MAAELUVÕRGUSTIK: Kuni 25. jaanuarini saab anda oma panuse EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku stsenaariumide mõju hindamisse |
Allikas: Maaeluvõrgustik
18. jaanuar 2011. a |
Käesoleva aasta keskel kavandab Euroopa Komisjon välja tulla seadusandlike ettepanekutega EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku jaoks (aastateks 2014-2020). Seadusandlike ettepanekute väljatöötamise üheks osaks on ka praegu käimasolev avalik konsultatsioon, kuhu oodatakse kõikide asjast huvitatute panust ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teatise ning selle võimaliku mõju hinnangu kohta. Avalik konsultatsioon kestab 25. jaanuarini.
Eelmise aasta novembris tuli Euroopa Komisjon välja ühise põllumajanduspoliitika tuleviku alase teatisega, millele eelnes 2010. a avalik arutelu, kuhu said oma panuse anda kõik EL kodanikud ning mille raames saadi üle 5000 arvamuse.
Kuni 25. jaanuarini kestva avaliku konsultatsiooni käigus küsitakse arvamusi kahe dokumendi kohta:
- Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku alane teatis, mille Euroopa Komisjon avalikustas 18. novembril 2010. Teatise kohta ilmus artikkel 23. novembril 2010 ilmunud Võrgukirjas nr 40 ning samuti oli see üheks teemaks 15. detsembril 2010 Jänedal toimunud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku arutelul. Ürituse kohta rohkem infot, sh esitlused www.maainfo.ee.... Eesti keelne teatis
- Konsultatsiooni dokument, inglise keeles (sisaldab ka mõju hindamise küsimusi)
Kokkuvõte konsultatsiooni dokumendist
EL uus eelarve raamistik aastateks 2014-2020 ja Euroopa 2020 strateegia prioriteedid pakuvad võimaluse määratleda Euroopa põllumajanduse visioon 2020. aastaks ning ühtlasi kavandada vastavad muudatused EL ühises põllumajanduspoliitikas.
Põllumajanduspoliitikaga seotud väljakutsed on mitmetahulised. Ühelt poolt saab põllumajandus panustada mitmete eurooplaste ees seisvate probleemide lahendamisse. Teisalt on põllumajanduse struktuur mitmekesine ja majanduslik olukord ebakindel. Paljude põllumajandustootjate puhul domineerib lühiajaline ellujäämise efekt pikaajalise planeerimise üle laiemas perspektiivis. Kui põllumajanduspoliitika ei vaata tagasi olnule, siis on vähe lootust hilisemaks arenguks.
Põllumajanduse suuremad väljakutsed:
- Tagada toidu ohutus ja toiduga kindlustatus. Toidu olemasolu ja Euroopa võimet varustada oma elanikke toiduga võetakse iseenesest mõistetavana (olgugi, et paljudele inimestele on ligipääs toidule problemaatiline). Ootused, mis on seotud toidu ohutuse, kvaliteedi, keskkonna ja eetiliste aspektidega ning tootmismeetoditega, on tähelepanu keskpunktis. Selleks on vaja luua tugev ja stabiilne side tootjate ja tarbijate vahel.
- Keskkonnaküsimused. Keskkonnaküsimused on ÜPP kontekstis üha rohkem aktuaalsed ning stiimulid selle jaoks tulevad peamiselt maaelu arengu programmi meetmetest. Samas ei ole maaelu areng suurim keskkonna rahastaja maapiirkonnas. Võttes arvesse, et ühelt poolt on üha tugevnev surve konkurentsile ja suund tootmise intensiivistamisele viljakates piirkondades, kuid teiselt poolt on oht üha suuremate pindade söötijäämisele ääremaades, on oluline tagada stiimulite süsteem talunikele, et nad võtaksid endale rolli loodusressursside säästlikul majandamisel ja ökosüsteemide kaitsmisel ning nendele talunikele ja maahooldajatele, kes tegutsevad väga erinevates tingimustes, on keskkonnaalaselt väärtuslikud maastikud tõhusad.
- Territoriaalne ühtekuuluvus. Kuigi põllumajandus ei ole üldjuhul peamine majandusharu maapiirkonnas, on selle kadumisel tundlikel aladel negatiivsed tagajärjed piirkonna majandusele.
- Kliima ja energia. Põllumajanduses on heitkoguste vähenemine olnud 20% võrrelduna 1990. aastaga. See tuleneb peamiselt struktuurimuutustest ja tõhususe parandamisest. Kuid vaja on ka edaspidi emissioone vähendada. See aga vajab rohkem integreeritumat lähenemist ning samuti tootmismeetodite muutmist, mis võivad suurendada kulutusi. Tuleb soodustada EL põllumajanduse panust rohelise energiaga tagamisse.
- Toiduga mitte seotud asjaolud. Euroopa põllumajandus kui toormaterjaliga varustaja, seisab selle eest, et areneks bioökonoomika, mis annab võimaluse suure lisandväärtusega toodete arendamiseks. On oluline luua sidemed talunike, teadlaste ja tööstuse vahel, et soodustada koostööd.
- Globaalsed asjaolud. EL on oluliselt vähendanud kaubandust moonutavate meetmete kasutamist põllumajanduses ning avanud turge arengumaadele ja teistele olulistele partneritele ning näidanud oma valmisolekut jõuda WTO läbirääkimistel saavutatud kokkuleppeni. See on väljakutse EL talunikele, kuid samal ajal annab võimaluse EL toidueksportijatele.
Põllumajanduse hakkama saamine nende väljakutsetega sõltub:
- tootjate sissetulekutest;
- põllumajanduse struktuurist;
- faktoritest, mis mõjutavad turu sissetulekuid;
- pika-ajalisest perspektiivist.
Väljakutsed olemasolevatele poliitikavahenditele
Teatav järjepidevus on vajalik, et säilitada see, mis juba on saavutatud. Samal ajal vajab tugevdamist ümberorienteerumine põllumajanduse laiema rolli suunal. Olemasolevad ühise põllumajanduspoliitika vahendid on otsetoetused, turukorraldusmeetmed ja maaelu arengu meetmed. See on arutelude alguspunkt poliitika kujundamisel.
Otsetoetuste peamiseks väljakutseks on saavutada suurem võrdsus liikmesriikide ja tootjate vahel, samaaegselt tugevdades otsetoetuste rolli avalike hüviste tagamisel.
Turukorraldusmeetmete puhul näitas 2009. a kriis piimanduses, et turukorraldusmeetmed töötavad hästi lühiajaliselt, kui tegemist on väga madalate hindadega.
Maaelu arengu poliitika vajab strateegilist lähenemist ning seda tuleb planeerida paralleelselt Euroopa 2020 strateegiaga, et saavutada sünergiad erinevate poliitikate vahel. Samuti on vaja tugevdada rakendamismehhanisme, et muuta maaelupoliitika efektiivsemaks.
Poliitika tõhususe hindamisel tuleb arvese võtta veel kahte asjaolu. Esiteks, kuidas eriotstarbeliste toetuste tagamisel võtta arvesse EL põllumajanduse mitmekesisust, kaotamata samal ajal ühtset poliitikat. Teiseks, kuidas tagada ÜPP edasine lihtsustamine liikudes samaaegselt rohkem usaldusväärse finantsjuhtimise ja kontrollitavuse suunal.
EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid
ÜPP eesmärgid on sätestatud Lissaboni lepingus, kuid need on muutunud laiemaks ja keerulisemaks:
- Tagada põllumajandustootmise võimsus kogu EL-is
- Tagada keskkonnaalaste avalike hüvistega varustamine
- Panustada maaelu elujõulisuse säilitamisse ja territoriaalsesse tasakaalu kogu EL-is
Võimalikud poliitikastsenaariumid
- Kohandustega stsenaarium – Järk-järgulised muudatused olemasolevasse poliitika raamistikku. Otsetoetuste harmoniseerimine kogu EL-is ning maaelu arengu poliitika edasine tugevdamine ning turumeetmete sujuvamaks muutmine. Selle stsenaariumi puhul jääb fookus siiski sissetulekutoetustele ning natukene suureneb maaelu arengu toetuste osatähtsus.
- Integreeritud stsenaarium – Ühtne pindalatoetus jagatakse põhisissetulekutoetuseks (et hoida ära suuri toetussummasid ühele tootjale) ja lisatoetusteks, et saavutada keskkonnaeesmärke. Maaelupoliitika ühitatakse Euroopa 2020 strateegia prioriteetidega. Maaelupoliitika rakendamisel on suurem tähelepanu strateegilisel lähenemisel, ms tähendab, et põhirõhk on rohkem tulemustel kui meetmetel ning neid rakendatakse struktuurifondide ühtses raamistikus. Turukorralduslikke meetmeid kasutakse rohkem turvavõrgustikuna keskendudes kogu toiduahelale, tugevdades tootjat ja tootmisharudevahelisi organisatsioone. Tootjale pakutakse laia valikut riskihajutamise vahendeid, et aidata neil hakkama saada hinna- ja tootmisriskidega võimaldades neile paremat ligipääsu kindlustustele ja sissetulekut stabiliseerivatele instrumentidele.
- Ümbersuunatud stsenaarium – Kui kehtiv poliitika on tugevalt keskendunud otsetoetustele, siis see stsenaarium näeb ette järk-järgult toetada eelkõige keskkonna ja kliimamuutustega seotud eesmärke läbi maaelu arengu poliitika strateegilise raamistiku, soodustades jätkusuutlikku majanduskasvu. See eeldab, et tootmisvõimsus säilib ka ilma toetusteta. Maapiirkondade elujõulisuse ja piirkondliku tasakaalustatuse eesmärgid täidetakse ühtekuuluvuspoliitika abil. Ühtne pindalatoetus kaotatakse aastaks 2020 paralleelselt olemasolevate turumeetmete ära kaotamisega. Maaelu arengu rahastamine suureneb oluliselt ning keskendub kliimamuutustele ja keskkonnaaspektidele koos üleminekumeetmetega otsetoetuste ära kaotamiseks. See stsenaarium soodustaks piirkondlikke strateegiate loomist, et saavutada EL kliima- ja keskkonnaeesmärke kohalikul tasandil. Selle stsenaariumi puhul väheneksid kulutused ÜPP-le oluliselt.
- Status quo
- Poliitika puudumine
Küsimustik
Et saada võimalikult palju erinevat infot välja pakutud ÜPP erinevate poliitiliste stsenaariumide võimalike mõjude kohta, on Euroopa Komisjon välja töötanud küsimustiku, millele oodatakse vastuseid kõikidelt, kes sooovivad panustada ELühise põllumajanduspoliitika tuleviku kujundamisse.
Küsimustikule saab vastata ülaltoodud Euroopa Komisjoni veebilehel või saata vastused e-posti aadressil agri-cap-towards2020@ec.europa.eu.
Teie panust oodatakse kuni 25. jaanuarini. Olgem aktiivsed!
LISAINFO:
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku veebiosale on koondatud infot EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku arutelude senise käekäigu kohta - www.maainfo.ee... |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles