Hetkel on võimalik anda oma hääl läbi interneti Eesti Riigikogu valimistele, kõik see tundub märkimisväärselt lihtne, palju lihtsam kui paberkandjal kirja saatmine. Internetiühendus ja võimalus kasutada tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid on muutumas nii ilmselgeks ja enesestmõistetavaks, et selle kõige puudumist ei oska ette kujutadagi. Kuid selge on see, et mitte kõikjal Eestis ja Euroopas pole info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küllaldaselt kättesaadav, seda just eriti maapiirkonnas.
10. veebruaril 2011 toimus Brüsselis seminar, mis kandis nime „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja maapiirkonnad: ehitades teadmistepõhist ühiskonda rohujuure tasandil“. Seminari korraldajaks oli Euroopa maaelu arengu võrgustik ja osavõtjateks olid maaelu arengu programmide korraldusasutused, riiklikud maaeluvõrgustikud, keskkonnaministeeriumid, mittetulundusühingud, Euroopa organisatsioonide, põllumajandus- ja toidutööstuse ühingute esindajad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas kaasalöövad erafirmad ja eksperdid.
Maapiirkonna omanäolisus
Maapiirkond on tehnoloogia arengu seisukohalt palju omanäolisem, kui seda on linnapiirkond. Esiteks on rahvastiku tihedus väikestes külades ja alevikes palju kordi väiksem, kui suurlinnades, teiseks on rahvastiku keskmine vanus kõrgem ja kolmandaks on üleüldine infrastruktuur maal vähem arenenud ja takistab sinna mugavat ligipääsu. Need kolm faktorit on peamised põhjused, miks on linnas kommunikatsioonitehnoloogia kordades paremini kättesaadav, kui see on maal. Kuid samal ajal oleks just maapiirkonda vaja kiiret internetti ja hästi arenenud tehnoloogiat, sest see avaks maainimesele mitmeid olulisi “teid”. Infotehnoloogia areng on kindlasti üheks oluliseks eesmärgiks maaelu arengus, parandades elukvaliteeti ja andes ka üksikule majapidamisele soode ja metsade vahel võimaluse olla osaline riigis ja maailmas toimuvast, ilma et oleks vajadus linna paneelmajja kolida.
Brüsselis toimuval seminaril arutati just sarnaseid valupunkte, käsitledes teemasid nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate poliitika rakendamine maapiirkondades ja kuidas on seda rakendatud erinevates EL liikmesriikides. Osalejad arutlesid lairiba infrastruktuuri, selle kasutuse ja rolli üle maaelu arengu poliitikas. Seminaril vaadeldi ka maapiirkondade vajadusi seoses praeguste põllumajanduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõuetega. Samuti uuriti üldisemalt ka toiduainetetööstuse ja maapiirkondade nõudeid.
Samuti käsitleti teemasid seoses uue Euroopa digitaalse tegevuskava ja Euroopa Liidu lairiba strateegiaga. Ürituse peamine eesmärk oli maapiirkondade info-ja kommunikatsioonitehnoloogia projektide heade praktikate jagamine ja ideede kogumine tuleviku (pärast 2013.a) maaelu arengu poliitika arutelude jaoks.
Kiire internetiühendus on maaelu arengus üheks võtmeks
Tänapäeva maailma kohta võiks ju öelda: kui sind pole internetis, pole sind olemas. Sarnane seis on ka mobiiltelefonide kasutamisel ning paljude teiste tehnoloogiliste uuendustega. Seetõttu on infotehnoloogia arendamine maapiirkonnas väga oluline teema. Seminaril esinejad olid selles punktis kõik ühel nõul.
Josephine Loriz-Hoffmann, Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadist, andis ülevaate hetkeolukorrast Maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi toetusest lairiba projektidele maapiirkondades. Läbi 36 erineva MAK-i on heaks kiidetud 184 maaelu lairiba projekti.
Detlef Eckert, Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadist, rõhutas et tuleb kaotada lairiba kättesaadavuse tasakaalutus. Hetkel on EL linnapiirkondades lairiba kättesaadavus 100% ning maapiirkondades seevastu 80%. Eckerti sõnul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, õigemini kiire internetiühendus, võti maaelu arendamisse, seega peame selle oma poliitikatesse lülitama, kasutades „alt-üles survet“ ja „ülevalt-alla toetust”.
Johnathon Adelstein, Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumist kirjeldas lairiba ja traadita internetiühenduse tähtsust Ameerika Ühendriikide poliitikas – see elavdab majandust, loob uusi töökohti ja tagab maapiirkondadele paremad teenused. Ettekanded teistelt EL maaelu arengu kasusaajatelt sisaldasid huvitavaid vaatenurki liikmesriikide (eriti Iirimaa, Ungari ja Rootsi) maaelu lairiba süsteemidest ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutusest.
Kokkuvõttes
Kuna maapiirkonnas elab palju pensioniealisi inimesi, kes pole harjunud kasutama tänapäeva uuendusmeelset tehnika ning suhtuvad seesugusesse teemasse ettevaatlikult, vajavad just sinna gruppi kuuluvad inimesed eraldi lähenemist. Sest kindel on see, et nii maal kui linnas on tulevikus üha rohkem vanemaid ja üha vähem nooremaid inimesi. Kuid hea on tõdeda, et Eesti on infotehnoloogia arengult esirinnas. Võibolla siinkohal on kasuks tulnud meie väiksus.
Nõnda rõhutati seminaril kokkuvõtteks, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on suur tähtsus maapiirkondade edukas arengus. Euroopa maaelu arenguvõrgustiku kontaktpunkti juhi Adrian Neali sõnul demonstreeris seminar Maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi jagatud toetuse avarust ja mitmekesisust. Siiski mainiti ära, et maapiirkondade info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse on vaja rohkem investeerida ja maapiirkondade elanikke tuleb rohkem ergutada kasutamaks uusi tehnoloogiaid.
Semnaril kuulutati välja, et 16. - 17. juunil 2011 toimub Brüsselis esimene digitaalse agenda kogunemine (Digital Agenda Assembly), kuhu oodatakse tuhatkond osalejat. Digitaalse agenda eesmärk on elukvaliteedi parandamine ja majanduslike väljakutsetega toime tulemine. Oluline on, kuidas ICT võimalused ka kohalikule tasandile jõuavad.
Eesti kogemuste jagamine seminaril
Brüsseli seminaril osalesid Põllumajandusministeeriumi esindaja Marko Gorban ja maaeluvõrgustikust Reve Lambur. Eesti maaeluvõrgustiku soovitusel oli seminaril esindatud ka Eesti näide - Võrumaa Partnerluskogu projekt, mille raames Rõuge Noorteklubi tegi veebilehe, mis viib kokku tööd otsivad noored ja ettevõtjate vajadused tööjõu osas Rõuge vallas. Näidet esitlesid Kerli Kõiv, kes on Võrumaa Partnerluskogu juhatuse esimees ning Martin Mark, kes on Rõuge Noorteklubi juhatuse liige. Eesti näide oli esindatud kolmandas töörühmas: info-ja kommunikatsioonitehnoloogia, e-valitsus ja maapiirkondade areng
LISAINFO seminari kohta:
- Rohkem informatsiooni seminari kohta, sh esitlused Euroopa maaelu arengu võrgustiku veebil - http://enrd.ec.europa.eu...
- Rohkem informatsiooni seminari kohta Maamajanduse Infokeskuse veebil, sh pildid - www.maainfo.ee...
LISAINFO Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.2.2 kohta:
Käesoleval aastal rakendub ka Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames lairiba internetiühendust võimaldava infrastruktuuri rajamise toetus maapiirkondadesse (meede 3.2.2). Arengukava raames toetatakse Eesti lairiba internetivõrgu katvuse tõstmise investeeringutoetuse meedet ligikaudu 6,4 miljoni euro (ligikaudu 100 miljoni krooni) ulatuses, millest Euroopa Liidu osa on 90% ja Eesti riigi eelarvest 10%. Taotluste vastuvõtt on kavas 2011.a esimesel poolaastal, lisainfo PRIA veebil www.pria.ee.
Lairiba meede rakendatakse Euroopa majanduse elavdamise kava raames, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2008.a novembris. Majanduse elavdamise kava eesmärk on suurendada kindlaksmääratud strateegilistes sektorites, sealhulgas lairibasektoris, selliseid ELi investeeringuid, mis aitavad toetada majandust lühemas perspektiivis ja luua pikema aja vältel jätkusuutlikuks majanduskasvuks vajalik infrastruktuur.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt on välja töötatud Eesti Infoühiskonna Arengukava 2013, mis seab eesmärgiks:
1. 100% kodudel, ettevõtetel ja asutustel on võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning kasutada Interneti-ühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.
2. Välja on ehitatud valguskaablitel põhinev baasvõrk arvestusega, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuvad baasvõrgu ühenduspunktile lähemal kui 1,5 km.
Maaelu arenguks mõeldud EAFRD finantsvahendeid kasutades kavandatakse lairibavõrgud viia just hajaasustuspiirkondades paiknevate asulateni. Eesti maaelu arengukava raames antava toetuse eesmärgiks on lairiba internetiühendust võimaldavate kaasaegsete järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu ühenduste loomine maapiirkondadesse, kus seni ei ole piisavalt kiiret lairibateenust võimaldavaid võrguühendusi. Toetuse abil kavandatakse paigaldada ca 500 km ulatuses fiiberoptilistel kaablitel põhineva lairiba elektroonilise side võrku, millest edasi elektroonilise side ettevõtjad ise saavad luua lairibaühendusi lõppkasutajatele. Toetuse abil aidatakse kaasa tagada tööhõive ja muude majanduslike võimaluste suurendamine turutõrkepiirkondades. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles