roll mitte ainult majanduslikul, vaid ka sotsiaal- ja looduskeskkonna tasemel. On piirkondi, nagu ka see siin kus asume – kus väikesed põllumajanduslikud majapidamised on maapiirkonna „selgroog”, maaelu traditsioonide ja „südametunnistuse” hoidjad.

Talude arvu vähendamine ei ole tingimata eelduseks põllumajanduse arendamisel ja majanduskasvu suurendamiseks.

See võib olla seotud, kuid ei pruugi olla vajalik, ega piisav. Talude arvu vähendamine ei tohiks olla eesmärk omaette. Talude struktuur sõltub põllumajanduse arengust, mis omakorda sõltub põllumajandussaaduste ja –toodete tarbimise meetoditest. Põllumajandusettevõte konkurentsivõime suurendamine ei pruugi alati olla seotud ettevõtte suurusega. Konkurentsivõime suurenemine võib tulla ka talutegevuse lisandväärtuse arvelt.

Kui väiketootjad ei paku alternatiive, siis selle tagajärjeks on harimata maad ja maapiirkonna elanike vähenemine. Elatustalude kadumine maapiirkonnas, alternatiivide puudumine ei pruugi suurenda ka suuremate põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet.

Aga enne kui räägin Ühise põllumajanduspoliitika tulevikust ja meetmetest, mis toetaks väiketalusid, lubage mul rõhutada kolme aspekti:

1. Euroopa põllumajanduse tänapäev on 27 liikmesriigi mitmekesine põllumajandus.

Euroopa poliitika tutvustamisel avalikkusel on vaja rõhutada põllumajanduse mitmekesisust. Ma ei usu, et on võimalik kirjeldada ühtset üle-euroopalist talumudelit kõigis Euroopa maapiirkondades. Euroopa ühine poliitika peaks hõlbustama turulepääsu kõikidele taludele, nii suurtele, kui ka väikestele, mägedes ja lauskmaa aladel, nii põhjas- ja lõunas.

2. Majanduslik konkurentsivõime ei ole ainult suurte põllumajandusettevõtete pärusmaa.

Konkurentsivõimet on võimalik saavutada ka tootmist mitmekesistades, sel määral, et seda on võimalik ära kasutada hästi organiseeritud turul. Väiketootja ja kodumajapidamise toodang võib leida oma koha turul - kõrge lisandväärtusega, kvaliteetsed ja piirkonna traditsioonilised tooted kohalikel ja piirkondlikel turgudel.

3. Elatuspõllumajanduse toodang peaks saama oma väljundi turule kõigil tasanditel, alates kohalikust tasandist.

Maaelu arengu poliitika mitmed meetmeid aitavad väiketalupidajaid oma majapidamise renoveerimisel, moderniseerimisel, toodangu turuleviimisel ja ettevõtluse õppimisel. Aga see kõik saab võimalikuks ainult siis, kui liikmesriigid, piirkonnad ja väiketalunikud teavad, kuidas neid võimalusi paremini ära kasutada. Meie ülesanne on ühiste poliitika kaudu pakkuda neile võimalust valida oma tulevikku.

Senised kogemused elatustalu meetme rakendamisel on kuuel Kesk- ja Ida-Euroopas liikmeriigil. Selle toetuse kaudu saab suurendada väiketalude võimekust oma toodanguga turule minna. Suureneb piirkonna konkurentsivõime, aidates kaasa ka töökohtade säilitamisele maapiirkonda väikeettevõtetes.

Samas on aga mitmeid probleeme:

  • väiketaludes on vähenenud ligipääs laenuvõimalustele, eriti nüüd, mil Euroopa on toibumas kriisist,
  • bürokraatia ja pikad taotluste menetlusajad tekitavad potentsiaalsetele abisaajatele raskusi, kohalikud ametiasutused on koormatud programmide rakendamisega
  • väiketalud on halvasti informeeritud toetusprogrammi võimalustest ning üldiselt toetuse kättesaadavusest,

On ka muid küsimusi, mis puudutavad Euroopa osade piirkondade ajaloolist tausta:

  • eelneva sunnitud kollektiivmajanduse perioodi tõttu ei taha põllumehed nüüd liituda pelgalt üleskutse ja ilusate sõnade peale,
  • pärast üleminekut turumajandusele, arvestades ka majanduslikku hetkeolukorda ning kehva ühiskondlik seisundit, on muutnud väiketootja majandusseis.

Reform peab algama sellest punktist. Tuleviku ühine põllumajanduspoliitika, võttes teadlikult arvesse Euroopa põllumajanduse mitmekesisust, peab pakkuma vastuseid järgmistele küsimustele:

  • Millised on tuleviku väiketalud ning kogukonnad, kus nad paiknevad?
  • Millised on väiketalude teenused ja sotsiaal-majanduslik areng?
  • Mis tüüpi turud sobivad väiketalude mitmekesisele toodangule?
  • Kuidas toetada väiketalusid, et mitte pidurdada nende loomulikku arengut?

Ühine põllumajanduspoliitika pärast 2013 jätkab tulemusliku ja mitmekesise Euroopa põllumajanduse arendamist. Väiketalude arengut saab mõõta mitte ainult majandusliku konkurentsivõime kaudu, vaid oluline on nende roll ka loodusvarade säästval kasutamisel ja tööhõive säilitamisel.

Tuleviku ühise põllumajanduspoliitika kolm laiemat eesmärki peaks olema:

  • toiduainetega kindlustamine,
  • säästlik loodusressursside kasutamine,
  • territoriaalse tasakaalu säilitamine.

Ühine põllumajanduspoliitika:

  • jätkab suunal - kvaliteetse toitu toomine põllumajandusettevõtetes, kes kasutavad säästval viisil vee- ja maaressurssi ning hoiavad bioloogilist mitmekesisust,
  • elujõulise ja arenemisvõimelise elanikkonna säilimine Euroopa Liidu maapiirkonnas.

Euroopa kodanike on õiguspärased ootused toetuse sihtotstarbelise kasutamise osas. Toetuste parem kohandamine tegelikele kohapealsetele vajadustele annab võimaluse ka väiketalude ootustele paremini vastata. Ühise põllumajanduspoliitika vahendeid saab kohandada vastavaks nende prioriteetidega.

Ühise põllumajanduspoliitika esimene sammas - otsetoetused ja turuarendusmeetmed:

  • peaks olema lihtsad ja arusaadavad toetusmehhanismid, et toetada ka väiketalude arengut. Hoides töökohti maapiirkondades on jätkuvalt võimalik anda Euroopa kodanikele avalikke hüvesid. Maastik on samuti avalik hüve, nagu avalik hüve on ka kvaliteetne ja mitmekesine toit, mille tootmisel ei ole alati turueeliseid.
  • teeme ettepaneku eri liiki toetusteks teatavates põllumajanduslikes piirkondades, näiteks mägistes piirkondades või piirkondades, kus põllumajandust peetakse eriti oluliseks näiteks majanduslikel ja / või sotsiaalsetel põhjustel.

Ühise põllumajanduspoliitika teine sammas - maaelu areng:

  • maaelu arengu programmi suurem tähendus põllumajandusnõustamisele, oskusteabe edastamise, koolitustele ja kohaliku algatuse soodustamisele. Põllumajandustootjatel on vajadus saada tuge kiiremini ja kohapealt,
  • meetmepaketid erivajadustega väiketootjatele või mägipiirkondade põllumajandustootjatele,
  • äritegevuse arendusprojektid – otse tootjalt tarbijale ja kohalike turgude arendamine, andes kohalikele tootjatele rohkem kaalu,
  • turunõuetel põhinev põllumajandussaaduste tootmise ühistegevus. Eelkõige suunatud tarbija nõudmiste ja eelistustega arvestamisele, mitte neile kes iga hinna eest tahavad rohkem kasu saada, kuid aita kaasa üldisele arengule ja lisandväärtuse õiglasele jagamisele.

Põllumajandusettevõtete arendamine ja mitmekesise toodangu tootmine aitab kaasa Euroopa Liidu põllumajandus- ja toiduainesektori kvaliteedi poliitikale.

Muuhulgas selle poliitika kohaselt, teeme ettepaneku luua uusi kvaliteedimärke, näiteks „Toodetud mägismaal”, või „Minu talu toode” ning poliitika peaks pakkuma lahendusi, et toetada kohalikke algatusi ja piirkonna toiduainete turundustegevust. Et need projektid minu laua saaks reaalsuseks, on vaja, et liikmesriigid ja tootjad näeksid ise erinevaid võimalusi arendada säästvat põllumajandust ja elujõulisi väiketalusid.

Avalik poliitika peab andma võrdsed võimalused oma abisaajatele.

„Minu veendumus on, et nii kaua kui väiketalunikud otsivad võimalusi kuidas viia turule oma toodangut, aidates kaasa maastike säilimisele ja maapiirkonna elujõule, tuleb neid toetada,” sõnas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Dacian Ciolos lõpetuseks.

Vaata Dacian Ciolos`e kõnest katkendit:


Vaata veel:

 

Juuli 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 12/2019 (19)
MAAELUMINISTEERIUM: Soovitused avatud talude päevaks
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Kokkuvõte idee-ja kogemusreisist Põltsamaa valda
MAABLOGI: Maaelu tulevik on noorte kätes
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talude päev - nõuanded talule, kuidas kasutada ära mobiilirakenduse Navicup võimalusi
MAAELUVÕRGUSTIK: Kätte on jõudmas suve haripunkt - avatud talude päeval ootab külastajaid üle 300 talu/ettevõtte üle Eesti!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 14 (437)
EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri juuli 2019
EIP-AGRI parimad näited: Niisutuse kontroll teraviljakasvatuses - olukorra- ja asukohapõhine ning automatiseeritud (Saksamaa)
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Rääbisefestival
KÜLALIIKUMINE KODUKANT: Aasta Küla nominentide külastamine (5)

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo