MAAELUVÕRGUSTIK: Leader konverents otsis uuenduslikkuse allikaid

19. ja 20. jaanuaril 2011.a. said Brüsselis Euroopa Komisjoni Charlemagne majas toimunud konverentsil kokku 27 riigi Leader uute piirkondade tegevusgruppide esindajad, maaeluvõrgustike koordinaatorid ja Euroopa Komisjoni ametnikud, et õppida teineteiselt.

Suur amfiteatri tüüpi konverentsiruum mahutas üle 300 erinevast rahvusest maaelu arendaja, kellele anti võimalus kuulata Euroopa Komisjoni ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku ettekandeid ja aruteluringis osalejaid. Osaleda oli võimalik ka töörühmades, kus eri maade näidete baasil toimusid temaatilised arutelud. Teemanurkades osalemine andis hea võimaluse sõlmida koostöösuhteid partneritega teistest riikidest.

Seminari eesmärk oli anda ülevaade Leader tegevuse olukorrast, tuua välja nii saavutused, kogemused kui ka probleemid ja visandada suunised järgmiseks perioodiks.

Rõõmustav oli Euroopa Komisjoni põllumajanduse volinik Dacian Ciolos videotervitus, kus ta selgelt rõhutas oma sissejuhatavas sõnavõtus, et käesoleval aastal 20 aastaseks saava Leader poliitika jätkumine uuel programmperioodil on väljaspool kahtlust.

Ülevaate käesolevast ja võrdluse varasemate Leader perioodidega, samuti ka ülevaate Euroopa Komisjoni Audiitorite Koja analüüsist Leader lähenemise rakendamisest esitas Jean-Michel Courades: „Kui 20 aastat tagasi alustati 217 kohaliku tegevusgrupiga, siis neljandaks perioodiks on Euroopas saanud tegutsemisvolitused 2 192 kohalikku tegevusgruppi. Leader meetme eelarve on 6 protsenti Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) eelarvest. 2010. aastaks on toetatud 22 521 projekt ja 598 koostööprojekti.”

Kuid rõõmustavatele numbritele lisaks tõi J.-M. Courades välja ka Audiitorite Koja aruandes märgitud puuduseid nagu:

• ebaselgus projektitaotluste hindamise alusdokumentides ja valiku korras;
• puudulikult on tagatud, et tegevusgruppide projektitoetuse otsused ei ole kohalike omavalitsuste liigse juhtpositsiooni ja domineerimise all;
• huvide konflikti jälgimine - Euroopa Komisjon ja liikmeriigid peaksid järgima, et oleks tagatud efektiivsus ja tegutsetakse korrektselt;
• seirenäitajad peaksid olema kohalikku piirkonda arvestavad.

Puuduseid ja tähelepanekuid tõid välja ka Leader allkomitee juures tegutsenud temaatilised fookusgrupid, mille kohta J.-M. Courades märkis oma ettekandes järgmist: „Selge rollijaotuse puudumine kohaliku tegevusgrupi, ministeeriumi ja makseasutuse vahel (esineb otsuste kinnitamise dubleerimist). Kohatine kohaliku tegevusgrupi madal administratiivne võimekus. Kompleksprojektide tegemise vähene võimalus, st tegevusgrupi võimalus luua ise meetmeid. Mõnel juhul Leader rakendamist raskendavad või sobimatud reeglid. Raskused kaasfinantseerimise leidmisel.”

Uuenduslikkuse teema kujunes üheks läbivaks niidiks, mis ühendas erinevaid töögruppe ja ettekandeid.

Esimesena viskas uuenduslikkuse küsimuse õhku üle-euroopaline Leader gruppe ühendav organisatsiooni ELARD’i uus president Petri Rinne Soomest. Tema küsimus oli, kas meie oleme Leader põhimõtete kandjatena piisavalt julged võtmaks riske, et saaksid sündida ning teostuda uued ideed. Selleks, et innovatsioon saaks juhtuda, peame lubama võimalust ka ebaõnnestuda. Soomlased on olnud suisa nii julged, et katsetasid riigi toel Leader põhimõtetel toimuvat arendustööd ühes maailma kõige vaesemas riigis Mosambiigis. Neil õnnestuski tõestada, et Leader lähenemine on piisavalt universaalne, et tuua tulemusi ka Euroopast väga erinevas keskkonnas.

Põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi (DG AGRI) peadirektor Jose Manuel Silva Rodriques ja direktor Jose Manuel Souza Uva andsid positiivse hinnangu Leader telje rakendamise hetkeseisule.

Konverentsi keskmes oli kolm töörühma, mis esitasid küsimused teemadel:

• Kohaliku arengu strateegia rakendamine: kvaliteedijuhtimine ja finantsjuhtimine. Kuidas koostada targad, mõõdetavad ning mõistlikult rahastatud strateegiad?
• Rakendamise tõhusus: kuidas kujuneda dünaamiliseks ja õppivaks arendusorganisatsiooniks?
• Rahvusvaheline koostöö ja Leader võrgustik praktikas: millist väärtust annab tegevuspiirkonnale juurde rahvusvaheline koostöö?

Kohaliku arengu strateegia rakendamine töögrupis (töögrupp A) räägiti partnerluse kvaliteedist, mis on Leader meetodi aluseks ja arutati kuidas seda tagada. Samuti kuidas kaasata protsessi kohalikke inimesi. Strateegia osas nenditi, et see peab olema elav ja vajadusel arenev dokument. Arendustöö ei pea lõppema sellega, kui strateegia on valmis ja projektivoorud käivad. Suhtlema peab nii projekti elluviijatega kui potentsiaalsete taotlejatega. Oma piirkonnale tuleb anda teada mida tehakse, millised on võimalused ja millised on edulood! Leader tegevusgrupil on vastutus oma piirkonna ees ja kohustus pidevalt areneda!

Rakendamise tõhususe töögrupis (töögrupp B) uuenduslike heade näidetena jäid meelde Põhja-Inglismaa kogukonnas vabatahtlike tööpanusel ülalpeetav külapood ning Austria alpimaastikule alternatiivse turismitootena loodud 120-kilomeetrine tasase maa matkarada.

Osalejatele avaldas ilmselgelt muljet Eesti Leader tegevusgrupi Tartumaa Arendusseltsi juhi Kristiina Liimandi ettekanne, milles ta esitles uuenduslikult tegutsemise võimalusi tegevusgrupi tasandil.

Näiteks on Tartumaa Arendusselts kasutanud uuenduslikke meetodeid nagu avastavad vestlused ja maailmakohvik strateegiaprotsessis. Lühike Kristiina Liimandi poolt esitatud videolõik näitas aga, kuidas saab kaasata noori visioneerimisse läbi loovtegevuse ehk tulevikuküla modelleerimise. Ettekande lõppu näidatud Youtube’i lõik tantsivast mehest kandis endas mõtet, et lisaks algatajatele vajame me esimest järgijat, kes usaldab liidrit ja “tantsib temaga kaasa” nii kaua, kuni uuendusest on saanud rahvaliikumine.

Just Leader tegevusgrupid saaks pakkuda põnevate ideedega eestvedajatele esimese järgija tuge.

Rakendamise tõhususe töögrupis tõusis elav arutelu teemal, kas uuenduslikkust saab planeerida? Austria esineja hinnangul on tõeline innovatsioon omamoodi ime, mis võib juhtuda, kuid ei pruugi. Koos järeldati, et uuenduslikke lahendusi on raske ette planeerida, kuid tegevusgrupid saavad kindlasti luua selleks viljaka pinnase.

Uuendused sünnivad erinevate valdkondade ja teadmist kokkupuutepunktil. Seega on oluline küsimus, kuidas saab Leader tuua kokku erinevate teadmiste, taustade ja ideedega inimesi ning toetada sellega uuenduste teket?

Üks sihtgrupp, kellel on tavapärasest suurem uuenduslikkuse potentsiaal, on noored. Noored aga tahavad tegutseda, mitte lihtsalt rääkida. Küsiti, kuidas saab Leader bürokraatia tingimustes anda noortele võimaluse tegutseda? Kõlama jäi ka mõte, et meil tuleb loobuda ootusest, et noored viiks ellu meie tulevikunägemust piirkonnast. Neil tuleb lasta luua oma tulevikupilt ja seda teostada.

Rahvusvaheline koostöö töögrupis (töögrupp C) jõuti järeldusele, et riigipiire ületava koostöö peamine väärtus on laiem maailmapilt ning Euroopa toomine inimesele lähemale. Koostöös saame tõdeda, et oleme erinevad, kuid piisavalt sarnased, kogeda samu probleeme ning leida ka teisest Euroopa otsast uusi viise nende ületamiseks.

Konverents tervikuna katsetas samuti uute metoodikatega, kuidas luua eri rahvustest “leaderdajate” vahel kontakte. Avatud oli seitse teemanurka, mida aitasid sisustada Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkti ja rahvuslike maaeluvõrgustike esindajatest tiimid. Need, kes olid end kuhugi teema juurde huvilisena registreerinud leidsid end “paari panduna” võhivõõraste kaaseurooplastega Sloveeniast, Küproselt või Taanist. Sellised sundkontaktid aitasid leida nii mõnegi kontakti kellega muidu ei oleks osanud suhelda.

Kohalike toodete arendamise teemanurgas, mille läbiviimisel osales ka Eesti maaeluvõrgustikust Ave Bremse, vestles Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur Ungari Völgy/Videk LAG juhi Julia Szendröiga. Ungarlastega selgusid samasugused probleemid: pikaajalise sotsialistliku suurtootmise arendamise käigus kadusid kohaliku väiketootmise traditsioonid, oskused, tegijad, töökojad, tööriistad, tooted ja tarbijad. Ungari Leader tegevusgrupp toetab igati kohalike toodete taaselustamist niihästi investeeringutoetuste, kui ka ühisturustamise, laatade, näituste korraldamise, reklaammaterjalide koostamise jm alal. Raplamaa Partnerluskogu saavutas põhimõttelise kokkulepe õppereisi korraldamiseks Raplamaa väiketootjatele kogemuste vahetamiseks ungarlastega.

Prantsuse Pays Boulonnais tegevusgrupi juht Sabine Courouble iseloomustas nende tegevusgrupi tegevust eeskätt kohalike toodete ja teenuste (toiduained, maaturism, rahvakultuuri sündmused) alaste projektide toetamisel nõudega tagada projekti uudsus ja innovatiivsus. Erinevalt Eestis rahastatakse sealseid Leader projekti ainult suhteliselt tagasihoidlikus mahus - veerand kuni kolmandik kuludest. Samas kohalik tegevusgrupp abistab ja nõustab taotlejat raha taotlemisel ka teistest fondidest ja programmidest.

Kogu ürituse tegi eelkõige positiivseks see, et Leader meetod, mis on tänaseks Euroopa Liidus maaelu edendamisel liikmesriikides laialdaselt kasutusele võetud ning laienenud ka kalanduse valdkonda sai Euroopa Komisjoni põllumajanduse voliniku suu läbi kindluse – Leader meetodit jätkatakse ka järgmisel programmperioodil.

Nüüdsest on oodata nii liikmesriikides kui Komisjonis laiaulatuslikku arutelu Leader meetodi paremaks muutmise detailide üle. Alguse selleks tegi uus Euroopa Liidu eesistujamaa Ungari, kelle maaeluarengu organisatsioonid tulid välja algatusega Leader meetodi jätkumise toetuseks.

Uued kohalikud tegevusgrupid said kindlasti palju kasulikku ettekannetest ja töörühmadest. Toimus ka palju vaba suhtlemist konverentsi pauside ajal, kus loodetavasti sai alus pandud jätkuvale suhtlemisele ja ka ühistele koostööprojektidele.

• Leader konverents maaeluvõrgustiku kalendris www.maainfo.ee...
• PILDID konverentsist www.maainfo.ee...
• Euroopa Kontrollikoja Eriaruanne nr 5.2010 LEADER-LÄHENEMISE RAKENDAMINE MAAELU ARENGUS http://eca.europa.eu...