UUDISED

NÄDALINE: Sotsiaalne talupidamine laieneb Eestisse

Allikas: Nädaline, autor Katrin Helend-Aaviku
16. detsember 2010. a

Pahklas peeti esimene sotsiaalse talupidamise ümarlaud, kus sotsiaal-ja põllumajandusminis­teeriumi ning kohalike omavalitsuste esindajad arutasid üheskoos ta­lupidajatega sotsiaalse talupidamise toetamise võimalusi Eestis.

Sotsiaalse talupidamisega seonduvat arutatakse Eu­roopa Liidus Itaalia maaelu-võrgustiku algatusel. Uuen­dusliku kõlaga sõnapaari taga on tegelikult n-ö vanade liikmesriikide pikaajaline traditsioon. Pahkla Camphilli külas kutsusid ümarlaua kokku Eesti maaeluvõrgustik ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL).

ETKLi nõuniku Indrek Rohtma sõnul on sotsiaalne talupidamine üks talupi­damise vorme, kus lisaks talutootmisele pakutakse ka töövõimalust sotsiaalselt mahajäänud inimestele, et neil oleks võimalus areneda ja suhelda. "Seda eelkõige sellepärast, et töö loomadega ja ka taimedega aitab näiteks puuetega inimestel elust aru saada ja neile rõõmu pakkuda ning kindlasti aitab tekita­da tööharjumust," märkis Rohtma.

Eestis on sotsiaalseks ta­lupidamiseks nimetatavat tegevust ka juba rakendatud. Näiteks hipoteraapia võimal­dab puuetega inimestel käia ratsutamas. Samuti on heaks näiteks Camphilli küla, kus erinevate füüsiliste puuetega ja raskustes olevatele noor­tele ja sõltlastele pakutakse erinevaid töid ja tegevusi. Rohtma lisas loetellu ka paar narkosõltuvust ravivat talu. "Aga vajadus oleks tunduvalt suurem," kinnitas ta.

"Minu arvamus on selline, et valmisolek sotsiaalseks talupidamiseks on olemas, tuleb leida üles need kohad, kus juba selline tegevus toi­mub, ja neid toetada," ütles Rohtma.

Ümarlauas kerkis üles mit­meid küsimusi, näiteks, kui­das vältida puuetega inimeste ärakasutamist odava tööjõuna või eesmärgiga saada sot­siaalse tegevusega kaasnevaid toetusi. "Ilmnes ka probleem, et kui talu tegeleb põhiliselt sotsiaalse tegevusega, siis ei ole võimalik saada põlluma­jandustoetusi ja vastupidi," ütles Rohtma.

Probleemi lahendamisega lubasid tegelema hakata nii sotsiaal- kui ka põllumajan­dusministeerium, sest sot­siaalne talupidamine saab Eestis toimida ainult mitme osapoole koostööl. "Paraku pole võimalik, et talupidaja on ühtlasi ka sotsiaaltöötaja, seega peab ka sotsiaalhoolekanne olema sellise talu tegemistesse kaasatud," põh­jendas Indrek Rohtma.

"Toetuste osas on lootus, et sellest algatusest tulenev info Euroopa Liidu liikmes­riikidest aitab järgmiseks eelarveperioodiks leida meet­med, mis toetaksid sotsiaalset talupidamist," jätkas Rohtma. Hetkel on olukord selline, et eri liikmesriikides toeta­vad sotsiaalset talupidamist eri institutsioonid - mõnes sotsiaalhoolekanne, mõnes maaeluvõrgustik Leaderi meetme kaudu jne. "Loodeta­vasti leitakse ühtne lahendus, mis toimiks kogu Euroopas," avaldas Rohtma lootust. Praegu on tema sõnul veel vara öelda, kes ja mil määral projektis osalema hakkavad, aga esimene samm on tehtud ja loodetavasti tuleb sellega ka üldsus kaasa.

Maamajanduse infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist Reve Lambur lisas, et maaelu arengukava 2007-2013 Leaderi meetme kaudu on mujal Euroopas mõned hipoteraapiaga seotud tegevused toetust saanud. „Eestis me ei ole neid näiteid veel kahjuks kogunud," ütles Lambur.

Maaeluvõrgustiku tege­vuste raames kavandatakse järgmisena sotsiaalse talupi­damise teemalist õppereisi ja suuremat foorumit.

« Tagasi