EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teemaline õppereis Lätti, Leetu ja Poola

Allikas: Maaeluvõrgustik, autor Reve Lambur
9. november 2010. a

Kohaliku toidu teema on üha aktuaalsemaks muutumas, seda näitab nii üha uute kogukonnaköökide valmimine kui ka erinevate kaubamärkide (UMA MEKK, Rohelisem märk jne) ja piirkondlike võrgustike loomine (Sibulatee, Romantiline Rannatee jne). Sellest inspireerituna korraldas maaeluvõrgustiku üksus kohaliku toidu teemalise õppereisi, kus osales kokku 40 inimest üle Eesti, kes on otseselt ja kaudselt kohaliku toidu tootmisega seotud.

Õppereis toimus ajavahemikul 25.-29. oktoober 2010 ning algas Pajumäe talu külastusega Eestist, seejärel külastati erinevaid ettevõtmisi Lätis, Leedus ja Poolas.

Mahe Eesti – Pajumäe talu

Pajumäe talu asub Läti piiri lähedal, Abja-Vanamõisa külas Viljandimaal ning vastu võtsid meid talu peremees Arvo Veidenberg ning piimatehnoloog Sirje Luik. Pajumäe talus valmistatakse oma lehmapiimast mahetooteid – jogurtit, kohupiima, erineva maitsega kohupiimakreeme ning piima müüakse ka toorpiimana, mis on käsitsi pudelitesse villitud. Pajumäe meiereis töödeldakse sooja täispiima, sellega hoitakse kokku oluliselt energiat,mis läheks jahutatud piima uuesti ülessoendamiseks. Kokku töödeldakse päevas ligikaudu 1500 liitrit piima. Piima müüakse ka toorpiimana pudelites – Selverites, Kaubamajas, Stockmannis, ökopoodides.

Mitmekesine Läti – vesiveski, kultuurimaja, steigiklubi, kodune veinikelder, kitsefarm ja meierei

Ületanud Eesti-Läti piiri suundume Ruija linna, kus meid ootab kohaliku tegevusgrupi „Salacast Ruijenani“ (Biedrība "No Salacas līdz Rūjai" - www.nosalacaslidzrujai.lv/) tegevjuht Daiga Siliņa, kes juhatab meid Ruijena linna lähedal asuva Konu vesiveski (Konu dzirnavas - www.konudzirnavas.lv/) juurde. Tegemist on üle 200 aasta vanuse veskiga, kus jahvatatakse jahu ja kraasitakse villa. Villa kraasimine ja lõngaks tegemine toimub üle 100 aasta vanuste masinatega. Ise õmmeldakse kohapeal villapatju ja –tekke. Peamine tulu veskile tulebki villa töötlemisest, sest töötlemisse võetakse ka väikeseid koguseid, mistõttu villa tuuakse üle kogu Läti ning ka Eestist.  

Veski kõige kõrgemal korrusel asub värskelt valminud seminariruum ning mõned toad, kus on võimalik ööbida. Jõulude ajal korraldatakse veskis temaatilisi üritusi lastele, pakutakse seminariteenust. Veski omanikul on endal ka väike pagaritöökoda, kus küpsetatakse veskis tehtud jahust leiba, saia, erinevaid koogikesi ja saiakesi. Lisaks on veski juures ka kalakasvatus, kus kalatoiduna kasutatakse muuhulgas ka teravilja kliisid, mis teravilja töötlemisel tekivad. Kogu seda vana vesiveskit iseloomustab tegevuste mitmekesisus ning vanade traditsioonide taaselustamine.

Järgmisena näidati meile Valmiera lähedal asuvat Kocēni valla kultuurimaja, mis on vastrenoveeritud ja avati septembris. Kultuurimaja renoveerimiseks on toetust saadud ka Leader programmist. Eriti uhke oli kultuurimaja juhataja seinajoonistuste üle kultuurimaja fuajees, kus on kujutatud hobuseid, kuna hobuste kasvatamine on sellele piirkonnale iseoomulik.
Õppereisi esimese päeva viimase projektina külastasime talu, mis tegeleb piimatootmisega ja lihaveiste kasvatamisega, kuid peremehe hobiks on talu kõrvalt ka steigiklubi eestvedamine ning steigikoolituste läbiviimine. Kogemused on saadud Ameerikast. Steigiklubi eesmärgiks on populariseerida veiselihast toitude tegemist Lätis, levitada informatsiooni ja teadmisi veiselihast, õhutada inimesi sööma puhast ja kõrgekvaliteedilist toitu.
Õppereisi teist päeva alustasime külastades koduse veini valmistajat Limbazi lähedal Lätis, kus meid võttis rõõmsalt vastu inglise nimega lätlane John Harold Brown, kes enamuse oma elust on elanud Inglismaal, kuid kolis 11 aastat tagasi oma ema sünnikoju. Veinitegemise oskuse on ta õppinud oma emalt ning veini teeb ta väga mitmesugusest toorainest – kasemahl, tammelehed, peet, porgand, erinevad metsamarjad ning sõstrad. Aastas toodab ta praegu ligikaudu 1000 liitrit veini, eesmärk on toota kuni 2000 liitrit veini aastas. Õigepea on tal võimalik oma veini ka poodides müüma hakata, seni on ta toodangut turustanud oma turismitalu kaudu, kus ta korraldab veinikoolitusi ja degusteerimisi.
Tagasiteel Eestisse külastasime Lätis Ozolniekis kitsefarmi „Licisi“, kus talumeiereis toodetakse kitsepiimast erinevaid juuste ja müüakse kitsepiima ka pudelites. Talupidamisega alustati 1992. aastal 2 kitsega puukuuris, praeguseks on üle 100 kitse ning kitsepiima ostetakse töötlemiseks kokku ka ümberkaudsetest taludest. Lisaks kitsedele on talus ka sead, haned, kanad, kalkunid, sest talu tegeleb ka turismindusega, pakkudes võimalust tutvuda taluloomadega ja talueluga ning on ka sauna kasutamise võimalus.

Külalislahke Leedu – kitsefarm ja meierei, piimaautomaat, liikuv taluturg, piimafarm ja meierei, aiandusettevõte

Leedus külastasime esimese projektina Baltimaade moodsaimat kitsepiimafarmi, kus alustati kitsede kasvatamisega 14 aastat tagasi. Praeguseks on talus kokku ligikaudu 500 kitse, kellest 150 on lüpsil. Kokku on talul maid ligikaudu 100 hektarit. Tegemist on mahetootmistaluga, kus peamine saadus on kitsepiim, millest valmistatakse oma meiereis erinevate maitsetega juustusid (ca 25 erinevat sorti juustu). Suurem osa toodangust läheb Kaunasesse ja Vilniusesse. Talus tegeletakse ka tõuaretusega.  
Kaunases ühes kaubanduskeskuses tutvustas meile ühe piimandusühistu juht Mindaugas Petkevicius piimaautomaati ning selle toimimist. Piimandusühistu tegeleb piimamüügiga tööstustele ning omab 14 piimaautomaati, mis on soetatud EL investeeringutoetuste abiga. Piimaautomaatide kaudu saavad selle ühistu kaudu piima müüa 22 talunikku, kes omavad vastavat litsentsi. Hetkel piimaautomaatidest piima ostmine Leedus veel väga populaarne ei ole, kuid sellegipoolest võib täheldada tõusutendentsi.  

Kaunases külastasime ka liikuvat taluturgu, kus tohib müüa vaid kohalikke st Leedu päritolu tooteid. Liikuv taluturg tähendab seda, et turg on nädala jooksul iga päev erinevas kohas, tavaliselt mõne kaubanduskeskuse vahetus läheduses. 

Seejärel külastasime keskmise suurusega Leedu piimandustalu (ca 50 lehma), kus viimased kaks aastat töödeldakse piima talu meiereis, kus valmistatakse kohupiima ja toorjuustu. Piima hakati töötlema piima madala kokkuostuhinna tõttu. Oma toodangut turustatakse taluturgudel. 

Tagasiteel Eestisse külastasime Panevezyse lähistel ühte aiandusettevõtet, kus 150 hektaril kasvatatakse erinevaid marju (vaarikas, maasikas, sõstrad jne) ja puuvilju (õunad), mida müüakse nii hulgi kui ka jaemüügina otse ettevõttest. Osa toorainest laseb teha mahlaks, mida pakendatakse 5-liitristesse kraaniga kilepakkidesse, mis omakorda pannakse pappkarpi (bag-in-box).

Väiketöötlemist soosiv Poola – piimafarm ja meierei, agroturismitalu, kohtumine kohalike veterinaarametnikega

Poolas oli esimeseks külastavaks objektiks Bialystoki lähedal asuv piimandustalu 50 hektari haritava maa ning 50 lehmaga ning talumeiereiga. Meierei ehitamiseks saadi inspiratsiooni Saksamaalt, kus nähti pisikesi meiereisid. Algul nõuti neilt vähemalt 200 ruutmeetrise tootmispinnaga meiereid, kuid oles käinud Saksamaal, olid nad seal näinud märksa väiksemaid meiereisid, seega ehitati ka endale väikemeierei, kus on 50 ruutmeetrit tootmispinda. Peremees ja poeg tegelevad talus maa harimise ja loomadega ning perenaine töötab meiereis. Juustu tehase pastöriseerimata piimast, mis on traditsiooniline Poola toode.

Seejärel külastasime agroturismitalu „Lesny Dworek“, mis tõlkes tähendab Metsa mõisa. Tegemist on 1903. aastal ehitatud hoonega, mis enne turismitaluks saamist oli koolimaja. Majutuskohti on talus 15. Kui hotelle võrreldakse tärnidega, siis agro-turismitalude tubade taset eristatakse päikestega, mida jagab Poola turismi föderatsioon. Kõige kõrgem tase on kolm päikest. Selles talus olid kahe päikesega toad. Talu asub rahvuspargi ja Augustowi linna lähedal, mistõttu peamised kliendid ongi Augustowi linnaelanikud, kes tulevad maale puhkama. Piirkonna turismitaludega tehakse tihedat koostööd.

Talu osales aastatel 2009-2010 linakasvatuse traditsioonide taaselustamise projektis ning selle projekti abil on tekkinud piirkonnas turismiteenuseid pakkuvatest ettevõtetest koostöövõrgustik.

Poolas oli meile Wiżajny piirkonnas korraldatud ka kohtumine väikejuustutootjate ühinguga „Macierzanka“ ning kohalike veterinaarametnikega (Joanna Pelc-Socik ja Jocef Hanczuk). Ühingul on kokku 17 liiget, kellest 10 on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud ning neil on luba oma tooteid müüa. Ühing loodi eesmärgiga arendada väiketöötlemist, sest tööstused ei olnud nõus väikeseid koguseid piima vastu võtma. Ühingu kaudu müüakse juustu, messidel käiakse ühingu nime all oma toodangut müümas, ühingu liikmetele korraldatakse erinevaid koolitusi ja kursuseid.
Kogu ühingu peale kokku toodetakse nädalas ca 50 kg juustu. Ühingu liikmete keskmine lehmade arv on 4-5. Kui talus on näiteks neli lehma, siis ca 40-50% talu tulust tuleb juustutootmisest, ülejäänud on muu põllumajandustootmine.Üldjuhul tegelevad taluga naised, mehed käivad palgatööl.

Kommentaare õppereisil osalejatelt:

  • Jaak Eensalu (Jaagu Annemäe talu) - Jaak Eensalu kasvatab viinamarju eesmärgiga hakata ka ise veini tootma. Hetkel kasvab talus 300 viljakandvat viinamarjataime, kokku on taimi tuhatkond. Veiniköök on valmis ja Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud.
    Jaak Eensalu kommentaar: „Nägin seda, mida ma näha tahtsin – väiketootmine ja töötlemine on võimalik. Nägin, kui lihtsalt tehakse seal veini! Tingimused on lihtsamad, kui meil siin. Eestis on hetkel lubatud kääritatud alkoholi väiketootmine vaid sellisel juhul, kui toodetakse kuni 4000 liitrit veini, mida tarbitakse oma turismitalus, kus kindlasti pakutakse ka majutusteenust. Kuid väljapoole müümiseks on nõuded samad, mis suurtootjale, mis väiketootja jaoks on liiga karmid ja liiga kulukad.“
  • Vilve Niilo (Nopri Talumeierei OÜ) on olnud Nopri talu perenaine 21 aastat. Alustati ühe lehmaga, seejärel kaks lehma, siis kuus lehma ning nüüdseks on karja suurus kasvanud 350-ni, millest 160 on lüpsilehmad. Keskmine piimatoodang on üle 10 000 liitri lehma kohta aastas. Kokku haritakse ca 400 hektarit põldu. Nopri talumeiereil on vanust 12 aastat, alustati ühest liitrist jogurtist päevas, praeguseks töödeldakse päevas viis tonni piima ning sortimendis on üle 40 toote. Nii Nopri talus kui ka Meiereis on tööl 10 inimest, kellele lisanduvad pereliikmed. Talu tegeleb ka agroturismindusega, kokku külastas sel suvel talu üle 5000 inimese.
    Vilve Niilo kommentaar: Õppereisilt sai reisiseltskonnalt eelkõige uusi tutvusi, kellega hakata edaspidi koostööd tegema. Sai kinnitust, et „Lihtsate vahenditega, saadakse lihtsaid ja häid asju!“ Ka Nopri Talumeiereis hakatakse tegema puistega ehk dekooriga juustusid ehk maitseainetega juustusid. Vilve Niilo sai reisil kinnitust, et maitseainetega juustusid tehakse palju ja et need on tõesti maitsvad. Vilve Niilo sõnul võiks ka Eestis olla 1-2 lehmapidajaid, kes oma toodangut töötlevad, aga meil on nad seadustega ära hirmutatud.
  • Hillar Pulga (OÜ Metsiku Piisoni Saloon) kommentaar: „Professionaalselt tasemelt ei olnud midagi õppida, aga teadmist on väärt ka see, et meie areng on olnud kiirem, kui meie lõunanaabritel. Väga meeldis reisiseltskond ning rõõm on teada, et on nii palju inimesi, kes aktiivselt maapiirkonnas midagi teevad.“

LISAINFO:

 

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo