EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2020
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Kokkuvõte Sibius 13. - 15. oktoober 2010 toimunud Elatustalude seminarilt

Allikas: Eestimaa Talupidajate keskliit, Indrek Rohtma
19. oktoober 2010. a

Seminari eesmärk oli leida seletus ja lahendus elatustalule ja selle toetamisele järgmise eelarve perioodi jooksul pärast 2013. aastat.

Üks põhjusi, miks seminar viidi läbi Rumeenias, on see, et suurem osa talupidamisi on neil elatustalud. Mis tegelikult on elatustalu ja kuidas on erinevate meetmetega võimalik selliseid talusid toetada? Praeguse elatustalude toetuse eesmärk on tõsta väiketalude toodangut ja toodete müüki viimist.

Jose Manuel Sousa Uva, Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadi (DG AGRI) direktor tõi avakõnes välja, et 2007. aastal oli 27 Euroopa riigis keskmine talu suurus 2 hektarit ja 95% nendest võis lugeda elatustaludeks. Ka tõi ta välja selle, et toetuse eesmärk oli hoida elu- ja töökohti maapiirkondades ja läbi selle luua avalikku hüve. Aastal 2011 peab minema elatustalude definitsiooni ja toetust käsitlev dokument koos EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve osana EL põllumajandusministrite nõukogusse, seega oli see seminar selle dokumendi koostamiseks väga oluline.

Siin kohal täpsustaks, mis on see avalik hüve, millest on Euroopas järjest rohkem seoses järgmise eelarve perioodi poliitika arutamisega rääkima hakatud?
Avalik hüve on kõik see, mis on näha maapiirkonnas, kui maad on hooldatud, maapiirkonnad ei ole tühjaks jooksnud, ehk kui linnainimene läheb maale, siis näeb ta seal korrashoitud elamisi, metsa- ja põllumaid ning ka looduslikke kooslusi, mis võiksid ilma toetamata kaduda.

Plenaaristungi spiiker Sophia Davidova, Kenti ülikoolist tõi välja sellised aspektid, et suhteliselt raske on töötada välja ühtset seadust, mis hõlmaks 27 liikmesriigi talupidamisi. Kui maksta avalikku raha, mis tuleb maksumaksjatelt, peab tagama avaliku hüve olemasolu, et mitte minna avalikkusega vastuollu. Maapiirkondade korrashoid, kohalikud taluturud ja traditsioonid - need peavad olema maapiirkondades tagatud.

Kuidas võiks toetus mõjuda ja milline peaks olema tuleviku kontseptsioon, mis on ikkagi elatustalu? Selleks on mitu mõõdet: suurus, spetsialiseerumine (oleneb mida toota, on vahe, kas toota ühel hektaril põllumaal teravilja või köögivilja), majanduslik mõõde. Kas selline talu, mis müüb 50% või alla selle omatoodangut, on elatustalu? Praegu ei ole ühtset definitsiooni, iga liikmesriik on ise pannud paika mõõtmed, mille järgi elatustalu hinnatakse. Näiteks on Slovakkias ja Bulgaarias vähe suuri tootmisüksusi ja samas palju väiketalusid Näiteks Eestis ja Sloveenias on väiketalude arv tugevasti vähenenud. Väiketalude probleemiks on turgudele tulek ja võitlemine supermarketitega. Kas selleks peaks olema eraldi poliitika, kuidas talitseda suurte kaubanduskettide omavoli? Toodi välja ka see, et alates 1993. aastast on toiminud suured muutused Euroopa põllumajanduses. Talud on läinud suuremaks nende arvelt, kes lõpetavad tegevuse ning maapiirkondades elanikkond vananeb.

Antonis Constntinou, Euroopa komisjonist rääkis erinevate liikmesiriikide olukorrast: Rumeenias on toetust saanud 172 000 talu, summas 335 miljonit eurot. Alguses polnud toetus populaarne. Oodatud tulemus, et 80% toetatud taludest siseneksid turule. Välja on töötatud pakett, mis koosneb: ligipääs toetusele, tasuta nõuanne, põllumajanduskrediidi garantii. Ootus on tõsta tootjate väljamüüki. Rumeenias on 91% väiksemad kui 2 ESU (põllumajandustootja majanduslik suurus Euroopa suurusühikutes) ja 8% on 2-8 ESU, Ungaris on 97,7% väiksemad kui 8 ESU. 140 neist on saanud toetust ja tasuta koolitust poole aastaga. Bulgaarias on 21 000 talu saanud tasuta nõuannet ja abi äriplaanide koostamisel. Lätis 84% väiksemad kui 2 ESU 58% toodetakse omatarbeks, 13 % müüb 50% välja. 141 meede on otseselt elatustaluga seotud, võimalik on ka 121 meetmest moderniseerimistoetust saada. Leedus toetatakse elatustalusid ühistegevuse suunal, talu peab olema registreeritud, on otse seotud ühistute investeeringu meetmega.

Esimese päeva teisel poolele osalesin töörühmas, kus oli arutlusel elatustalude praegune olukord ja väljavaated. Kas sellistel elatustaludel on tulevikku ja kas nad on võimelised arenema?Näiteks Iirimaal läbi Jim Kinsella sõnade on Euroopa Liidu regulatsioonid aidanud palju toetada väike talupidamisi. 7% nende omanikest ei tööta talus. Talupidaja, kes ei saa talust piisavalt sissetulekut võiks teha talutöö kõrvalt sotsiaalset tööd. Kindlasti ei tohi vähendada olemasolevaid talusid. Et seda tagada on vaja uuendusi läbi uuringute ja nõustamise, et talupidajatel oleks rohkem teadmisi.

Samas Ungaril on suuremad probleemid. Seal on palju talusid, kes toodavad ainult enda tarbeks. Aastal 2000 oli Ungaris 958 000 talu, millest 92% oli elatustalud ja ainult 8% ühistufarmid. Aastal 2006 oli 706 000 talu ja 2007. aastaks oli vähenenud nende arv 619 000ni. Seejuures on iga teine talupidaja pensionär. 1167 talu kasutasid 3 aasta jooksul elatustalude toetust. Noored ja haritud elanikkond lahkub maapiirkondadest.

Milline ikka võiks olla elatustalu definitsioon? Kuidas neid teotada, kui näiteks 200 eurot on 1ha suurusele talule suur toetus, samas jällegi 10ha suurusele talule jällegi väike. Samas on suur vahe, kas talu asub linna lähedal või kaugel mägedes. Kas äkki peaks igal liikmesriigil olema oma definitsioon elatustalu kohta? Selleks, et seda kõike määratleda tuleks leida kõigepealt ühine mõiste põllumajandusele ja ESUle. Lisaks toidu tootmisele on ju talude ülesanne ka majapidamise, elamise ja looduse korrashoid. Kindlasti peab vältima seda, et elatustalude toetust saavast rühmast ei tekiks toetustest sõltuvat sotsiaalset rühma.

Poola ettekandest selgus et Poolas on 1,7 miljonit talu alla 2 ESU, 290 000 on 2-4 ESU. Meetmest 121 toetatakse noortalunikke ja väga väikeseid talusid kui nad suurendavad toodangut keskmisele tasemele. Jäi kõlama, et milline roll võiks olla elatustaludel maaelu-, majandus-, sotsiaalse- ja loodushoiu seisukohalt?

Arutati ka sellist küsimust: Kas vanas Euroopas hakkavad väiketalude arvud kasvama ja Ida-Euroopas veelgi vähenema? Statistika näitab kõikjal Euroopas talude vähenemist. Näitena toodi Eesti olukord, kus talude arv pole viimasel ajal drastiliselt vähenenud, pigem on tõusnud nende olemasolevate tootlikkus.Aga ikkagi, milline võiks olla väiketalude tulevik Euroopas? Kindlasti aitaks sellele kaasa tasuta nõuande pakkumine väiketalupidajatele ja paremad krediidi võimalused. Kindlasti tuleks arutada kuidas nõustajad saaksid suurendada tasuta nõuannet kasutavate talude arvu. Arvati, et toetada tuleks ka ühe hektari suuruseid talusid. Seda seetõttu, et maapiirkondades oleks maa hooldatud ja korras hoitud. Kuigi need on väikesed ja nende omanikud enamuses vanemad inimesed, ei tohi Euroopa teha nägu, nagu neid ei oleks. Tuleb leida lahendusi, et neid aidata ja toetada.

Rumeenlane Adorei tõi välja probleemid mägistes piirkondades, seda eriti Rumeenias. Seal tegutseb sellises piirkonnas arvestatav hulk (ca 600 000) talusid, kuid samal ajal on väga paljud talupidajad lahkumas. Nende toetamise prioriteediks peaks olema piirkondlik tootmine ja turustamine ning samal ajal loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Umbes 11 miljonit talu on Euroopas alla 8ESU, keda see toetus puudutab. Kas on tähtis neid identifitseerida, kui looduslik ja avalik hüve mängu tulevad?

Esitati küsimusi ka selle kohta, kas järgmisel eelarve perioodil (pärst 2013.a) selline toetuste vorm ja meede jäetakse alles või see kaob?
Kuigi elatustalude meede pole ainuke, mis toetab väiketootjat, on siiski probleem selles, et paljudel väiketootjatel on kõrge vanus või puuduvad oskused leida ja kasutada erinevaid toetusmeetmeid, mis on suunatud väiketaludele. Need, kes on suutelised arenema on leidnud mitmeid skeeme, kuidas arengut tagada, näiteks osad kasutavad selleks Leader meedet.

Prantsuse mahetootjate esindaja tegi ettepaneku, et kuna 11 miljonit väike talu on juba Euroopast kadunud tänu globaliseerumisele, siis võiksid liikmesriigid toetada kohalike turgude arengut, näiteks võiksid nad anda kord nädalas mõne turuplatsi tasuta talupidajate kasutusse, et kas või seda kulu vähendada. Samas võiks kontsentreeruda eriti noorte ja ka naiste toetamisesse talupidamises ja aidata dünaamiliselt väiketootjatel grupeeruda, et ühiselt kaubaga turule tulla.Otseturustus ja taluturud on kindlasti väljund väiketootjatele.

Rumeenia esindaja tõi välja, et nemad on üritanud kasutada looduslikke ja sotsiaalseid meetmeid ja tulevikus on neil plaanis luua fond, et toetada inimeste maalt mitte lahkumist. Sellest makstav toetus peaks tagama samuti pigem arenguid kui jääma sotsiaaltoetuseks. Probleemiks on veel ka see, et paljud maaomanikud ei tooda oma maal midagi, aga tahaksid toetust.
Teisel päeval osalesin töörühmas, kus oli teemaks, kuidas jõuda elatustaludeni ja toetada neid.

Selles töörühmas tegi ettekande Jan Falkowski Varssavi ülikoolist, Poola olukorrast elatustalude meetme rakendamisest ja kasutamisest. Poolas on elatustalude toetuse raames toetatavad talud 2 - 4 ESU suurused. See teeb 300 000 kahest miljonist talust ehk siis 12%. Samas on neil 1,6 miljonit talu, kes on alla 2 ESU. Kui toetus on kõikidele taludele võrdne, siis tegelikul on see ebavõrdsus, sest erineva suurusega taludele või erinevat toitu tootvatele taludele on see toetus reaalselt erinev. Poolas asub 50% talusid ebasoodsamas (Less Favored Areas - LFA) piirkonnas.
2004.-2005. aastal maksti elatustalude toetust 1250 eurot viie aasta jooksul. Nõutud on äriplaan. Et saada viimasel kahel aastal toetust peab olema kolmandal aastal äriplaanis välja toodud tulemused. Teotus on siiski pigem sotsiaalse, kui majandusliku otstarbega. 157 000 taotlejast 97% olid toetusega väga rahul ja 64% kasutasid seda toetust investeeringuteks. Samas 34% neist oleks investeerinud nagunii. Tulevikus võiks selle meetme mõte olla toetada kauplemiskohtade loomist, näiteks koostöös Leader programmiga.

Šotimaal, kus ei ole rakendatud elatustalude meedet, on jällegi sellised probleemid, et neil on suurem osa maad renditud ja talud on väikesed. 85% Šotimaast asub ebasoodsamas piirkonnas. Kütused on 20% kallimad kui näiteks Inglismaal. Maa on ühtlaselt ära jagatud talude vahe, et igal talul oleks viljakat maad ja kehvemat maad võrdselt. Finantsidele ja toetustele on ligipääs järjest kehvem. Toetusi on põhiliselt kasutatud omatoodangu promomiseks.

Tulevikus peaks loodus ja põllumajandus olema tihedalt seotud. Ja tuleks vältida vananemisest tulenevaid probleeme maapiirkondades, aga kuidas? Samuti on väga oluline nõuandesüsteem ja erialane nõuanne.

Teise päeva pärastlõunal võeti seminar kokku üldkogu istungiga, mida külastasid ka Rumeenia põllumajandusminister ja Euroopa Liidu põllumajandusvolinik. Enne neid üritati mõtestada elatustalu teemat.
Toodi välja näiteks sellised küsimused/asjaolud:

  • Võibolla toetades väiketalusid, takistame nende arengut, kes on elujõulisemad ja kes võiksid samas piirkonnas toota?
  • Mille põhjal peaksid olema elatustalud liigitatud (suurus, sissetulek jne)?
  • Kindlasti on elatustalude roll väga suur avaliku hüve pakkumisel. Ei tohi mõelda, et elatustalud muutuksid tootmistaludeks, vaid peaksid just sellistena olema toetatud.

Euroopa Liidu põllumajandusvolinik Dacian Ciolos rääkis, et Euroopa peab rohkem toetama peretalu, väike talupidamist ja läbi selle säilitama elu- ja töökohad maapiirkondades. See peab olema toetatud ÜPPst. See peab tagama hea ja tervisliku toidu tootmise. Väiketaludele pole alternatiive, sest kui need kaovad, kaovad ka elu-ja töökohad maapiirkondades. Uus ÜPP peab aitama jõuda turgudele nii suurtele kui väikestel. Väikestel on suurem võimekus toimetada kohalikul turul. Elatustalusid peab aitama jõuda kohalikule turule. Seda peavad mõistma kõik liikmesriigid ja nende poliitikud. Praegu on liiga palju bürokraatiat ja seda mitte ainult ELi vaid ka kohalikul tasandil. Väiketootjatel puuduvad teadmised ja ligipääs krediidile.

Tuleviku ÜPP – milline see peaks olema ja milline roll on selles elatustaludel? Millistele turgudele suudavad elatustalud toota, et looduse ja maa mitmekesisust ei rikuks, kuidas tagada nende jätkusuutlikkus? Tuleb vaadata mitte ainult konkurentsi vaid ka loodushoiu ja avalikku hüve aspektist, sest elatustalud hoiavad meie loodust korras.

Kolmandal päeval toimus tutvumisreis Sibiu lähedal asuvasse väikelinna Răşinari, kus kohalikus kultuurikeskuses tervitasid osalejaid kohaliku omavalitsuse esindajad, kohaliku lambakoerte assotsiatsiooni esindajad ja kohalikud talunikud. Sai proovida kohalikke tooteid ja näha kohalikku rahvatantsuprogrammi. Räägiti piirkonna ajaloost ja rändkarjatamisest. Lisaks sellele külastati ka kohalikke talusid ja kirikut. Talusid iseloomustasid kinnised hoovid ja viinamarja lehtlad. Ühes talus oli 14 lehma. Kui me küsisime, palju on keskmine piimatoodang, saime vastuseks, et ei tea, sest vasikad joovad osa ja ülejäänud müüakse turul ära. Käisime ka SAPARDi raames toetust saanud külalistemajas, mis oli ilusti renoveeritud. Omanik oli ise enne olnud ehitusfirma omanik, aga vastavalt seadusele ei tohtinud ta oma ettevõttele hoonet ehitada ja seega müüs ta oma ehitus ettevõtte maha ja hakkas tegelema ainult majutusega.

Eestimaa Talupidajate keskliit
Indrek Rohtma
Tel: 56 938 775
e-post: indrek@taluliit.ee

 

Aprill 2020
Tagasi  Edasi
Maainfo
  

Päevakajalised asjad
Maainfo
LEADER infokiri 2020 (nr 5/76)
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Põlvamaa Partnerluskogu LEADER projektitoetuste taotlusvoor on lõppenud
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
MAAELUMINISTEERIUM: Algav fotokonkurss kutsub märkama taimi ja nende olulisust
SAARTE HÄÄL: Saarlased plaanivad Bornholmiga võrdsete koostööd
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Festival ÖÖ Aeg ehk Öunapuude Öitsemise aeg - haikukonkurss!
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Vahekokkuvõte vihmavarjuprojektidest
HEA KODANIK: Kuidas läheb, Eesti Leader Liit
LEADER TEGEVUSGRUPID: Partnerluskogu õppereis Lätti
EPKK: Infoleht nr 2/2020 - Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast
OSALE ARUKATE KÜLADE ARENGUPROGRAMMIS!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 6 (455)
ENRD: Kuidas võitlevad Euroopa kogukonnad COVID-19 viirusega
MAAELUVÕRGUSTIK: Ühistegevus, mis see on?
KESKKONNAMINISTEERIUM: Ringmajanduse tegevuskava
EUROOPA KOMISJON: Osale Euroopa kliimapakti avalikus konsultatsioonis!
EPKK: COPA - COGECA auhindab innovaatilisust
MAAELUVÕRGUSTIK: Piirkondlik avatud talude infopäev - LISATUD ETTEKANDED JA JÄRELEVAATAMISE LINK

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo