Allikas: Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren
7. detsember 2010. a
“Tulge maitske puhtast Eestimaa toorainest tehtud glögi!”, nii hõikab ühes pealinna suures marketis toidu degusteerimist tegev särasilmne tütarlaps. Tundub, et hetkel, kui meil on kõik piirid lahti ja rahvas on ennast täissöönud burgeritest, kiirtoidust ja külmutatud kalapulkadest, on parim reklaam ühele toidule just see, kui tooraine on tulnud meie kodumaa pinnalt. Kohalik toit on tõusmas taaskord olulisele kohale ning võibolla päästab see meie tervist, turgutades samal ajal meie endi ettevõtteid ja majanduselu.
Kuigi tarbija toidulauale on tekkinud ruumi kohaliku toidu jaoks, on mõnikord veidi keeruline just seda eestimaist suupoolist kätte saada. Seetõttu on viimasel ajal hakatud palju tähelepanu pöörama kodumaal kasvatatud toidule. Üle Eesti on toimunud mitmeid kohalikule toidule pühendatud üritusi, avatud on taluturge ja tehtud on toidu teemalisi õppereise nii Eestimaale kui ka väljapoole.
Kohalikku toitu toodab Eesti kohalik talumees
Käisime külas Talupidajate Keskliidus Sakus ja uurisime, millised on siis kohaliku toidu tootjad Eestis ja millised on Keskliidu eesmärgid selles temaatikas.
Talupidajate Keskliidu tegevdirektor Kaul Nurm: “Kohalikku toitu toodab Eesti kohalik talumees. Talupidajate Keskliidule on mitu asja olulised. Esiteks see, et meie tarbija saaks kohalikku kvaliteetset ja ohutut toitu. Teiseks meil on oluline, et talupidaja saab oma töö vilja ehk toodangut realiseeritud ja kolmandaks me peame oluliseks ühistegevust, mis on tööriist ehk instrument, vahend, mis aitab talunikul oma tootega tarbijani jõuda. Need on kolm olulist märksõna, mille kallal Talupidajate Keskliit praegu töötab ja me tahame jõuda selleni, et järjest rohkem kohalikku toitu oleks eestlaste toidulaual. Me peame ka väga oluliseks, et mahetoodang saaks oma väljundi. Me teame seda, et Eestis on üle tuhande mahetootja. Samal ajal mahetoodangut toidu näol poe riiulitele on jõudnud vähe ja meie tegevuse üks eesmärkidest on see, et järjest rohkem ja enam mahetoitu oleks Eesti tarbijatel kättesaadav.”
Vaata maaeluvõrgustiku intervjuud Talupidajate Keskliidu esindajatega:
Taluturud on teretulnud linnapiirkonda
Suurema osa eestlasi on oma elupaigaks valinud linnapiirkonna, seega elab enamik kohaliku toidu tarbijatest mõnes paneelmajas linnamiljöös või paremal juhul ridaelamuboksis äärerajoonis. Just nendel inimestel, kes elavad eemal talunike tegevuspiirkonnast on kõige keerulisem saada kätte otse farmist tulnud piima, liha või isetehtud leivapätsi. Ehk siis lihtsamalt öeldes, kui linnainimese käsi ei ulatu talupidaja õunaaeda tuleb õunaaed linnainimese elukeskkonda tuua. Seega on nii mitmelgi pool algatusi leidnud taluturud.
Võrumaa päritoluga toidu kaubamärk – UMA MEKK on Leader meetmest rahastust saanud projekt, mis on korraldanud mitmeid seminare ja koolitusi kohaliku toidu teemadel. 11. novembril toimus Võrus Uma Mekki suurlaat, kus kõik soovijaid said head eestimaist toitu koju osta. Selle projekti autorid on enda kohta öelnud nii: “Uma Mekk on märk, mis tähistab Võrumaa mullast võrsunud ja kohaliku inimese poolt hoolsa käega kasvatatud ning sooja südamega valmistatud toidupala.”
Suurlaadal osales umbes 60 erinevat tootjat ning külastas teadmata suur arv inimesi. Kuna üritus kujunes väga populaarseks tõestas see juba teada-tuntud asjaolu – taluturg on teretulnud linnapiirkonda
Kuid Tartu inimesed saavad igapäevaselt käia Lõunakeskuses Taluturul. Lõunakeskuse Taluturu eesmärgiks on see, et toote põhitooraine pärineb Eesti talust või väikeettevõttest ning tooraine ja toote päritolu ei ole anonüümne. Lõunakeskuse Taluturu algatus on pärit Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppidelt ja kõike seda selleks, et viia kokku kohalikku toitu tootev väiketootja ja tarbija.
Vaata Maaeluvõrgustiku videot Uma Mekki Suurlaadast:
Maaturism käib käsikäes kohaliku toiduga
Mis on maaturism ilma kohaliku toiduta? Ilmselgelt ei oleks siis tegemist täisväärtusliku maaturismiga. Kohaliku toidu pakkumine maapiirkonnas tegelevate turismiettevõtete toidumenüüs on justkui asi-iseeneses, sobides sinna ideaalselt.
Põllumajandusministeerium korraldas koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism 23. novembril maaturismi teemalise infopäeva. Ürituse üheks teemaks oli -maaturismiettevõtjate poolt pakutava teenuse kvaliteedi arendamine läbi kohaliku toidu pakkumise.
Infopäeval tutvustati Eesti toidu arengukava 2005-2008 tulemusi. Sellega seoses tehti tegevusi veidi üle 41 miljoni krooni eest, teostati üle 400 projekti sh viidi läbi mitmeid uuringuid, anti välja trükiseid, töötati välja eesti toidu visuaalne identiteet, koostati Eesti toitude, tootjate ning pakkujate kaardid ja loodi veebikeskkond www.eestitoit.ee. Kuid kodumaise toidu alane tegevus ei ole kindlasti veel lõppenud. Kõik ettekanded, ka Eesti toidu kohta leiab Eesti Maaturismi veebilehelt http://www.maaturism.ee...
25. novembril toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) konverents "Maaelufoorum 2010", mis oli suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitleti toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi. Ettekanded EPKK veebilehel http://www.epkk.ee...
Maaettevõtja võib oma toodangut turustada läbi maaturismi tegevuste. Kui maaturismiga tegelevatel ettevõtjatel on vaja neid, kes pakuks kohalikku toitu, on kohaliku toidu pakkujatel vaja turismiettevõtjaid, et paremini oma toodangut turustada. Muidugi on ka ettevõtteid, kus on oskuslikult juba kombineeritud kõik, nii toidu tootmine, kui ka turismiteenuste pakkumise. Kuid selge on see, et maaturism käib käsikäes kohaliku toiduga. Üha populaarsemaks on kujunemas puhkamine Eesti maapiirkonnas, hingates värsket metsaõhku ja süües kõrval põllulapil kasvatatud teraviljast kaneelisaiu.
Toit kui traditsioon
Eestimaal kasvatatud puhas toit ei ole pelgalt mitte linnainimeste tervisepikendaja või turistide meepütt maapiirkonda meelitamiseks vaid hoopis midagi palju olulisemat. Kohalik toit on osa traditsioonidest, ajaloost ja piirkonna identiteedist.
24. novembril toimus Hiidlaste Koostöökogu poolt korraldatud Leader rahvusvaheline konverents "Kohalik toit - piirkonna identiteedi alus". Konverentsil otsiti vastuseid küsimustele: Kas toidukaupade väiketootmisel on tulevikku?; Miks see on oluline? Missugune võiks olla Eesti tee?; Miks peaks tarbija eelistama väiketootja toodangut või mahetooteid? Samas tuletas konverents jällegi meelde, et tagasitulek traditsioonide juurde on justkui edasiminek mõistmaks kohaliku toidu olulisust. Hiidlaste Koostöökogu konverentsi ettekanded http://kogu.hiiumaa.ee...
Kindlasti on väiketootjatel tulevikku. Seda näitab hetkel domineeriv ülemaailmne hoiak – puhas loodus, keskkonna säästlikkus, vähem kemikaale jne.
Miks on vanaema toidud alati paremad kui toidud, mis tehakse suurtes sööklates? Seda ikka seepärast, et tehes toitu väiksemas mahus saab pöörata palju suuremat tähelepanu igale detailile, maitseainele või toidukomponendile. Seega on tihtilugu väiketootjatelt tulnud toode palju kvaliteetsem, kui see, mis on suurtes tehastes valminud. Kuid iseasi, kas tarbija on nõus selle võrra ka rohkem kulutama, sest kohalik toit on hinnalisem. Hinnalisem nii rahaliste, kui ka tervislike väärtuste poolest!
EST / Maaeluvõrgustiku teenistus / Maaeluvõrgustik / EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013 / TEEMALEHT: Kohalik toit
KOHALIK TOIT - Eestis kasvatatud toorainest ja Eestis kohapeal toodetud toit, mis oleks võimalikult lühikese tarneahelaga (ametlik definitsioon puuudub)
Üha enam on tunda ja näha, kuidas kohaliku toidu teema kogub populaarsust. Moodustatakse erinevaid toiduvõrgustikke, juurde on tekkinud väikeseid talupoode ja -turge, töötatakse välja erinevaid piirkondlikke kaubamärke, kokaraamatutesse koondatakse teadmisi traditsiooniliselt valmistatud toitudest jne.
Vaata linke võrgu
Homme, 12. detsembril toimub Kuressaare kultuurikeskuses kell 13.00 - 16.30 Saaremaa ja Muhu toidupakkujate ja –tootjate kontaktüritus. Alates poole viiest on kohalikke maitseid uudistama oodatud kõik huvilised.
„Kuressaares toimuv kontaktüritus toidutootjatele ja toidupakkujatele on Saare- ja Muhumaa toiduvaldkonna inimestele hea võimalus kokku tulla ning uusi koostöösuhteid luua. Loodetavasti annab kolmapäevane kohtumine veelgi indu juurde, et kohalik toodang jõuaks üha enam kohalike kohvi
Maailmas töötatakse välja järjest uusi sorte taimset liha, mida toodetakse peamiselt soja- või hernevalgust. Rapsivalgul põhineva “liha” tootmiseni jõutakse esimesena Eestis, Jõgevamaal.
“See, mida me teeme, on ainulaadne,” tunnistas ASi Baltimere Invest nõukogu esimees Toivo Träss. Tema isa, emeriitprofessor Olev Träss on Kanadas Toronto Ülikoolis aastakümneid uurinud taimsest valgust lihaasendajate valmistamist. Nüüdseks on jõutud tulemuste praktikasse rakendamiseni.
“Selle kallal töötavad
Konkursile oodatakse tooteid, mida võiks Peipsimaa maitsete aastal turistidele kaasa müüa ja mis hiljem meenutaksid neile seda toredat ja maitsvat väljasõitu. Toidusuveniir peab olema toodetud Peipsi ääres kasvavast või kättesaadavast toorainest ja võiks sisaldada hulganisti ohhoo efekti. Konkursil osalemise tingimused:
Hindamisele lähevad tooted, mis on saanud tootena oma lõppviimistluse, st on olemas toode, pakend, etikett jne.
Toidusuveniir peaks oma lõppviimistluses säilima vähem
“Siin on palju slaavi kultuuri ja neil on ju väga hea köök, perenaised oskavad hästi süüa teha ning head toorainet hinnata,” hindab TÜ Taluturg juht Merle Vall nende väljavaateid piirilinnas.
Talunikke ühendav turg, mis alustas Tartus neli aastat tagasi, laienes tunamullu Pärnusse ning nüüd ka laevadele ja Narva.
Loe artiklit edasi Maalehe paberlehest või tasuliselt veebilehelt maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/taluturu-uus-vallutus-kokata-oskav-narva.d
Toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv on aasta aastalt vähenenud, selgub Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) 2013. aasta aruandest. Samuti on vähenenud ametile laekunud kaebuste ja vihjete arv.
„Eestis on toiduga tegelevad ettevõtjad reeglina kehtivate nõuetega hästi kursis ja suuri probleeme nende täitmisel pole,“ põhjendas Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Samas on VTA järelevalve all olevate ettevõtete arv pidevalt suurenenud. „Kiiresti on kasvanud eraelamus toiduva
Eesti tarbijad tunneksid paremini oma toitu, kui senisest enam põllumehi avaks tootmised ka külastajatele, ütles põllumajandusminister Ivari Padar täna Tartumaal Käo külas toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogul.
„Eesti inimesed peavad teadma, kuidas toit nende lauale jõuab. Seepärast kutsun põllumehi üles avama talude uksi ka külastajatele ja nii end otse tarbijatele tutvustama,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar põllumeestele.
Seekordsel Maamessil, mis toimub 24. - 26. aprillil 2014 Tartus, on seekord väljas MTÜ Toila Toiduklubi.
Toiduklubi liikmed tutvustavad oma piirkonnas valmistatavaid tooteid, samuti Viru Toidu võrgustiku tegevusi.
Toila Toiduklubi osalemist Maamessil toetab Kirderanniku Koostöökogu läbi LEADER projektitoetuse.
Tulge kõik uudistama!
www.maamess.ee/
Perefirma Oma Põrsas avab aprilli alguses Rakveres lihapoe, kus hakatakse kauplema vaid Lääne-Virumaalt pärit kaubaga.
Umbes aasta tegutsenud ettevõttel on müügipunktid ka Tallinna turgudel – Nõmmel, Mustamäel ja Lasnamäel. Esialgu müüdi Vajangu farmis kasvanud sigade liha interneti teel peamiselt Tallinnas.
Firmajuht Kirke Laht rääkis, et kuna liha tuleb kõik Lääne-Virumaa Vajangu farmist, siis oli loogiline avada müügikoht ka Rakveres. “Meil käis Tallinnas kliente mitmelt poolt Eestist, huvi
Üle poole tarbijaist (58%) soovivad mahetoitu osta tavalisest toidupoest, valmidus mahetoidu eest kõrgemat hinda maksta on aga vähenemas, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud maheturu ülevaatest.
Tarbijaküsitluse andmetel ostis 2013. aastal kord nädalas või sagedamini mahetoitu 8% elanikest, 1-3 korda kuus 15% elanikest, harvemini kui kord kuus 26% ja aasta jooksul üldse pole mahetoitu ostnud 43% elanikest.
Peamiste põhjustena mahetoidu ostmiseks nimetati tervislikkust (65%) ja
Mullu tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 1257 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus täna põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu ülevaatest. Aastaga lisandus poelettidele üle 400 uue mahetoote.
„Mahetoidu tootmisel seisavad ees mitmed väljakutsed alates toodangu kogustest ja tarnekindlusest. Selleks, et meie poelettidele jõuaks veelgi enam kohalikku mahetoitu ja tuua hinnad tarbijale vastuvõetavamaks, on vaja toota suuremates ko
Jaanuari keskpaigas toimusid Lõuna-Eestis kahe toiduvõrgustiku seminarid: MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti talveseminar ning Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT aastaseminar.
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku esindajatel oli au viibida mõlemal üritusel.
MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti (MLE) asutati 2010. aasta suvel viie Lõuna-Eesti kohaliku tegevusgrupi ja kuue Lõuna-Eesti ettevõtja poolt, juba sama aasta septembris avati ka Lõunakeskuse Taluturg. Viljandimaa
Tallinnas tegutseb aina enam populaarsust koguv sotsiaalne ettevõte Tagurpidi Lavka, mille asutasid neli aastat tagasi kümme sõpra ning mille eesmärk on tuua eestimaine talukaup linlasteni.
Kui traditsiooniliselt käivad kauplusautod linnast kaugetesse maakohtadesse kaupa viimas, siis Tagurpidi Lavka veab väiketalunike kasvatatu maalt linna.
Tagurpidi Lavka puhul räägitakse, et see on linnainimesele hea võimalus tarbida kohalikku toitu ja talumehele hea võimalus pakkuda oma toodangut, kuid vähe
16. jaanuaril 2014. a toimus Talveseminar teemal “Kohalik toit – kuhu edasi?”
Päeva alustas Katrin Noorkõiv, rääkides kohaliku toidu ja väiketootjate olukorrast hetkel ning lühikese tarneahela toetamisest Maaelu Arengukava 2014-2020 perioodil.
Leader tegevusgruppide esindajad arutlesid kohaliku toidu osa üle uues programmperioodi strateegiates.
Taluturu tegemistest ja arengust rääkis Merle Vall ning MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti rollist tootjatele Tiit Niilo.
Tiina
Selleks et mahetootjate köögi- ja puuvilja oleks võimalik süüa aasta läbi, on saagi ületalve säilitamiseks vaja kaasaegseid hoidlaid. Toetusi oodatakse uuelt MAKilt.
Ebapiisav juurikate hoiustamise võimalus ühelt poolt ja kõrged transpordikulud teiselt poolt olid need põhjused, miks Tartumaal Läti külas asuva Latika talu peremees Priit Hinto otsustas võtta ette Eesti suurima maheköögiviljahoidla ehituse.
Kauplustel ja restoranidel on palju mugavam suhelda ühe laoga, kui et mitme taluniku käest
23. jaanuaril korraldas Saksa Mahetoidutööstuse Ühendus (BOWL - Bund Ökologische Lebensmittelwirtschaft) Berliinis, Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames mahekonverentsi "Linn - Maapiirkond - Mahe" ("City - Countryside - Organic").
Konverentsil kanti ette häid näiteid ja kogemusi nii Saksamaalt, Taanist, Itaaliast kui ka meie oma Eestist - kohalikke mahetoidu propageerimise näiteid esitas Reet Kokovkin Hiidlaste Koostöökogust.
Inimestele on söök eluks vaja
Detsembris avas Voore Farmi omanik Indrek Klammer Viru-Jaagupis väikese poe, kus müüakse nii värsket liha kui piima.
Loe artiklit täismahus Virumaa Teataja tasuliselt veebilehelt www.virumaateataja.ee/2655136/viru-jaagupi-uuest-poest-saab-varsket-liha-osta/
Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest.
Ligi 45 00 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil. Sama oluline on soov vältida toidus geneetiliselt muundatud organisme ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
Uuringust selgus ka, et korrapärased mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult.
Loe artiklit täismahus ajalehe Järva Teataja paberlehes
Saaremaal ainsana toorpiima pudelites turustava mahetaluniku Jaan Kiideri toodang tuleb müüki ka kauplusautodes.
“Mul on juba praegu piimamüük päris suur, aga inimesed hakkasid küsima, kas ma seda pudelipiima ei saaks tuua,” ütles lavkajuht Andrus Sunduk Saarte Häälele. “Külades ei ole ju enam lehmi, varsti võib lehmi näha ainult näitustel, aga maainimene on harjunud rammusama piimaga,” selgitas ta.
Sunduki sõnul kurdavad tema ostjad, et nemad ei tunne poepiima tarbides mingit vahet, kas selle
Möödunud pühapäeval toimus Kärla põhikooli sööklas mahetoidu päev, kuhu oli kogunenud üle 50 lapse ja lapsevanema. Kavas olid mahepõllumajanduse loeng lapsevanematele ja piparkoogivalmistamine lastele ning kõigile ühine kokkamine mahetoorainest.
Kihelkonna valla mahetalunik Aivar Kallas tegi puust ja punaseks mahepõllumajanduse põhimõtted ja selle, kuidas mahetoitu ära tunda.
“Tundsin, et olin õige sihtgrupi ees. Meile, kes me mahevaldkonnas tegutseme, võib tunduda, et mahepõllumajandusest tea
Jõhvi uus promenaad ja selle ääres uksed avanud talupood tekitavad tunde, justkui oleks sattunud Euroopa südamesse, tunnustati poe avamisel selle asutajaid ja kohalikest tootjatest varustajaid.
Loe artiklit täismahus ajalehe Põhjarannik paberlehest
MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:
Promenaadi Talupood Facebook´is www.facebook.com/pages/Promenaadi-Talupood/500156793413184
Kohaliku toidu teemaleht www.maainfo.ee/
Eesti maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme toetusprojekt 2
Novembri lõpus kogunesid kohalike toiduvõrgustike esindajad Tahku Taresse Pärnumaal maaeluvõrgustiku järjekordsele teemapäevale. Seekord oli arutuse all kogukonnaköökide võimalused ja vajadused.
Eestis ei ole „kogukonnaköögi“ mõiste enam võõras. Mitmetes seltsi- või külamajades on väljaehitatud köögid, kus külaürituste tarbeks saab kohvi keeta, toitu valmistada. Osades külamajades on toiduvalmistamise kohad aga suuremad, kui lihtsalt kohvimasin laual või kööginurk, kööki on v
Peipsi-äärsed väikesed sibulatootjad koostasid esimesena Eestis toidu kvaliteedikava ja plaanivad oma kasvatatule saada ka ELi geograafilise tähise.
Tartus poes käies märkas Peipsi ääres Kolkjal sibulaid kasvatav Konstantin Avvo üllatusega, et Poolast pärit lahtise sibula juurde oli pandud silt "Peipsi sibul".
"Hakkasin mõtlema, kuidas meie nimetust kaitsta," räägib hakkaja mees, kes peab turismitalu, kus tutvustab huvilistele sibulakasvatust.
Ta uuris siit ja sealt ning sai teada, et Pei
Esna, kus filmitakse ka menukat telesarja «Naabriplika», on maaliline väikeküla keset Eestit, kuhu endine doktorant Aita Mets ja tööstust õppinud Jaan Raudkivi on kolme aastaga rajanud kitsepiima töötleva Kalamatsi meierei, mille toodang jõuab nii poelettidele kui ka Eesti parimatesse restoranidesse.
Paljuski tänu soodsate juhuste kokkulangemisele läks nõnda, et Esnas asub nüüd Eesti esimene kitsepiima töötlev meierei. Meierei perenaisest Aita Metsast pidi esialgu saama hoopis teadlane. Kuid ku
Minna Sahver on ettevõte, mille tootevalikusse kuuluvad marja-, puu- ja köögiviljapüreedest käsitööna valmistatud marmelaadikommid, mida toodetakse 4000 pakki kuus. Novembri alguses tähistas Minna Sahver oma kolmandat sünnipäeva juba uutes tootmisruumides.
Ettevõtluse juurde jõudis Minna Sahvri asutaja Siret Elmi tänu lapse sünnile, kuna tema soov oli pakkuda lapsele just naturaalset ja tervislikku toitu. Esimese mõttena oli plaanis valmistada sügavkülmutatud kuubikutena beebitoidupüreesid, mid
Ida-Viru esimene õunatalu sündis soojadest mälestustest vanaema-vanaisa ubinaaiast ning õu-nalõhnalisest verandast. Erinevalt vanadest hüljatud aedadest sirguvad seal õnnelikud õunapuud.
/.../
Kui õunahoidla rajati oma raha eest, siis istikute ja niisutussüsteemi ostmist ning kaitsetara ehitamist toetas PRIA. "Niisutussüsteem on tegelikult kallis lõbu ja me poleks seda ostnud, kui poleks toetust saanud. Niisutussüsteem on väga hästi ära tasunud: kuiva aega oli suvel päris palju ja kui puu õuna
Täna algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.
„Eesmärk on pöörata tähelepanu hooajalisele kohalikule mahesaadustele, et tarbijad leiaks üles oma lähipiirkonna tootja ja vastupidi,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahetootjad otsivad praegu võimalusi, kuidas oma tooda
Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud.
Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hekta
Egon Valdaru, Sakala 09.10.2013
Laupäeval Männimäel peetud taluturg rõõmustas linlasi mahedate ja tervislike toodetega. Koju sai osta köögivilju, jahu, mett, mune ja Polli tootearenduskeskuses valmistatud pilku püüdvaid hoidiseid.
Mahekauba pakkujaid oli paarikümne jagu, mitut müügilauda kaunistasid erksa värviga pudelid ja purgid, milles olid astelpajust, jõhvikast, mustast sõstrast, tomatist või muust aiakraamist tehtud moosid ja mahlad, kõigil kenad etiketid juures.
Energiapomm arvuti kõrv
Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. Seega on jälle asjakohane rääkida teemal, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäävate aia- või põllusaadustega. Kas neid tohib kasutada lasteaia- ja koolisööklates või pakkuda lähedalasuvale restoranile? Kas on mingid piirangud selliselt saadud aiaviljade kasutamisele?
Ligi aasta tagasi kirjutasin Maablogis samal teemal. Siiski jõuavad jätkuvalt meieni arvamused, et kodus kasvatatud puu- ja köögivilja ei ole lubatud koolis või lasteaias
Läänemaa Ridala valla ettevõtja Neeme Koorem ehitas esimese kitsepiimatööstuse, kus valmivad kohupiim, jogurt ja või.
Elu ise sundis peale lammaste hakkama Tubri talus ka kitsi kasvatama, kuna laps ei talunud lehmapiima,“ põhjendab Neeme Koorem oma valikut.
1991. aastal võeti tallu kaks kitse, ja piimamure oli murtud. Sealt tekkis mehel mõte, et võiks karja suurendada ja hakata kitsepiimaga varustama teisigi lapsi, kes lehmapiima ei talu. Talu kitsekari kasvas ning tarbijaid lisandus nii oma,
Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on Eesti kõige tuntuma toidukvaliteedimärgi Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) väljaandjana ka tänavu korraldamas teavituskampaaniat märkide tuntuse tõstmiseks tarbijate hulgas. Oleme selleks kavandanud erinevaid turunduslikke ettevõtmisi, kus märke tutvustame. Üks neist – telesaade „Me armastame Eestit!“ - jõuab eetrisse telekanalis TV3 juba sel reedel, 20. septembri õhtul. Kokku on reedeõhtuti tulemas 12 saadet. Koostöös saate tootjatega pöörame saates
Pühapäeval, 8. septembril 2013 algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Magusa marmelaadi saladus".
Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/...
OÜ Minna Sahver on ettevõte, mis toodab kohalikul toorainel põhinevaid marmelaade ja siirupit. Ettevõtte veebileht minnasahver.ee/.
INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme raames toetatakse Raplamaa Partnerluskogu piirkonnas asuva OÜ Minna Sahver tegevust keedukatla ja marmelaadivormide soetamisel 5 03
24. - 26. augustil 2013 toimus Prantsusmaal, Ülem-Provence’i piirkonnas, Digne-les-Bains´is 2. Euroopa kohalike toodete laat, koos temaatiliste õppereiside ja seminaridega.
Üritus on osa Leader rahvusvahelisest koostööprojektist ning selle korraldas Prantsusmaa kohalik tegevusgrupp Leader en Pays Dignois. Samalaadne laat toimus esmakordselt 2012. aastal Le Puy en Velay’is.
Väike, aga kokkuhoidev kogukond
Lõuna-Prantsusmaal asuv Ülem-Provence’i
Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam. Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused.
Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.
Eelmisel nädalal esimest korda avatud talutoodete müük Koigi vallas Tallinna–Tartu maantee sajandal kilomeetril käivitus hoogsalt.
Ettevõtmise eestvedaja Kaie Altmetsa selgitusel möödus esimene katsetus, kolm teeäärse müügi päeva edukalt. «Kõige parem päev oli laupäev, kus edaspidi kavatseme olla avatud pikemat aega,» lisas ta.
Rohkem peatusid Koigi bussipeatuse lähedases müügikohas Tallinna poole sõitvad autod, kel on Altmetsa hinnangul autorongist välja sõita lihtsam.
Esimeste päevade käive
Presidendipaari kutsel kogunesid möödunud neljapäeval Ärma tallu Eesti toidu edendajad. Väiketootjad ja restoraniomanikud veetsid seal pärastlõuna, mille kestel ammutasid väärt teadmisi ja maitsesid uusi kodumaiseid suupisteid.
Niisugune kohtumine leidis aset juba kolmandat aastat. Seekordne põhiteema oli tervislik toiduvalmistamine. Nagu ütles Evelin Ilves, näevad väiketootjad tihti vaeva, et kasvatada tervislikku vitamiinirikast toitu, kuid sellest pole eriti kasu, kui söögi valmistamise käig
Mahetoidu edulugu Rootsis Södertälje piirkonnas Kevadel kutsuti lasteaia, kooli (sh hoolekogu) ja omavalitsuste esindajaid üle Eesti osalema seminaril „Mahetoidu kasutamise kogemused lasteasutuses“, kus muuhulgas tutvustas Södertälje omavalitsuse esindaja Sara Jervfors Rootsis Södertälje piirkonna ettevõtluse ja kohaliku toidu propageerimisega on edulugu.
Omavalitsuse juurde on loodud toiduosakond, mis tegeleb kooli- ja lasteaedade toidulaua kvaliteetsemaks muutmisega. 10 aastat tagasi võeti v
Eelmisel laupäeval esimest korda peetud Jõhvi taluturul leidsid nii kauplejad kui ostjad, et oranže telke võiks juurde tulla ja kohaliku toidu turg kasvada.
“Hinnad on ikka palju odavamad kui Jõhvi turul. Näiteks peedikilo maksab Jõhvi turul 70-80 senti, aga siin ainult 30 senti,” kiitis juurikajahile tulnud pensionär Salme.
Hindadega oli rahul ka Svetlana, kes varus boršikraami ja rõõmustas selle üle, et leti taga askeldasid nooremad müüjad kui turul tavaliselt.
Karin degusteeris koduleiba n
Sel laupäeval (17.08) toimub Jõhvi keskväljakul esimene taluturg, mis viib kokku Viru toidu kasvatajad ja tootjad ning kodulähedast kraami hindavad tarbijad.
Jõhvi keskväljakul on taluturu telk püsti igal laupäeval kella 9-13, esialgu kuni oktoobri lõpuni. “Välja arvatud lausvihmaga, kui telki pole võimalik üles panna,” ütles MTÜ Kohalik Toit juhatuse liige Aigi Kullerkupp.
Taluturu käivitamine langeb kokku kohaliku tooraine müümise tippajaga. “Nii mõnigi on küsinud, miks peaks eelistama talut
Mittetulundusühing Tagurpidi Lavka käib kaks korda nädalas väiketalunikelt kaupa korjamas ja linlastest tellijatele koju viimas. Mitte ainult mune ja piima. Kes tellib, saab ka liha, supirohelist ja kõike muud. Pikemal, 200kilomeetrisel bussiringil kaasa sõites saab tubli portsu maauudiseid teada ja talunike muredest aimu.
Loe artiklit Õhtulehe veebilehelt ohtuleht.ee/536909
Endel Leius kasvatab Osula külas Palvemaja talus umbes tuhat küülikut aastas ja müüb küülikuliha suitsutatult ning konservidena laatadel ja taluturgudel.
"Ostsin 1980. aastatel kolhoosilt kunagise palvela hoone, mis oli kokku kukkumas ja ümberringi oli ainult võsa," selgitab Endel Leius, miks talu nimeks sai Palvemaja.
Nüüd on Tea ja Endel Leius aastakümnetega rajanud siia eeskujuliku talumajapidamise, maja on korda tehtud ja taluhoone üks osa välja ehitatud küülikunahast toodete müügiks. Müüg
Kuigi Euroopa Liidu kvaliteedimärke on taotletud ja registreeritud ligi 1500 tootele, ei ole nende seast mitte ükski pärit Eestist.
Euroopa Liidus kehtib kvaliteedimärkide süsteem konkreetse päritoluga ja traditsioonilistele toodetele.
On kolme liiki märgid: kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline eritunnus.
Loe artiklit täismahus Maalehe paberlehest
MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:
22. novembril 2012 korraldas Maamajanduse Infokeskuse
Kes on lammas, mitu villavabrikut on Saaremaal, kuidas vanasti villa töödeldi, millised rahvariided valmisid villast ja kuidas maitseb lambapraad – sellistele küsimustele sain möödunud kuul vastuse, kui külastasin turistidele mõeldud kohaliku toidu tutvustamise marsruuti Lambatee.
Projekti InFAcTo käigus sündis mitu toiduteed, mis mõeldud turistidele kohaliku toidu tutvustamiseks. Ühest siinkohal juttu tulebki.
Lambateel liikumiseks koguneti kõigepealt Kuressaare turuhoone teisele korrusele, k
Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.
Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, o
Karjamõisa lihatööstuse pidulik avamine toimus 5. juulil 2013 ja tootmisliin asub tööle algaval nädalal. OÜ Karjamõisa omanike Enn Kuslap`i ja Toomas Tuisk´i sõnul on tegu igati kaasaegse väiketapamaja ja lihatöötlemisettevõttega Pärnumaal, Are vallas, Suigu külas. Avamisele oli kutsutud terve hulk ettevõtmise toetajaid ning koostööpartnereid, kelle kõnedest jagus ettevõtjaile tunnustust ja tööstiili iseloomustamiseks kasutati korduvalt pöördumist „härrad põhjalikud“ .
Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis mullu toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid 12 986 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv 5% võrra.
„Eestis toiduga tegelevad ettevõtjad on reeglina hästi kursis kehtivate nõuetega ja suuri probleeme nende täitmisel pole,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul olid 2012. aastal toidukäitlejatele tehtud ettekirjutused põhiliselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuse, toidu mä
Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine. Määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga.
Valitsuse määrus „Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded“ keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale.
„See aitab muuta inimeste toidulauda terv
Järgmisel kümnendil jääb maailma põllumajandusliku tootmise aastane kasv keskmiselt 1,5% piiresse, sest tootmise laiendamine on piiratud. Üha enam hakkab toiduhindade kujunemist mõjutama Hiina oma üle miljardi elanikuga, selgub OECD ja FAO prognoosist aastateks 2013-2022.
Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD ning ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO hinnangul kasvab järgmisel kümnendil maailma põllumajandustootmine keskmiselt 1,5% aastas.
Tootmise kasvu piiravad raporti jär
Läinud aasta lõpul alustatud Saaremaa ühisturundamise projekt, milles etendab otsustavat rolli Saaremaa bränd ehk oma märk, on korralikult käima läinud.
Ehtsaid saaremaiseid tooteid teistest eristava sinise märgikese on praeguseks kasutusele võtnud 32 ettevõtet, ühingut. Teiste seas sellised suured tootjad nagu näiteks Nantecom Saaremaa Delifood, Saaremaa piimatööstus, Saaremaa lihatööstus, aga ka väiksemad tegijad nagu Mustjala Mustard, Mamsli pirukapood jt.
Märki on otsustanud kasutama hakat
Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.
„Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse nin
Esko talu, mis on tuntud hea jogurti, juustu ja kohupiima valmistajana, ning Maakaup.ee ja Looduspere korraldavad 14.juunil Sakus Esko talus perepäeva. Piimatoodete valmimise kõrval saab uudistada ja proovida näiteks nõgesekotlette ning ise limonaadi teha.
Üritus on tasuta, puhast toitu saab kaasa osta ja kohapeal süüa.
Grillihooaja alguses õpitakse profi türgi grillmeister Cevad'i käe all marinaadi ja grillimise saladusi ning pärast tööpäeva lõppu saab oma söögiisu rahuldada grillitud lambafi
Laupäeval tähistati Valjala lasteaia õuel pidulikult projekti “Taluga sõbraks, toiduga tuttavaks” lõppemist. Tänati koostööpartnereid, maitsti tervislikke astelpajusmuutisid ning vaadati Valjala naisrühma ja lasteaialaste esinemist.
Oma tooteid olid tutvustamas nii Koplimäe kui ka Riido ökotalu, samuti olid kohal õunakasvatajad. Valjala lasteaia juhataja Marina Tamm ütles, et projekti võib lugeda õnnestunuks. Lapsed said ise näha ja katsuda, milline on tatrataim, maitsta mahetatra teri. Samuti
Rapla vallas Vana-Kõrtsi talus osaühingus Taluelu valmivad tervislikud ja maitsvad aed- ja juurviljakrõpsud ning -sukaadid. Kolm aastat tagasi alanud algaja huvilise katsetustest on selleks aastaks välja kasvanud mokkamööda müügiartikkel.
Varem pikalt pealinnas kontoriametnikuna töötanud OÜ Taluelu juht Maret Sikstus kolis koos mehega kümmekond aastat tagasi Rapla lähedale maale ja on sestpeale loodusega sinapeal olnud.
/.../
Pärast pikki katsetusi ja proovikuivatamisi söandas Maret Sik
Eesti maaeluvõrgustiku üksus korraldas taaskord kohaliku toidu teemalise õppereisi Eesti piirkondlikele toiduinspektoritele. Seekord õppisime gotlandlastelt.
Gotland ehk Ojamaa suurim saar Läänemeres. Gotlandi pindala on 3140 ruutkilomeetrit ning seal elab üle 57 tuhande inimese. Gotland on üks Rootsi 21 maakonnast ehk läänist ning seal on 92 kihelkonda. Igas kihelkonnas on kirik. Saare peamised sissetulekuallikad on põllumajandus ja turism.
Kohtumine Gotlandi toidu järelevalveametnikega
EL kvaliteedikavade rakendamisest Rootsis
Ühisköök
Meierei
Veski
Lihaveisetooted
Mahelambad ja lambanahad
Teisipäeva, 7. mai 2013 hommikul toimus kohtumine Gotlandi toidu järelevalveametnikega, kus tutvustati üldist toidukontrolli ülesehitust Gotlandil ja anti ülevaade järelevalve all olevate ettevõtete kontrollidest ja vastati esitatud küsimustele.
Väiketapamaja
Sylvi tütarde pagarikoda ja kohvik
Lilla Bjers köögiviljatalu koos talupoe ja restoraniga
Pia pagarikoda
Nõustamissüsteem Rootsis
Kohaliku toidu võrgustikud Gotlandil
Lärbrö Källstäde väiketapamaja - www.facebook.com/KallstadeKottDelikatesser
Lärbrö Källstäde väiketapamaja töötab praeguste omanike juhtimisel alates 1. juulist 2012. a, kokku on väiketapamaja tegutsenud 15 aastat. Omanikeks on 2 peret, lisaks on palgatud 2 töölist.
Kulinaarsete regioonide projekt - Culinary Heritage
Maiustuste tootja
Köögiviljatalu
Lambatalu - lambaliha ja -nahad
Kulinaarsete regioonide projekt (Culinary Heritage) - www.culinary-heritage.com/
Riina Noodapera andis bussis ülevaate kulinaarsete regioonide projektist - Culinary Heritage. Võrgustik on suunatud eelkõige Läänemere ümber asuvate riikide regioonidele, et selle ümbruskonna maa
Ei lootnud, et mai algul teokssaanud üritus nii suurejooneliseks kujuneb. Toidu tootmise ja töötlemisega tegelejaid oli üritusele tulnud nii palju, et avar külalisteruum sai tootevaliku all olevate laudadega seinast seina ääristatud.
Kokkusaamisele olid oodatud ka turismiettevõtjad jt toidu pakkujad – maakonna majutusasutuste, toitlustusettevõtete ja catering-firmade esindajad, et tutvustada erinevaid gruppe, maitsta tooteid, sobitada tutvusi ja sõlmida kokkuleppeid. Ning korraldada mõtete vahe
Arenduskoja Leader-piirkonna kaks aastat kestnud rahvusvaheline toiduprojekt jätkub kohalikul tasandil.
„0len kindel, 10-15 aasta pärast on maal toodetud hea tervislik toit suur varandus. Meie elu ja tulevik sõltub toidust," lausus Jänedal MTÜ Arenduskoda rahvusvahelise toiduprojekti lõpu-seminari peaesineja, Eesti Kulinaaria Instituudi juht, tippkokk Dimitri Demjanov.
Ta tutvustas projekti „Maastik taldrikul" 2014-2020, mille eesmärk on siduda ühtsesse arengukavasse Eesti eri piirkondade k
Toiduainetööstusele sobiva tegevuskoha leidmiseks on vaja varuda aega ning tutvuda veterinaar- ja toiduameti nõuetega, mis panevad selged piirid ruumivalikule ette.
Enne toiduainetööstuse avanemist tuleb läbi mõelda, kas soovitakse rentida valmis ruume või ollakse nõus seal remonti tegema. Samuti tuleb valmis olla mitmete pindade tutvumisega, sest esiteks ei leia tihti kinnisvaraportaali kuulutustest infot toidukäitlemisel vajalike nõuete täitmisest ning teisalt võib kehvas korras või sobimatu
Peipsi sibula kvaliteedikava välistab tulevikus Poola sibulate müümise Eesti omade pähe, kuid on juriidilisi probleeme.
Sügisesest sajandi sibulauputusest võrsunud põldurite ja põllumajandusametnike koostöö peaks juba sel aastal välistama võimaluse, et kuulsa Peipsi sibula ostja saab petta ja viib koju hoopis mujal Euroopas kasvanud mugulad.
Kui sibulakasvatajad ning veterinaar- ja toiduamet (VTA) kokkuleppele jõuavad, võib juba sel sügisel Peipsi sibula ostja kindel olla, et tegemist on tõ
Sel neljapäeval, 2. mail algusega kell 11 toimub Tehumardi puhkemaja külamajas SA Saaremaa Turism ja Saarte Koostöökogu korraldatud üritus, kuhu on kutsutud toiduainete tootjad ja toitlustamisega tegelevad ettevõtted.
“Mõte ja soov on selle üritusega suurendada kohaliku toidu tähtsust meie toidulaual. Et kohalikust toidutoormest valmistatud road jõuaksid enam ka kooliõpilaste ja turistideni. Ise tahaksin kohvikust saada näiteks ka kohalikku ürditeed, paraku pole sellist kohta veel avastanud,” ü
Suvel–sügisel on MTÜ turustatav köögivili, marjad ja muu toodang 80% ulatuses kodumaine.
Eesti väiketalunikud lõid hiljuti mittetulundusühingu Eesti Väiketootjate Assotsiatsioon, et ühiselt pealinna turgudel eestimaist talutoodangut müüa.
Homme avataval Pirita turul korraldabki MTÜ tänavu kauplemist, lisaks on neil letid ka Lasnamäe, Mustamäe ja Nõmme turul.
MTÜ asutaja ja juhatuse liikme Ingrid Rikka sõnul on kauba juures kindlasti ära toodud ka talu nimi, kust toode pärit on, mitte üksnes
Maailmas üha populaarsust koguv mahetoit on Kärdla koolisööklas veel võõras kraam, kuid söökla juhataja Elena Linkov juba tegutseb laste tervislikuma toidu nimel.
Kärdla ühisgümnaasiumi kooli söökla juhataja Elena Linkov ütles, et nende koolis pakutaval on mahetoiduni veel pikk maa minna. “Kahjuks on Hiiumaal mahetootjaid väga vähe – praegu teangi vaid ühte,” selgitas ta. Ta nentis, et võib olla on asi lihtsalt selles, et tema neid ei tea ning kutsus endast märku andma.
Loe artiklit täismahus
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Maaülikooli Mahekeskusega korraldas
16. aprillil 2013 Tallinnas seminari, kus vahetati kogemusi mahetoidu kasutamisel lasteasutustes.
Seminaril osales üle 50 inimese, kellest enamus olid seotud lasteasutustes toidu pakkumisega, lisaks olid kohal kümmekond terviseameti spetsialisti, kahe Leader tegevusgrupi esindajad (Hiidlaste Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa), Põllumaj
Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.
Maafesti kohaliku toidu vestlusringis osalesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Eesti Kulinaaria In
Tänavu kevadel valmis juhendmaterjal "Abiks põllumajandussaaduste väikekäitlejale III osa. Tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride töötlemine“.
Materjal koostati eesmärgiga julgustada väikeettevõtteid teravilja- ja õlikultuuride töötlemisega tegelema. Juhendis antakse teavet ettevõtte toiduseaduse alusel teavitamiseks või tunnustamiseks vajalike toimingute ja dokumentide kohta. Neile, kes soovivad tegeleda mahetöötlemisega, on antud selgitused mahenõuete täitmiseks ja mahetunnustuse saamiseks.
Üheskoos Baltimaade suurima maaelumessiga teeb Tartus Raekoja platsil uksed lahti Eesti suurim ajutine restoran, kus tutvustatakse eelkõige kohalikku toitu.
Maamessiga samal ajal 18. - 20. aprillini peetakse Tartus Maafesti, mis keskendub kohaliku toidu tutvustamisele ja propageerimisele, teatasid Maamessi korraldajad. Maafesti jaoks kerkib Tartu keskväljakule Eesti suurim restoran-telk, mille ülespanek algas täna hommikul.
«Maafestil saab ülevaate sellest, millist toitu meie lähikonnas toodet
Kohalik toit kohaliku kogukonna lauale - sellist nime kandis 7. märtsil Vormsi koolituskeskuses toimunud üritus. Pealkiri oli paljutõotav ja inimesed tulid kuulama-osalema ootustega.
Tegemist on projektiga, milles Vormsi juba varemgi on kaasa löönud. Nimelt novembrikuise külamaja avamise toidulaud oli kaetud sama projekti toetusel. Projekti juht Lea Lai juhatas päeva sisse projekti tutvustamisega, pingevaba meeleolu hoidis kohaliku toidu mekkimine ja kokkajate kiitmine.
Üritus kujutas endast
Euroopa maaelu arengu võrgustik on alates 2010. aasta sügisest välja andnud projektinäidete trükiseid, kus tutvustatakse erinevaid maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondist toetust saanud projekte.
Selle aasta kevadeks on eesti keelde tõlgitud, kujundatud ja trükitud (a 400 eksemplari) üheksast kogumikust neli:
Toiduprojektinäited
(november 2011):
eesti keeles
inglise keeles
Ligi veerand Eesti elanikest eelistab osta toitu iga päev ning pooled ostavad süüa vähemalt neli korda nädalas, selgub täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012”.
Peamine toidukaupade ostukoht on suurem, kolme või enama kassaga toidupood – neist ostab oma toidukaubad 82% küsitletutest. Väiksemaid toidupoode külastab vaid kaks inimest kümnest ja nende osakaal on langemas. Turud, hulgilaod ja muud toidukaupade hankimiskohad e
Toitu, millel peal tähis, et see on pärit Viru- või Võrumaalt peab teadlik tarbija tavalises poes hoolega taga otsima, teadmatum leiab aga vaid siis, kui sellele mõnes riiulivahes otsa komistab.
Lugu kirjutama asudes esitasin sõpradele ja Maalehe lugejatele sotsiaalmeedia vahendusel palve ja küsimused: „Nimeta esimene kohaliku toidu märk, mis sulle meenub. Oled mõnda selle märgi toodet söönud? Kuidas maitses?“
Vastuseid tuli seinast seina:
- „Urvaste kama. Väga hea ja laste lemmik ka!“
- „
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt välja antav päritolu- ja kvaliteedimärk Tunnustatud Eesti Maitse (nn pääsukesemärk) on jätkuvalt kõige tuntum ja mõjukam toidumärgis Eestis, selgub põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012”. Toote kõrgele kvaliteedile ja tootes kasutatava põhitooraine kodumaisele päritolule viitavat pääsukesemärki tunneb 84% Eesti elanikest vanuses 15-74 eluaastat. Märgi tuntus on värske uuringu kohaselt a
Maamajanduse Infokeskuse kodulehel asuvale kohaliku toidu teemalehele on kogutud kohaliku toidu teemalisi uudiseid, veebileht annab teada üritustest ning koondab infot erinevate kohaliku toidu võrgustike (sh Google Map rakendus) kohta. Infot leiab ka Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmetest toetust saanud kohaliku toidu projektide kohta, sh lingid videolugudele. Link kohaliku toidu teemalehele - www.maainfo.ee/
Viimati on võrgustike nimekirja lisatud:
Põhja-Eesti kohalik toit - Põhj
Vanasõna "Kümme korda mõõda, üks kord lõika" peab paika ka tallu küülikutapapunkti loomisel.
“Tunnustatud tapapunkti oleme plaaninud juba kümme aastat,” ütleb Võrumaal Osulas asuva Palvemaja talu peremees Endel Leius. Küülikuid on nad pidanud veel kauem. Aastate jooksul on tapapunktile esitatavad nõuded leebemaks muutunud, nii et nüüd oli kauaaegse mõtte teoks tegemine lõpuks ka reaalne.
“Mõni aasta tagasi nõuti, et ruumide kõrgus peab olema kolm meetrit,” toob Leius ühe näite varasematest nõu
Aprillis toimub kolm kohaliku toidu teemalist üritust:
11. aprillil korraldab MTÜ Eesti Maaturism Interreg IV programmi koostööprojekti InFAcTo lõpuseminari
Aeg: 11.aprillil k.a. algusega 09.30
Koht: Tallinn, hotellis Salzburg
Info: Projekti tulemusel on nii Eestis kui Soomes kokku pandud erinevaid puhkepakette ja turismimarsruute, mida lõpuseminaril laiemalt tutvustatakse.
Lisainfo Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php
16. aprillil korraldab Eesti Mahe
Leivaks nimetatu on kultuuriti erinev. Jeesuse ihus oblaat erineb ikka kõvasti ugrilaste tumedast aganaleivast. Venelastel on olemas nii must kui valge leib. Mida lõunapoole, seda heledamaks leib muutub.
Nii leiva kui saia küpsetamiseks vajame jahu. Ja jahu määrabki leiva värvi ja maitse. Meie laiuskraadil hästi kasvav rukis oli juba keskajal Euroopas hinnatud ekspordiartikkel, eriti „meeldiva kerge suitsuka maitse pärast”. Suitsumaitse oli küll puhtpraktilise vajaduse tulemus - pidime ju om
Põllumajandusministeeriumi esitatud eelnõu mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmiseks sai täna valitsuselt heakskiidu. Muudatused lihtsustavad mahetoodete kasutuselevõttu toitlustusasutustes.
Kui praegu peab toitlustusasutus taotlema tunnustust mahetoidu pakkujana, siis edaspidi tuleb sellest vaid veterinaar- ja toiduametit teavitada ning seejärel võib mahetoidu pakkumist alustada. „Sellega vähendame nii ettevõtja kui veterinaar- ja toiduameti halduskoormust, sest edaspidi tuleb
Neljapäevases Paide taluklubis selgus, et talunikel on kaup otsa lõppemas. Nii osteti Müüslerist kohale sõitnud Rätsepa talu perelt viimased hapendatud kurgid, ennelõunasel lahtiolekuajal lõppes ka mustasõstramoos.
Talu perenaine Meeli Seepter ütles, et paar korda on tal veel põhjust tulla, siis on kaup otsas ja kevadtööde aeg käes. Mune ostma tulnud Ehale Türilt tuli ootamatusena, et neid saab vaid ette tellides. Talutoiduklubi asutaja, Imavere valla Niinemetsa talu perenaise Heilika Nugise se
MTÜ Saaremaa Viljapuuaiad algatas 2012. aastal projekti, mille käigus uuendatakse Saaremaal 30 vana õunapuuaeda.
Projekti eesmärk on taaselustada väiketootmine Saaremaa õunaaedades, arendada välja viljapuuaedade võrgustik ja seeläbi mitmekesistada maapiirkondades majanduselu ning tuua tarbijateni Saaremaal kasvatatud õunad.
Tänaseks on edukalt uuendatud 15 õunapuuaeda, millest viie lõikamisel said osaleda kõik asjast huvitatud. Valdavalt on õunasaak paranenud, eelkõige on viljad olnud suuremad
Tänavu osaleb Eesti Parima Toiduaine konkursil 17 Eesti väikeettevõtet, kes on hindamisele toonud kokku 32 toodet. Žürii hindab kõiki tooteid teisipäeval, 12. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses.
„Tänavu on meil eriti hea meel selle üle, et piirkondlikul konkursil osaleb pea kolmandiku võrra rohkem tooteid kui eelmisel aastal,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Mõned neist on juba omal käel tuntuks saanud – nagu näiteks graafilise disaini auhinna võitnud Moe Viin 1886. Paljud kva
Kõikides Läänemere äärsetes riikides on viimastel aastatel hoogustunud kohaliku toidu teema, sealhulgas ka mahetoidu teema. Üha enam teadvustatakse, et tervislik ja keskkonnasäästlik on tarbida seda, mida toodetakse kohapeal ning kasutusele on tulnud termin – hooajaline toit.
Eelmisel nädalal toimus Tallinnas mahepõllumajanduse ja toiduteemaline konverents „Põllumajandus jätkusuutliku tuleviku jaoks - taaskasutav mahepõllumajandus“ (Farming for the
Kui tavapäraselt räägitakse sellest, kuidas maal pole nii palju teenuseid, nagu linnas, siis mõni asi on maal linnast hoopis paremini arenenud.
“Meil on selline teenus, et ei pea ise piima järgi minema,” räägib Karula kandis Nakatu turismitalu pidav Ants Järvmägi. Nende talus kasvavad lihaveised, kuid naabril on piimalehmad. Kui varem tuli piimaisu korral naabrinaise ukse taha kopsima minna, siis viimasel ajal on asi eriti mugavaks läinud.
“Naaber toob iga nädal kindlal päeval viieliitrise
Alates laupäevast, 2. märtsist jõuab ekraanile uus 13-osaline toiduteemaline saatesari „Põllult patta“, mille tööpealkiri on Ants otsib Eesti toitu. Saatesari hakkab eetris olema laupäeviti kell 10.30 TV3-s.
Sari on mõeldud kõikidele Eestimaa elanikele ja ka väljaspoole Eestit, kes on huvitatud maaelu käekäigust ja toiduvalmistamisest.
Saatesari propageerib Eesti toitu, toiduga seonduvalt tuntud, kuid seni veel laiemalt vähetuntud turismipiirkondi ning põllumajandust ja kohalikke toiduaineid.
Kauplus ei pea olema vaid tarbekauba ostmise koht, vaid hoopis küla ja kogukonna keskus igas mõttes.
"Loomulikult saab me poes kaupa vihiku peale," hüüab Tiia Alesmaa leti taga rõõmsalt. Rõhutades, et tegelikult pannakse võlgu olev kaup küll vihiku asemel arvutisse kirja, aga sisu on sama. Oma rahvast peab hoidma, ka siis, kui neil hetkel raha pole. Suurpoodides ei juhtu seda iialgi.
Tiia ümber on uskumatu kaubarikkus. Aga mitte tavalise, igas poes leiduva kauba küllus, vaid eriliste toodete
SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Põllumajandusministeeriumiga korraldab teabepäevi teemal "Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine - võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes".
Teabepäeva eesmärgiks on viia kokku mahetootjate, -töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada üheskoos mahetoidu kasutamise võimalusi lasteasutustes. Vajadus tuleneb otseselt Eesti maaelu arengukavast (edaspidi MAK) 2007-2013, kus oluliseks mahepõllumajanduse
Sõbrapäeva, 14.02. hommik. Oleme teel Valjala Põhikooli koos fotograaf Alariga. Teel arutame koolitoidu teemal - meile tundub kõrvaltvaataja ja lapsevanemana, et tänapäeva kiirustav elulaad on kandunud ka meie koolisööklasse. Liialt vähe mõtleme sellele, et kvaliteetne kohalik tooraine, koka oskused ning väärtushinnangud ja toidu serveerimine on meie tervise ja kultuuri üks osa. Köögis pakutav väljendub ju meie laste tulevastes eluhoiakus- selles, kas nad oskavad täiskasvanuna hinnata puhast ja
Aastatel 2003–2011 kasvas peamiselt suurtest toidupoodidest toitu ostvate inimeste arv Eestis 54 protsendilt 76 protsendini, näiteks turult ostjate arv kahanes aga 15 protsendilt 2 protsendile. (TNS Emor 2011)
Samas, vaadates üldisemaid arenguid nii Eesti kui Euroopa Liidu (EL) tasandil, võib öelda, et märksõna „lühike tarneahel“ on muutunud ning muutumas üha populaarsemaks. Eurobaromeetri andmetel arvab 90% EL-i elanikest, et toidu ostmine otse talunikelt/tootjatelt on kasulik tegevus ning sel
Eile sai Valjala lasteaed kätte projekti “Taluga sõbraks, toiduga tuttavaks” käigus valminud retseptiraamatu esimesed kaks näidiseksemplari.
Laste illustreeritud raamatust leiab suupäraste toitude retsepte nii algaja kui kogenud söögitegija.
“Väga kena ja üllatavalt ilus on,” hindas Valjala lasteaia direktor Marina Tamm tulemust. Tema hinnangul on näha, et toimetaja Tiina Kuusk ja kujundaja Alar Allas on oma ala spetsialistid. Peagi on raamatut trükist tulemas kokku 180 eksemplari, mis jagatak
Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) käivitub talutoiduklubi. Igal neljapäeval kell 10-12 ja 16-18 on majas mõni kohalik talunik (või ka mitu), kes tutvustavad oma (ja vahel ka teiste) talutooteid
Saab kuulata, küsida, maitsta, kaasa osta ning tellimusi esitada. Lisaks tegutseb pisike kogukonnakohvik.
31. jaanuaril kell 10-12 on Paide Kogukonnakeskuses taas kohal talukaup. Saab degusteerida ja tellida Rätsepa talu huvitavaid juur- ja köögivilju, tutvuda Käossaare talu hoidistega. Kohal on
Tarbijate suurenev huvi oma tervise suhtes on andnud toiduvalmistajatele väga soodsa võimaluse teha just tervisealastest väidetest tugev turustusvahend ning tuua oma toode seeläbi paremini esile. Tihti kaasneb sellega täiendava hinna lisamine. Tänases Maablogi postituses annamegi ülevaate, miks terviseväidete esitamist on vaja reguleerida ja kuidas see käib. Põhiline eesmärk terviseväidete reguleerimisel on arusaadavalt tarbija kaitsmine.
Suures plaanis võib toidupakenditel esitatavad
Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu suunalised tegevused
Maaeluvõrgustik jätkab ka sel aastal kohaliku toidu temaatika käsitlemisega. Üheks esimeseks ürituseks, mille kohta kohaliku toidu võrgustikule teada andsime oli Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT aastapäevaseminar. Lisaks oleme uuendanud kohaliku toidu teemalehte - koondasime kõik meile teadaolevad toiduvõrgustikud, kaubamärgid, talupoed ja OTTid Google kaardirakendusele: Kaardi abil on kergem jälgida, kuidas Eesti
Viljandimaal aasta aega tegutsenud toiduvõrgustik OTT ehk Otse tootjalt tarbijale on aidanud paljudel talunikel leida oma toodetele turgu, sellist tarbijate ja tootjate koostöövormi arendatakse ka mujal Eestis.
Viljandimaa toiduvõrgustikuga on esimese tegutsemisaasta jooksul liitunud üle neljakümne tootja. Prantsusmaa eeskujul loodud infosüsteemi eesmärk on aidata tootjad ja tarbijad omavahel kokku, et vahendajateta kaupa müüa, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui algul mõeldi, et internetipõhine
Kui praegu saab saaremaist itaaliapärase gelato retsepti järgi valmistatud naturaalset kohvikujäätist osta vaid Saksa Talupoest, siis peagi jõuab Saaremaale suurema tootlikkusega jäätisemasin, mis võimaldab alates maikuust rahuldada senisest suurema hulga jäätisesõprade vajadusi.
Saksa Talupoe perenaine Sulvi Munk ütles Meie Maale, et nad valmistavad käsitööjäätist juba kolmandat aastat, kuid põhiliselt suvel ja oma Talukohviku külaliste tarbeks.
“Toorainena me kasutame küll kohalikku Uustla ö
Ettevõtjad Priit Mikelsaar ja Rasmus Rask valmistavad traditsiooniliste Itaaliast toodud gelato-aparaatidega Eestis uudset, läbinisti mahedat külma maiust.
Talviselt vaiksete Pelgulinna tänavate vahel peitub üks isemoodi kahemeheäri, mille tegevusala ei reeda eriti ka ettevõtte nimi La Muu. Kui aga LP pärast väikest juhendamist vanasti lasteaiana tegutsenud, kuid nüüdseks pealtnäha päris tühjaks ja kõledaks jäänud hoone Puuvilla tänavalt üles leiab ja alla keldrikorrusele suundub, laiutab ukse
Põlvamaa Arenduskeskus korraldab jaanuaris Eesti Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.1. raames kaks infopäeva: „Toidutoode, positsioneerimine ja eristumine“ ning „Toidutoote lisand- ja lisaväärtuse loomine“.
Oodatud on põllumajandustoodete tootmise, toidutootmise või -töötlemisega tegelevad füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja tema töötajad.
10. jaanuaril kell 9.00-15.30 Põlva Ettevõtluskojas (Kesk 20, Põlva) toimuvat infopäeva „Toidutoode, positsioneerimine ja eristumine“ kure
Kuidas tarbija saab olla kindel, et poes müügil olev Parmesani juust või Müncheni õlu, on just selles piirkonnas valmistatud toode? Kuidas nt Roqueforrti juustu või Coppa di Parma singi tootja, kes toodab seda toodet just selles piirkonnas ning kasutab õiget toorainet, kuidas ta saaks küsida oma toote eest õiglast hinda, mis on kvaliteedi vääriline?
Selle jaoks on loodud üle Euroopa Liiduline kvaliteedikavade süsteem.
Eelmisel ne
Pühapäeval, 11. novembril 2012, algusega kell 19.45 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Mahetoidu pai"
Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/...
Videoloos on juttu Pärnumaal asuvast mahetalust - Kaatarusaare talu, kus tegusteb Kadri Kontkar, kes kasvatab nii marju kui ka köögivilja, marjadest teeb mahla ja moosi ning oma tooteid turustab erinevatel taluturgudel ja -poodides ning ka Viljandi O.T.T kaudu.
INFO: Kaatarusaare talu on mahetalu, kes ise oma tooteid (köögiviljatoo
Oktoobri alguses toimus Austrias seminar, mille peateemadeks olid kohalikud tooted ja lühikesed tarneahelad. Seminaril räägiti otseturundusest kui tähtsast tarnekanalist, millele tuleb EL ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel erilist tähelepanu pöörata. Suurt tähelepanu osutati otseturundusele ja naiste osale selles.
Seminari päevakava oli ülesehitatud selliselt, et sai kuulata nii ametnike kui ka praktikute ettekandeid ning to
Suvel 2012 ilmus
EL Maaelu ülevaade nr 12 -
Kohalik toit ja lühikesed tarneahelad
Kõikide EL maaelu ülevaadetega saate tutvuda SIIN
Seekordne Euroopa maaelu arengu võrgustiku Kontaktpunkti välja antav trükis keskendub kohaliku toidu ja lühikese tarneahela teemale. Teemad, mida trükises käsitletakse:
Kohaliku toidusüsteemide ja lühikese tarn
MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt "Loving Local Values – Kohalikud tooted ja toit – nende väärtustamine" raames toimub Tapa II Vorstifestivalil 4. augustil 2012 algusega kell 12.00 Tapa muusikakooli pargis KODUKOKKADE VÕISTLUS
Võistluse plakat www.arenduskoda.ee/images/stories/toiduprojekt/KodukokkudeVoistlus.jpg
Võistluse eesmärk:
propageerida koduse ja tervisliku toidu valmistamist kohalikust toorainest,
tunnustada parimaid koduko
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo on valmis saanud kohaliku toidu teemalehega, kuhu on koondatud info võrgustike, uudiste ja ürituste kohta, mis on suuremal või vähemal määral kohaliku toidu teemaga seotud – www.maainfo.ee/. Samuti on seal link eraldi veebiosale, kuhu on koondatud info erinevate kohaliku toidu võrgustike, talupoodide jm kohta.
Taolist veebilehte on maaeluvõrgustik plaaninud juba pikemat aega, kuid viimase tõuke andis veebruari lõpus toimunud kohaliku toidu võrgust
Just viimasel paaril aastal on tunda ja näha, kuidas kohaliku toidu teema kogub üha enam populaarsust. Moodustatakse erinevaid toiduvõrgustikke, juurde on tekkinud väikeseid talupoode ja -turge, töötatakse välja erinevaid piirkondlikke kaubamärke, kokaraamatutesse koondatakse teadmisi traditsiooniliselt valmistatud toitudest jne.
Maaeluvõrgustiku toimetamisel on valminud trükis „LEADER – kohaliku toidu arenguks“, mis sisaldab 14 Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme projek
Eelmise nädala Võrgukirja fookusloos „Kohalik algatus toetab kohaliku toidu arengut“ andsime ülevaate Leader meetmest toetust saanud põllumajanduse ja kohaliku toidu projektidest. Tänases Võrgukirjas jätkame kohaliku toidu teemaga ning käsitleme Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustoetuse“ panust toidu väiketöötlemise ja kohaliku toidu arengusse. Koolituste vajadus toodi välja ka eelmisel nädalal Tartus toimunud teemapäeva „Kohaliku toidu võrgustikud“ töögrup
Kohalikud tooted ja toit, kohalik toit kogukonna toidulauale, Maitsev Lõuna-Eesti, UMA MEKK, Romantiline rannatee, Sibulatee, Viru toit, Saaremaa õunakasvatajate võrgustik, Põlvamaa Rohelisem Märk – need on vaid üksikud näited Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader-meetme raames kohaliku toiduga seotud projektide pikast nimekirjast.
Eestis tegutseb 26 Leader kohalikku tegevusgruppi, kes viivad ellu oma piirkonna kohaliku arengu strateegiat. Strateegiate rakendamiseks aastatel 2009-2011
20. - 29. jaanuaril 2012 toimus Berliinis 10-päevane rahvusvaheline toidu-, põllumajandus- ja aiandusmess „Grüne Woche“ („Roheline Nädal“), mis on saanud juba iga-aastaseks traditsiooniks.
Esimene põllumajanduse ja maaelu mess toimus Berliinis 1926. aastal ning seekord viidi messi läbi juba 77. korda. Eelmisel aastal külastas messi ligikaudu pool miljonit inimest.
Igal aastal on messil ka kindel korraldaja partnerriik, kellel on kohustus ja privileeg hõivata oma riigi toodete tutvust
Haanimaa talukauba toiduring baseerub Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku projektil, mida veab juba viis aastat Kaja Kesküla Alt-Lauri talust Rõuge vallast.
Toiduvalikuga saab tutvuda toiduringi kodulehel (www.let.ee/), huvi korral registreeruda lehe kasutajaks ja sooritada tellimusi.
Praegu saab tellida juba osalevate Lõuna-Eesti talunike kaupa, edaspidi ka Haanimaa talunike kaupa. Toiduring toimub igal nädalal.
2. veebruaril esmakordselt sõitva Haanimaa talulavka tellimusi saab teha laupäevast 28.
Kuu lõpus, 20.-29. jaanuarini toimub Berliinis järjekordne rahvusvaheline põllumajandus- ja maaelumess Roheline Nädal ehk GrüneWoche.
Maainfo veebileht teatab, et üks, kes Eestit sel messil esindab, on hiidlanna Triinu Schneider, kes tutvustab oma mahlatootmist.
Triinu talu perenaine Triinu Schneider on noor ja tegus naine, kes elab Hiiumaal Kassaris. FIE-na tegutsemist alustas ta juba 2003. aastast, siis küll ujumistreenerina. Õunamahla valmistab ta 2009. aastast.
Idee Õunamahla tootmiseks s
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo jätkab 2012. a kohaliku toidu valdkonna tegevusi tõusvas joones. Paljus toetuvad maaeluvõrgustiku ettevõtmised Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevustele ning suures osas Eesti Leader tegevusgruppide aktiivsusele piirkondades kohaliku toidu arengutele kaasa aidata.
Euroopa maaelu arengu võrgustiku töögrupp arutab lühikese tarneahela üle
Kohalikust toidust räägitakse palju nii Eestis, kui ka Euroopa tasandil. Kohaliku toidu valdkond l
MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) esialgne plaan korraldada igal sügisel Mäos Sämmi Grilliga samas hoones asuvas võimlas kolmepäevane taluturg, kus kohalikud talunikud saaksid oma toodangut müüa, sai uue suuna.
Loe artiklit edasi Järva Teatajast www.jt.ee/703052/kesk-eesti-taluturg-kesk-eestisse-ei-tule/
Järva Arengu Partnerid www.maainfo.ee/index.php
Lõuna-Järvamaa Koostöökogu www.maainfo.ee/index.php
Pärnumaal Koonga vallas Pikavere külas asuva Sepa mahetalu perenaine Nele Tamm jättis palgatöö ning pühendus täielikult talupidamisele. Tema kliendid on õnnega koos, sest tervislik talutoit tuuakse tellijale koju kätte.
Loe edasi Delfist eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/koonga-vald/elu/tanapaeva-taluelu-sepa-mahetalus-blogi-pidamine-tekitab-usaldust.d
Sepa mahetalul oma blogi sepamahetalu.wordpress.com/
Austria, mille pindala on peaagu kaks korda ning rahvastiku arv ca kuus korda Eestist suurem, on suutnud säilitada väga hea kvaliteediga kohaliku toidu väiketootmise. Kindlasti on siin oma roll hästi säilinud traditsioonidel, mis tulenevad selle riigi tähelepanuväärsest ajaloost.
Just Austria kohaliku toidu väiketootmisega käisidki käesoleva aasta oktoobri lõpus tutvumas Eesti Veterinaar- ja Toiduameti piirkondlikud järelevalveametnikud. Õppereisile olid kaasatud ka tootjad, kes on seotud Eesti
Tartus asuv Lõunakeskuse Taluturg tähistab täna,
26. augustil 2011 oma esimest sünnipäeva!
MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti avas aasta aega tagasi Tartus Lõunakesuses Taluturu, kus müüakse üksnes Lõuna-Eesti talupidajate toodangut.
MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti on asutatud Lõuna-Eesti Leader kohalike tegevusgruppide ja piirkonna väiketootjate poolt. MTÜ eesmärgiks on pakkuda taludele ja väiketootjatele müügi- ja turunduskanalit, arendustegevusi ning osalemist võr
Saarte Koostöökogu on Eesti üks 26-st Leader tegevusgrupist, mille tegevuspiirkond hõlmab Eesti suurimat saart Saaremaad koos Muhumaaga ning lisaks ka mitmeid väikesaari ja laide ning on ühe suurima kohalike omavalitsuste arvuga tegevusgruppe Eestis – kokku asub Saarte Koostöökogu piirkond 15 kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Saarte Koostöökogu kohaliku arengustrateegia üks põhisuundadest on kohalike toodete arendamine, sh väikesemahulise kohaliku toidu tootmise edendamine. Selles suunas o
Kohaliku toidu teema on üha aktuaalsemaks muutumas, seda näitab nii üha uute kogukonnaköökide valmimine kui ka erinevate kaubamärkide (UMA MEKK, Rohelisem märk jne) ja piirkondlike võrgustike loomine (Sibulatee, Romantiline Rannatee jne). Sellest inspireerituna korraldas maaeluvõrgustiku üksus kohaliku toidu teemalise õppereisi, kus osales kokku 40 inimest üle Eesti, kes on otseselt ja kaudselt kohaliku toidu tootmisega seotud.
Õppereis toimus ajavahemikul 25.-29. oktoober 2010 ning algas Pajum
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles