EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

POSTIMEES: Mahetalu toidab majanduslikult ja hingeliselt (MAK meede 2.3.2)

Allikas: Postimees (artikkel ilmub Põllumajandusministeeriumi tellimusel), autor Rain Uusen
25. oktoober 2010. a

Kümme aastat tagasi isalt talu pärinud ja vaid aasta hiljem mahetalu- tunnustuse välja teeninud Uus-Vainu mahetalu peremees Raido Raba on tulevikku vaadates optimistlik – nõudlus mahetoodangu järele aina kasvab, väidab mees intervjuus Rain Uusenile.

Kuidas teie talunikukarjäär alguse sai?

Pärisin talu oma isalt 2000. aastal. Kuna olin talus üles kasvanud ja õppinud ka põlduriks, on maaelu ja sellega seotud väärtushinnangud mulle justkui külge kasvanud. Valik talunikuameti kasuks tuli loomuliku valikuna.

Pärimise järel hakkasin talu aktiivselt suurendama ning panema rõhku mahetootmisele. Mahetalu tunnustuse sai Uus-Vainu talu 2001. aastal.

Millist perspektiivi te talunikutöös näete?

Kindlasti on plaan talupidamist veelgi suurendada. Üritame ajaga pidevalt kaasas käia – tuua tootmisse uusi, kaasaegseid lahendusi ning tootmisviise, tehnoloogiaid.

Tööpuudust talunikel vast ka karta pole, kuna nõudlus järjest suureneb.

Kuivõrd olete kaasanud oma pere?

Loomulikult olen nad kaasanud. Ega pere ja lähedased nüüd n-ö sunnitööl ka pole, tulevad mulle appi ikka vaid siis, kui tahtmist on.

Kuna nad kõik on samuti maaeluga lapsepõlvest seotud ja tuttavad ning selles keskkonnas üles kasvanud, peavad nad aitamist ka loomulikuks. Seni on nad mind talupidamise juures aidanud meeleldi.
Sageli polegi abi vaja põllutöödes, vaid just kergemates asjades, et majapidamine oleks talu ümber korras. Kuna igas talus suureneb tööde maht just hooajati, siis sellistel perioodidel on nad samuti väärtuslikeks abimeesteks.

Endal mul lapsi kahjuks pole, kuid õde ja õetütred on talus sagedased külalised. Teadlikult ma neid küll sellele tööle ei suuna ega sunni. Eks nad ise ikka teavad, millega tahavad tegeleda ja mis neile ei meeldi.

Abiks käivad nad alati aga hea meelega, kui muud tegemised ja kohustused vähegi võimaldavad – maal põhimõtteliselt neile meeldib. Talunikuks olemisest arvavad nad samuti head. Nii palju, kui nendega sellest rääkinud olen, leiavad nad, et see on väga positiivne, et leidub inimesi, kes viitsivad ja tahavad talupidamisega tegeleda ja seda suunda üleval hoiavad.

Miks otsustasite mahetalunduse kasuks? Mis on selle tekkelugu, põhjused?

Kuna olen vägagi loodust hoidva natuuriga inimene, siis leian, et mahetalundus ongi põllumajandamise ainus õige suund.

Mahetalunduse põhimõtteid järgides saastan loodust suhteliselt minimaalselt, kuid mahetoodangust valmistatud toit on maitsvam ja tervislikum.

Tegelikult oleme mahesuunda hoidnud talu algusest peale, aga see oli tol ajal lihtsalt kontrollimata ja ametlikult tunnustamata.

Kuidas kulges mahetunnustuse taotlemise protsess?

Üldiselt sujuvalt. Mõningaseks takistuseks osutus vaid paberite täitmine, näiteks külvikorra koostamine. Seetõttu kasutasin võimalusel alati nõustaja teenust, soovitan ka teistel nõustajate abi kindlasti kasutada, et ise bürokraatia kõrval ka asja sisule keskenduda jõuaks.

Milliseid võimalusi ja takistusi näete Eestis täna ja perspektiivis mahetoodangu turustamisel?

Üheks võimaluseks on turustada oma toodangut ühistegevuse, näiteks tulundusühistu Eesti Mahe kaudu. Isiklikult leian, et toodangu turustamine läbi selliste ühistute on talunikele väga positiivseks aspektiks – talunikud ei pea nii ise turunduskanalite otsimisega tegelema, seda korraldab ühistu.

Sageli on näiteks viljanõudlus ühtekokku suurem, kui ühe talu toodang välja annab. Seega ei jõuaks üks talunik kogu vajadust katta. Siinkohal tulebki selgelt esile ühistute kasutegur, sest nemad koondavad talupidajaid ja saavad nii suuremat kogust kvaliteetset vilja.

Muidugi on võimalik oma kaupa pakkuda ka kauplustese, kuid tavaliselt võtavad suured kaubandusketid mahekaupa müüki suhteliselt vähe.

Takistusena võiks märkida sedagi, et kontroll on väga range ning tihe. Samas muudab pidev proovide ja analüüside tegemine kauba omahinna veelgi kallimaks, mis võib aga hinnatõusu läbi jällegi nõudlust vähendada.

Täna teebki mahetalunikele peavalu see, et pole vahet, kas turustad kaupa kilodes või tonnides. Proovid ja nõuded on kõigil ühesugused – kõik talunikud, sõltumata nende tegevuse ulatusest, peavad nõuete täitmiseks maksma sama suurt hinda. Nii võibki juhtuda, et väiketalunikud ei saa endale mahetöötlemist lubada.

Kes on need kliendid, kes mahetoodangut tarbivad, ja kas nad on ka nõus selle eest väärilist (üldjuhul kõrgemat) hinda maksma?

Kliendid, kelle ma töödeldud toodangut, kartulit ja juurvilja, müün, tegutsevad kohalikul turul. Nendeks on koolid, pubid, sööklad, kellega iga päev silmast silma suhelda saad.

Loomad ja teravilja realiseerin mina tulundusühistu Eesti Mahe kaudu. Loomulikult peaks mahetoodangul olema hinnad kõrgemad, aga klient pole sellest paraku eriti huvitatud.

Kas talunikuks olemine pakub täna töörõõmu kõrval ka majanduslikku kasu või tuleb talunikutöid ja -tegemisi kompenseerida lisatuludega mujalt?

Minul on talunikuks olemine küll täistöökoht ning muid lisatulusid ma äraelamiseks ei kasuta.

Kindlasti pole see kerge töö. Pole ju ette nähtud üheksast viieni kontoris istumist, et seejärel koju puhkama minna.

Sageli tuleb ette olukordi, kus pead ka öösel tööülesandeid täitma, talu eest hoolt kandma. Kui oled hingega asja juures ning teed seda hea meelega, saad ka normaalselt ära elada.

Millist rolli on teie talu arenguloos mänginud kõikvõimalikud toetused?

Toetused on talule väga suureks abiks olnud. Ilma toetusteta ei oleks saanud toomist sellises ulatuses kaasajastada, iseenda investeeringud oleksid oluliselt väiksemad.

Kuivõrd täidab talunikuks olemine pere ülalpidamise rolli ja kuivõrd tugineb see altruismile – ühiskondlikule kasule, maaelu arendamise soovile laiemalt?

Mina olen täiskohaga talunik ning kogu meie pere tulu laekub sellest tööst. Seega mängib talunikuks olemine meie majanduslikus seisus väga suurt rolli.

Leian, et vähemalt minu tegevus altruismile üldjoontes ei pretendeeri, kuna saan oma tegevusest ju ikka ise ka kasu.

Maaelu arengu kohta võiksin öelda nii palju, et koostöös Asuküla seltsiga edendame ka küla seltsielu – korraldame etendusi ja töö-puhkelaagreid lastele, tähistame üheskoos pühi. Talunikuks olemine annab mulle staatuse ja ka ressursid, mille abil saan neid tegevusi oma kogukonnale võimaldada. Samuti saan ka paljudes külaelu puudutavates otsustes kaasa rääkida.

Milline peaks olema põllumajanduse ja talupidamise staatus, roll Eesti ühiskonnas, kuhupoole püüdlete?

Praegusel hetkel on põllumajanduse osakaalu vähenemine üle kogu maailma suureks probleemiks, niisamuti ka Eestis.

Tänapäeva inimesed on muutunud mugavaks (asju saab poest, keegi ei mõtle igapäevaselt sellele, kust tuleb jahu, millega tehakse leiba) ning keegi ei taha enam teha «musta tööd». Taluniku amet on muutunud vähem ihaldusväärseks ning võiks öelda, et kohati on see isegi alaväärtustatud.

Arvan, et talupidamist peaks kuidagi populariseerima, et ka noored tahaksid seda õppida ja sellega tulevikus leiba teenida.

Kindlasti aitaks ka inimeste parem teavitamine toetuste ja teiste abivahendite olemasolust. Kaasa aitaksid ka osade talunike edulood, mis kindlasti suurendaks huvi põllumajanduse vastu tervikuna.

Inimestes on juurdunud arvamus, et talunikud käivad labidaga põllu peal ringi ja maadlevad põrsastega mudas.

Kuigi selliseid olukordi tuleb ikka vahel ette, on talundus tegelikult väga arenenud valdkond. Tulnud on uued tehnoloogiad, mis muudavad talunike elu oluliselt kergemaks. Mõne mehe traktor on vingem kui teise mehe auto.

Omalt poolt üritan kasvavale põlvkonnale eeskujuks olla ning näidata, et põllumajandus on haru, millega tasub tegeleda ja mis pakub lisaks tegemisrõõmule ka sissetulekut.


Maaelu arengukava 2007–2013

  • Maaelu arengukava 2007–2013 alusel makstava mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärk on säilitada ja suurendada Eestis bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, samuti aitab see säilitada mulla viljakust ja parandada veekvaliteeti.
  • Seetõttu näeb Eesti maaelu arengukava ette toetada mahepõllumajanduse arengut Eestis ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele ja mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamisele.
  • Toetust võivad taotleda põllumajandustootjad (nii füüsilisest isikust ettevõtjad kui juriidilised isikud), kelle kasutuses on vähemalt üks hektar põllumajanduslikku maad.
  • Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
  • Mahepõllumajanduslik maa hõlmab rohkem kui kümnendiku Eesti põllumaast. Mahepõllumajanduse registris on ligi 1300 mahepõllumajandusliku mesinduse, taime- või loomakasvatusega tegelevat ettevõtet kokku ligi 103 000 hektari maaga.
  • Mahepõllumajanduse arengukava seab eesmärgiks suurendada 2013. aasta lõpuks mahepõllumajandusliku maa pinda 120 000 hektarini.

Allikas: Põllumajandusministeerium


Maheturul ostujõud väheneb, käive kasvab

Eesti mahetoodanguturul tegutseb mahepõllumajanduse registri andmeil ligi 1300 tootjat ja seda arvu kasvatab suures osas just muutus tootjate mõtteviisis ja soov pakkuda turule tervislikke ja kasulikke tooteid, räägib tulundusühistu Eesti Mahe juht Jaan Nõmmik.

 

«Pakutavad toetused kompenseerivad vaid seda osa tegevusest, mis toodab otseselt kahjumit,» ütleb Nõmmik. Näiteks katavad toetused saamata jäänud saagi tekitatud eelarveauke.
Kuigi mahetoodete hind on turul keskmisest kõrgem, ei saa mahetalunikud sellest lähtudes kohe automaatselt suuremat kasumit, sest mahetoodete tootmine on oma olemuselt alati kallim ning saagikus üldjuhul väiksem.

Ühistu Eesti Mahe käive on aasta-aastalt hoolimata majanduslangusest ja tarbija rahakoti kõhnusest siiski kasvanud. Selle põhjuseks peab Nõmmik toodete valiku järkjärgulist suurenemist, mis käib käsikäes ka tarbija teadlikkuse kasvuga. «Pimesi ühtegi mahemärgiga toodet kliendid enam ammu ei usalda, vaid proovivad enne toote kasuks otsustamist selle kriitiliselt ikka järele,» sõnab Nõmmik. Turul edukas mahetoode peab olema kvaliteedilt kõrgtasemel, et tarbijaskond – need, kellel on tervisehädad, või need, kelle rahakott lubab mahetooteid igapäevaselt tarbida – tooted omaks võtaksid.

Turule võiks uusi tooteid lisanduda veelgi tempokamalt, aga takistuseks on saanud töötlevate tööstuste vähesus. «Tööstuse ümbersertifitseerimine, tunnustamine ja tavatootmisest eraldamise protsess nõuab töösturilt initsiatiivi, tahtejõudu, algatust ja bürokraatias orienteerumist,» selgitab Nõmmik.

Mahetoodete tarbimisfilosoofia ütleb, et toode peaks tulema toidulauale mitte kaugemalt kui 300 km raadiusest, siis on toode kõige väärtuslikum ja kvaliteetsem.

Kõike ei suudeta aga Eestis kohapeal paraku mahedalt kasvatada või vajalikus koguses toota, mistõttu tuleb osalt jääda ka tulevikus impordile lootma, valgustab Nõmmik. «Mujal maailmas on tootjatel mahud niivõrd palju suuremad, et nad saavad hinda allapoole korrigeerida.»

Siiski püsib enamus Eesti kohalikust mahetoodangust jätkuvalt konkurentsis, kinnitab Nõmmik – üksikud tooted on juba edukad ka väljaspool Eestit. «Mõningad tooted on välismaale läinud jah,» rõõmustab Nõmmik Eesti mahetootjate edusammude üle. «Tasapisi see suund areneb, majanduse paranemisega samaaegselt.»


MAHETURG

Eesti Maaelu Arengukava edulugude ilmumist rahastab Põllumajandusministeerium. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse.

Juuli 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
ARC2020: Maaelu dialoogid | Arukad külad – kohalike tegevuste toetamine kogub ühe suuremat hoogu
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Käbliku Pruulikoda korraldab rahvusvahelise festivali
LEADER infokiri 2019 (nr 10/65)
MAABLOGI: Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 12/2019 (19)
MAAELUMINISTEERIUM: Soovitused avatud talude päevaks
VALGAMAA PARTNERLUSKOGU: Koostööprojekt õpilasmaleva korraldamiseks Valgamaal ja Piiriveere Liidri piirkonnas
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talude päev - nõuanded talule, kuidas kasutada ära mobiilirakenduse Navicup võimalusi
MAAELUVÕRGUSTIK: Kätte on jõudmas suve haripunkt - avatud talude päeval ootab külastajaid üle 300 talu/ettevõtte üle Eesti!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 14 (437)
EIP-AGRI parimad näited: Niisutuse kontroll teraviljakasvatuses - olukorra- ja asukohapõhine ning automatiseeritud (Saksamaa)
EIP-AGRI parimad näited: GOFOPE 2015 - Maheviljelusele ülemineku soodustamine (Hispaania)
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude avapauk
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Rääbisefestival

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo