EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

ÄRIPÄEV: Mahepõldur igatseb toetaja tähelepanu (MAK meede 2.3.2)

Allikas: Äripäev, Ain Alvela ja Ketlik Rauk
20. jaanuar 2011. a

Ökopoodides müüdav mahe toidukraam on supermarketites pakutavast tavalisest toidust sageli mitu korda kallim sellepärast, et toetusi mõõdetakse nii mahe- kui ka tavatootjale sama pika puuga, kuigi mahefarmeri kulud on üksjagu suuremad. Ehkki keskkonnasäästlik tootmine on euroraha saamisel mõningatel juhtudel eelistatud, pole mahetootmise viljelejal siiski suuremat lootust tavatootjast rohkem toetust saada.

Kui just ise eraldi ei maini, siis näiteks pangad vaatavad vaid laenutaotleja bilanssi ja kasumiaruannet. Pelgalt numbritest ju mahetootmisega tegelemist välja ei loe. Mahetootjale laenu andes ollakse ehk isegi tavapärasest ettevaatlikumad, sest mahepõllunduses on palju riske ja käsitsitööd, kogused aga väiksed ja toodangu omahind kõrge.

Tulundusühistu Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein tõdes, et väikeste partiide tõttu on mahekaupa raskem müüa ja ei saa sõlmida kindlaid lepinguid, sest kõik sõltub ilmast, kahjurite ning haiguste rünnakutest ja veel paljudest asjaoludest. "Mahetootja on entusiast, kes ei taotle kasumit, tavatootja aga ärimees," iseloomustas Klein. "Viimane tahab saada kiirelt ja võimalikult suurt kasumit, hävitades loodust ja inimeste tervist. Mulda vajab ta vaid selleks, et taim püsti seisaks."

Karmid nõuded nullivad ideed. Mahetootmine on Kleini sõnul oma olemuselt loomulik ja looduslik elulaad, toodangut turustatakse otsemüügina talust või ühistegevuse kaudu.

"Tasuvusarvestust pole mõtet teha, kuna siis tuleb must masendus peale, sest tihti peab tegevusele peale maksma," ütles ta.

Harjumaal mahetalu pidava Margus Lille hinnangul on öko- või mahetoode lihtsalt liiga kallis, et turul tavatoodangule konkurentsi pakkuda. Ja kallis on see selle tõttu, et toetuste süsteem ei soosi mahetootmist, küll aga mõjutavad toetused põllumajandussaaduste turgu. Samas - kulutused, sh ka väetistele, kaasnevad mahetootmisegagi.

"Näiteks kui mahetootjal pole endal sõnnikut, peab ta selle ostma - umbes 40 t/ha kohta," märkis Lille. "Hind pole sel kraamil teab mis kallis, kuid transport maksab. Ka umbrohutõrje kujuneb tavatootmisest paar-kolm korda kallimaks."

Lille hinnangul takistab mahetootmist ka töötlemisvõimaluste puudumine. "Suur osa mahepiimast müüakse tegelikult mittemahedana just töötlemisvõimaluste puudumise tõttu," nentis ta.

Toetuste maksmine ebavõrdne. Toetuste maksmine, eriti hektaripõhisuse alusel, on Margus Lille hinnangul kaugel õiglusest. Ta rääkis, et on talusid, kes saavad toetusi ligi kolm korda suurema summa, kui on nende müügikäive.

"Siit tuleneb ka turumajanduslik käitumine põllumajandussektoris - tee seda, mille eest toetusi makstakse," tõdes ta. "Toetuse saamiseks pead külvama teatud koguse mingit asja. Koristama sa seda ei pea. Kui on tahtmist, siis korista - äkki saad müügist ka veel mingit raha."

Pank mahe- ja tavatootjal vahet ei tee. Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus tõdes, et pangal ei ole laenuandmisel vahet, kas tegu on mahe- või tavatootjaga. "Määrav on maksevõime olemasolu," ütles ta. "Küll aga pooldame keskkonnasäästlikku tootmist, toetades Läänemere põllumajandustootja valimist, kus hinnatav kriteerium on keskkonnasõbralik tootmine."

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo peaspetsialisti Jana Adari sõnul on põllumajandustootjatel võimalik saada mitmesuguseid toetusi eeldusel, et nad ise ja nende maa vastavad konkreetse toetuse nõuetele ja nad täidavad kohustusi, mis kaasnevad selle toetuse saamisele.

Maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 võimaldab Eestis rakendada ka põllumajanduslikke keskkonnatoetusi nendele põllumajandusettevõtjatele, kelle valitud tootmisviis põhjustab neile täiendavaid kulutusi või toob kaasa tavatootmisest väiksema saagikuse.

"Tarbija ootab tootjalt keskkonnasõbralikku tootmisviisi, bioloogilise liigirikkuse ja maastiku mitmekesisuse säilitamist ja mahetooteid," selgitas Adari, leides, et toetused motiveerivad tootjaid valima keskkonnasäästlikke tootmisviise, hoolimata sellest, et need on tavatootmisest kulukamad ja saagikus võib olla väiksem.


Kommentaar: mahepõldur vähemalt viieks aastaks

Jana Adari
PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo peaspetsialist

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse suurus sõltub sellest, milliseid põllukultuure, loomi või linde tootja kasvatab. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks tuleb tootjal kõigepealt taotleda põllumajandusametist mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustus.

Ettevõte peab järgima kogu kohustuseperioodi jooksul nii mahepõllumajanduse seaduses viidatud ELi õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka põllumajandusministri kehtestatud mahepõllundust reguleerivaid määrusi. Nõuete järgimist kontrollib põllumajandusamet.

PRIAst saab mahepõllumajandusliku tootmise toetust taotlema tulla FIE või juriidiline isik, kellele on eelpoolmainitud tunnustus juba antud. Ettevõte loetakse tunnustatuks ka siis, kui taotleja on esitanud põllumajandusametile taotluse ettevõtte tunnustamiseks ja ettevõte tunnustatakse toetuse taotluse esitamise aastal.

Keskkonnatoetuste saamisel on üks eeldus see, et tootja võtab kohustuse täita nõudeid viis aastat - sellega saavutatakse keskkonna parem ja pikemaajalisem kaitstus. Toetuse saajal tuleb läbida ka teemakohased koolitused.

Toetuste maksmise süsteem peaks välistama juhud, kus põllumajandustootja saab nõuete rikkumise eest karistada küll valdkonna järelvalveasutuse poolt, kuid saab siiski teisi põllumajandustoetusi.


SEADUS

Kemikaalidele ranged reeglid

Põllumajanduslike keskkonnatoetuste saajatele, sh mahetootjatele väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel kehtivad miinimumnõuded

Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1.12- 31.03, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või üleujutatud, samuti ei tohi seda teha veega küllastunud maale. Väetiste laotamine on keelatud ka pinnal, kus kalle on üle 10%.

Sõnnikuga (k.a karjatatavate loomade poolt maale jäetavaga) on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas.

Mineraalväetistega tohib aastas anda haritava maa ühe hektari kohta selline kogus lämmastikku ja fosforit, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg/ha aastas, tuleb anda jaotatult.

Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda.

Veekaitsevööndis on keelatud väetise, keemilise taimekaitsevahendi kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine.

Taimekaitsevahenditest tohib kasutada ainult Eestis turule lubatuid. Vahendi kasutaja peab olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus. Ka taimekaitseseadmeid kontrollitakse.

Allikas: PRIA


NUMBER

350 eurot hektari kohta saab mahepõllumajanduslik tootja aastas avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuri või ravim- ja maitsetaimede kasvatamise ning 120 eurot mitme teravilja ja põllukultuuri kasvatamise puhul.

Juuli 2019
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
ARC2020: Maaelu dialoogid | Arukad külad – kohalike tegevuste toetamine kogub ühe suuremat hoogu
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Käbliku Pruulikoda korraldab rahvusvahelise festivali
LEADER infokiri 2019 (nr 10/65)
MAABLOGI: Pestitsiidijääkide ohutuse hindamine
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri 12/2019 (19)
MAAELUMINISTEERIUM: Soovitused avatud talude päevaks
VALGAMAA PARTNERLUSKOGU: Koostööprojekt õpilasmaleva korraldamiseks Valgamaal ja Piiriveere Liidri piirkonnas
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talude päev - nõuanded talule, kuidas kasutada ära mobiilirakenduse Navicup võimalusi
MAAELUVÕRGUSTIK: Kätte on jõudmas suve haripunkt - avatud talude päeval ootab külastajaid üle 300 talu/ettevõtte üle Eesti!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 14 (437)
EIP-AGRI parimad näited: Niisutuse kontroll teraviljakasvatuses - olukorra- ja asukohapõhine ning automatiseeritud (Saksamaa)
EIP-AGRI parimad näited: GOFOPE 2015 - Maheviljelusele ülemineku soodustamine (Hispaania)
MAAELUMINISTEERIUM: Avatud talude avapauk
PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Rääbisefestival

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo