EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Hinnaline kohalik toit

Allikas: Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren
7. detsember 2010. a

“Tulge maitske puhtast Eestimaa toorainest tehtud glögi!”, nii hõikab ühes pealinna suures marketis toidu degusteerimist tegev särasilmne tütarlaps. Tundub, et hetkel, kui meil on kõik piirid lahti ja rahvas on ennast täissöönud burgeritest, kiirtoidust ja külmutatud kalapulkadest, on parim reklaam ühele toidule just see, kui tooraine on tulnud meie kodumaa pinnalt. Kohalik toit on tõusmas taaskord olulisele kohale ning võibolla päästab see meie tervist, turgutades samal ajal meie endi ettevõtteid ja majanduselu.

Kuigi tarbija toidulauale on tekkinud ruumi kohaliku toidu jaoks, on mõnikord veidi keeruline just seda eestimaist suupoolist kätte saada. Seetõttu on viimasel ajal hakatud palju tähelepanu pöörama kodumaal kasvatatud toidule. Üle Eesti on toimunud mitmeid kohalikule toidule pühendatud üritusi, avatud on taluturge ja tehtud on toidu teemalisi õppereise nii Eestimaale kui ka väljapoole.

Kohalikku toitu toodab Eesti kohalik talumees

Käisime külas Talupidajate Keskliidus Sakus ja uurisime, millised on siis kohaliku toidu tootjad Eestis ja millised on Keskliidu eesmärgid selles temaatikas.

Talupidajate Keskliidu tegevdirektor Kaul Nurm: “Kohalikku toitu toodab Eesti kohalik talumees. Talupidajate Keskliidule on mitu asja olulised. Esiteks see, et meie tarbija saaks kohalikku kvaliteetset ja ohutut toitu. Teiseks meil on oluline, et talupidaja saab oma töö vilja ehk toodangut realiseeritud ja kolmandaks me peame oluliseks ühistegevust, mis on tööriist ehk instrument, vahend, mis aitab talunikul oma tootega tarbijani jõuda. Need on kolm olulist märksõna, mille kallal Talupidajate Keskliit praegu töötab ja me tahame jõuda selleni, et järjest rohkem kohalikku toitu oleks eestlaste toidulaual. Me peame ka väga oluliseks, et mahetoodang saaks oma väljundi. Me teame seda, et Eestis on üle tuhande mahetootja. Samal ajal mahetoodangut toidu näol poe riiulitele on jõudnud vähe ja meie tegevuse üks eesmärkidest on see, et järjest rohkem ja enam mahetoitu oleks Eesti tarbijatel kättesaadav.”

Vaata maaeluvõrgustiku intervjuud Talupidajate Keskliidu esindajatega:

Taluturud on teretulnud linnapiirkonda

Suurema osa eestlasi on oma elupaigaks valinud linnapiirkonna, seega elab enamik kohaliku toidu tarbijatest mõnes paneelmajas linnamiljöös või paremal juhul ridaelamuboksis äärerajoonis. Just nendel inimestel, kes elavad eemal talunike tegevuspiirkonnast on kõige keerulisem saada kätte otse farmist tulnud piima, liha või isetehtud leivapätsi. Ehk siis lihtsamalt öeldes, kui linnainimese käsi ei ulatu talupidaja õunaaeda tuleb õunaaed linnainimese elukeskkonda tuua. Seega on nii mitmelgi pool algatusi leidnud taluturud.

Võrumaa päritoluga toidu kaubamärk – UMA MEKK on Leader meetmest rahastust saanud projekt, mis on korraldanud mitmeid seminare ja koolitusi kohaliku toidu teemadel. 11. novembril toimus Võrus Uma Mekki suurlaat, kus kõik soovijaid said head eestimaist toitu koju osta. Selle projekti autorid on enda kohta öelnud nii: “Uma Mekk on märk, mis tähistab Võrumaa mullast võrsunud ja kohaliku inimese poolt hoolsa käega kasvatatud ning sooja südamega valmistatud toidupala.”

Suurlaadal osales umbes 60 erinevat tootjat ning külastas teadmata suur arv inimesi. Kuna üritus kujunes väga populaarseks tõestas see juba teada-tuntud asjaolu – taluturg on teretulnud linnapiirkonda

Kuid Tartu inimesed saavad igapäevaselt käia Lõunakeskuses Taluturul. Lõunakeskuse Taluturu eesmärgiks on see, et toote põhitooraine pärineb Eesti talust või väikeettevõttest ning tooraine ja toote päritolu ei ole anonüümne. Lõunakeskuse Taluturu algatus on pärit Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppidelt ja kõike seda selleks, et viia kokku kohalikku toitu tootev väiketootja ja tarbija.

Vaata Maaeluvõrgustiku videot Uma Mekki Suurlaadast:

Maaturism käib käsikäes kohaliku toiduga

Mis on maaturism ilma kohaliku toiduta? Ilmselgelt ei oleks siis tegemist täisväärtusliku maaturismiga. Kohaliku toidu pakkumine maapiirkonnas tegelevate turismiettevõtete toidumenüüs on justkui asi-iseeneses, sobides sinna ideaalselt.

Põllumajandusministeerium korraldas koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism 23. novembril maaturismi teemalise infopäeva. Ürituse üheks teemaks oli -maaturismiettevõtjate poolt pakutava teenuse kvaliteedi arendamine läbi kohaliku toidu pakkumise.

Infopäeval tutvustati Eesti toidu arengukava 2005-2008 tulemusi. Sellega seoses tehti tegevusi veidi üle 41 miljoni krooni eest, teostati üle 400 projekti sh viidi läbi mitmeid uuringuid, anti välja trükiseid, töötati välja eesti toidu visuaalne identiteet, koostati Eesti toitude, tootjate ning pakkujate kaardid ja loodi veebikeskkond www.eestitoit.ee. Kuid kodumaise toidu alane tegevus ei ole kindlasti veel lõppenud. Kõik ettekanded, ka Eesti toidu kohta leiab Eesti Maaturismi veebilehelt http://www.maaturism.ee...

25. novembril toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) konverents "Maaelufoorum 2010", mis oli suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitleti toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi. Ettekanded EPKK veebilehel http://www.epkk.ee...

Maaettevõtja võib oma toodangut turustada läbi maaturismi tegevuste. Kui maaturismiga tegelevatel ettevõtjatel on vaja neid, kes pakuks kohalikku toitu, on kohaliku toidu pakkujatel vaja turismiettevõtjaid, et paremini oma toodangut turustada. Muidugi on ka ettevõtteid, kus on oskuslikult juba kombineeritud kõik, nii toidu tootmine, kui ka turismiteenuste pakkumise. Kuid selge on see, et maaturism käib käsikäes kohaliku toiduga. Üha populaarsemaks on kujunemas puhkamine Eesti maapiirkonnas, hingates värsket metsaõhku ja süües kõrval põllulapil kasvatatud teraviljast kaneelisaiu.

Toit kui traditsioon

Eestimaal kasvatatud puhas toit ei ole pelgalt mitte linnainimeste tervisepikendaja või turistide meepütt maapiirkonda meelitamiseks vaid hoopis midagi palju olulisemat. Kohalik toit on osa traditsioonidest, ajaloost ja piirkonna identiteedist.

24. novembril toimus Hiidlaste Koostöökogu poolt korraldatud Leader rahvusvaheline konverents "Kohalik toit - piirkonna identiteedi alus". Konverentsil otsiti vastuseid küsimustele: Kas toidukaupade väiketootmisel on tulevikku?; Miks see on oluline? Missugune võiks olla Eesti tee?; Miks peaks tarbija eelistama väiketootja toodangut või mahetooteid? Samas tuletas konverents jällegi meelde, et tagasitulek traditsioonide juurde on justkui edasiminek mõistmaks kohaliku toidu olulisust. Hiidlaste Koostöökogu konverentsi ettekanded http://kogu.hiiumaa.ee...

Kindlasti on väiketootjatel tulevikku. Seda näitab hetkel domineeriv ülemaailmne hoiak – puhas loodus, keskkonna säästlikkus, vähem kemikaale jne.

Miks on vanaema toidud alati paremad kui toidud, mis tehakse suurtes sööklates? Seda ikka seepärast, et tehes toitu väiksemas mahus saab pöörata palju suuremat tähelepanu igale detailile, maitseainele või toidukomponendile. Seega on tihtilugu väiketootjatelt tulnud toode palju kvaliteetsem, kui see, mis on suurtes tehastes valminud. Kuid iseasi, kas tarbija on nõus selle võrra ka rohkem kulutama, sest kohalik toit on hinnalisem. Hinnalisem nii rahaliste, kui ka tervislike väärtuste poolest!

November 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo
    


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo