LEADER UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Leader - kuidas edasi? LISATUD VIDEOD! VAATA KINDLASTI!

Allikas: Maaeluvõrgustik, Ave Bremse 15. mrts 2011. a

9. märtsil toimus Põllumajandusministeeriumi saalis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku seminar - ÜPP pärast 2013, kus arutluse all oli Leaderi tuleviku visioonid. Päeva esimeses osas oli terve rida ettekandeid Põllumajandusministeeriumilt, Maaülikoolilt, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Külaliikumine „Kodukant“, Eesti Leader Foorum, väliskülalised Leedust ja Euroopa Maaelu Arengu Leader Assotsiatsioonist (ELARD). Kõik ettekanded ja esitlusmaterjalid on saadaval meie kodulehel: www.maainfo.ee... Päeva teisel poolel toimus arutlusring Leader tuleviku teemadel millest võtsid osa: Petri Rinne - ELARDi president, Lina Gumbreviciene - Leedu Leader ja Põllumajanduse Koolitusmetodoloogia Keskuse direktor, Siim Tiidemann -  Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja, Silva Anspal - Leader tegevusgruppide esindaja, Roomet Sõrmus - EPKK juhatuse esimees, Katrin Uudeküll - Liikumine Kodukant juhatuse liige. Arutelu juhtis Ave Bremse maaeluvõrgustikust. Siinkohal on kokku pandud kuue arutlusringis osaleja ja saalist tulnud kommentaaride kokkuvõte teemade kaupa: Esimene arutluseteema - Leader minevik ja olevik Mis teeb Leaderi eriliseks? Eriliseks teeb Leaderi see, et inimesed kohalikul tasandil teevad otsuseid ja toimub kolme sektori koostöö. Kohalikke küsimusi otsustatakse kohalikul tasandil. Kolme sektori jõud kokku pannes on pädevused ühendatud. Rõhutada tuleb sellist olulist aspekti nagu detsentraliseerimine ehk otsuste minek kohtadele. Kohaliku tegevusgrupil on võimalus läheneda piirkonna teemadele integreeritult. Mida meil ei oleks maapiirkonnas kui poleks Leaderit käivitatud? Meil ei oleks sellist kontaktide võrgustikku – piirkondlikke ja sektorivahelisi. Poleks Eestis ligi 3000 projekti, mis tänaseks on juba tehtud. Poleks seda hulka raha, mida kohalik tegevusgrupp oma piirkonnas kasutab teenuste ostmiseks ja ka 26 korrutada X konkurentsivõimelist töökohta, mis on loodud tegevusgruppide juurde. Meil ei oleks sedavõrd hästi defineeritud kohalikud vajadused. Võrgustumine poleks nii hea. Teadlikkuse tõus meie maapiirkondade vajadustest. Sellist meie-tunnet, poleks sellist ühtset ja valla piiridest laiemat visiooni ja kava. Strateegia loomise raamas läbimõtestatud arengukavad lähiaastateks. Meil ei oleks seda suutlikkust mis meil tänaseks on. On kasvanud piirkonna identiteet. Tekkinud paralleelne demokraatia lisaks omavalitsustele. Maainimeste oskused on tõusnud osalemaks otsustuse protsessis. Maainimeste hääl ei oleks nii kuuldav. Mis on see raskesti defineeritav Leader-vaimsus (spirit)? Eelkõige on see suur hulk vabatahtlikku tööd. Palju ületunde oma piirkonna hüvanguks. Petri Rinne võrdles Leaderit amööbiga, kes on surutud ametniku vormi. Kaks ühes – ametnik, kes töötab 8-17 ja siis veel Leader, mis teeb 24 tundi tööd. Kohaliku tasandi otsuste olemasolu, et see, kes otsustab on teada – „meie“ tunde tekkimine. Saali poolt toodi välja, et Leader on tekitanud uue sünergia, mida võiks nimetada uueks energia liigiks. Samas on raske seda vaimsust mõõta näiteks auditeerimisel. On olemas teine ja kolmas tasand ja seda tuleb teatavaks teha. Teine arutluseteema - Leader meetodi puudused Kas Leaderil on puudusi Euroopa Liidus? Petri Rinne märkis, et igal meetodil on omad puudused. Esimene puudus on see, et on neid piirkondi, kus Leader ei ole rakendunud. Need piirkonnad on ebavõrdses olukorras piirkondadega, kus on Leader. Positiivne, et Eestis ja Soomes on maapiirkond tegevusgruppidega kaetud, paraku pole see veel kogu Euroopas niimoodi. Samuti suur erinevus maapiirkondade vahel. Siit tuleneb ka erinevate indikaatorite vajadus, millega kuskil Leader kasutegurit mõõdetakse. Samuti ei ole Leader lobi nii tugev kui mõne teise grupi oma. Kas Leaderil on puudusi Eestis? Leaderil ei ole suuremaid puudusi, kui mõnel teisel skeemil. Koostööprojektid ei toimu veel nii hästi. Seni on jõudsamalt edenenud üksiktaotlused. Meil on suur „auk“ maaelus ja me püüame neid auke esialgu kinni toppida. Kui esmatasaandi probleemid on lahendatud, siis jõutakse ka järgmistele tasanditele. Võib-olla pole päris õige, et Leader toetab omavalitsuste ülesandeid nagu perearstipunktide arendamine, vms – kuid see on samuti seotud hetkelise puudusega. Positiivne on, et on siiski selline koht, kus neid vajadusi saab katta. Samuti on selge, et kõike korraga ei saa ning arengud on olnud sellised nagu nad on meil olnud. Aja jooksul suureneb koostöö. Kui seni leiutas iga kohalik tegevusgrupp tegevuseks oma meetodid, siis aja jooksul ühtlustuvad ka need. Tegevusgrupp on arengumootor ja kaasaja ning teemade käsitlemise protsess toimub pidevalt edasi. Kindlasti on piirkonna inimestega vaja rääkida ja suhelda veelgi rohkem. Leader pole valmis, kaasamine pole lõppenud, protsess käib. Kõrvaltvaataja jaoks võib Leader olla: lisaetapp ja bürokraatia taotlemisel? Muidugi on probleeme, kuid olukord pole nii halb. Toetuste suunamise juures peab olema bürokraatiat. Kuid kohalik tegevusgrupp ei ole ainult jaotaja, vaid ka abistaja, kes suunab ja abistab taotlejat. Administratiivne suutlikkus kasvab iga aastaga, see tuleb kogemusega. Isegi kui on probleeme, siis ei tohi neid ületähtsustada. Huvide konflikti osas võib märkida, et mida läbipaistvam on otsustusprotsess, seda vähem saab seda olla. Ka poliitilisele survele osatakse ennast vastu panna, kui seda esineb. Eks me ise teame, kui tugev see kuskil on, aga kohalikud tegevusgrupid on Eestis deklareerinud, et ollakse apoliitilised. Haldussuutlikus tõuseb iga aastaga. Võrreldes algusajaga oleme väga jõudsalt edasi arenenud. Innovaatilisust vaadates – jah, siin on kasvuruumi, aga nagu on siin juba mainitud, et siiani on palju täidetud seniseid auke. Üheks probleemiks on see, et reeglistikud määruses muutuvad. Suur soov oleks omada kindlaid ja stabiilsed reegleid, siis saame rõõmuga edasi areneda. Kõik tegevusgrupid on avalikud organisatsioonid ja Leader annab ka võimaluse olla ise taotlejaks. Kuid maapiirkondades on inimesi vähe ja seega tegijaid vähe. Hajaasustusega piirkondades on see pigem kompetentsi kasutamine. Arenenud ja kasvanud oleme kõik, nii kohalikud tegevusgrupid kui ka Põllumajandusministeerium ja PRIA. Kolmas arutluseteema - Leader tulevik Kuidas saab Leader kaasa aidata põllumajanduse ja muu maaettevõtluse sidustamisele? Sidususe loomine põllumajandustootjate ja teiste maapiirkonna tootjate vahel peaks olema Leader eesmärk. Suund peaks olema sellel, et kohalik kool ja lasteaed ning ka kohalik pood leiab oma juurvilja kohalikelt talunikelt. Et ei oleks nii, et maapoodidessegi tuuakse toiduained keskladudest. Tarneketid võiks olla palju lühemad. Kogukonnaköökide areng on oluline valdkond, kus lisaks perenaistele ka väiketalud leiaksid seal koha, kus oma toodangut väärindada. Et kohalikul toorainel toiduained leiaksid turunduse kohalikes poodides. See aitaks ka väikestel taludes ellu jääda. Anonüümsete tooraine tootjatena väiketalud läbi ei löö. Kui vaadata, kas Leader laieneks ka teistesse struktuurifondidesse, siis vaevalt küll. Suund on sellel, et struktuurifondide vahendid tõenäoliselt koonduvad rohkem riikidevahelisele koostöö laiendamisele energiatootmises ja laiema infrastruktuuri planeerimisel. Leader jääb oluliseks ÜPP osaks. Loodame, et põllumajandustootjad saavad rohkem Leaderisse kaasatud. Kui vaadata EL, siis Ministrite Nõukogus ei ole Leader eriti teemana üleval olnud. Eesti on valitsuse tasandil ainukesena palunud dokumentidesse panna sisse, et tuleb toetada Leader lähenemise olulisust. Pigem on jutuks olnud otsetoetuste ühtlustamine, millest räägitakse palju rohkem. Kuna kliimamuutus ja innovatsioon on olulised teemad, siis peaks mõtlema, kuidas Leader saaks seal rohkem panustada. Ja ühistootmine ja turustamine on samuti olulised teemad, kus saab koostööd teha. Seni on ÜPP diskussioonid olnud suhteliselt üldisel tasemel, Komisjon tuleb kuskil novembris välja seadusandlike ettepanekutega. Seni saame teha lobi, et Leader kindlasti alles jääks. Eesti arvab, et Leader on ennast igati õigustanud. Samuti tuleb tööd teha, et Leader oleks ka „Euroopa 2020“ eesmärkides, mis hõlmab EL rahadele lisaks ka riigieelarve jaoks. Millisena näete Leaderi rolli loodusressursside jätkusuutlikul majandamisel? Leaderi võimalused keskkonna parandamisel ning põllumajanduse kliimamuutusele vastupanuvõime suurendamisel ja põllumajandusmaade tootmispotentsiaali säilitamisel? Soome kogemusi jagas Petri Rinne: Jätkusuutlik majandamine ja taastuvad energiaallikad on seotud metsandusega. Suur on olnud bioenergia olulisuse ja kasutamise kasv. Soome valitsus on toetanud biomassi töötlejaid. Sellega on ka Leader seotud olnud erametsa ühenduste kaudu. See on toonud töökohtade kasvu. Leader saaks kaasa aidata valdkondades nagu bioloogiline mitmekesisus, kiviaiad ja kohaliku maastiku väljanägemise arendamine. Kohalikul ressursil põhineval energiamajandusel on kindlasti Leaderil oma roll. Kuigi energiateema vajab suuri vahendeid saab kohalik tegevusgrupp olla vähemalt see platvorm, kus need teemad läbi arutatakse ja planeeritakse. Näiteks: kuidas kohalik hakkepuit jõuaks kohalikesse katlamajadesse või ökokülade arendamine. Saali repliigid olid teemadel, kuidas kaitsta põllumajandusmaid elamumaadeks muutmise vastu, rõhutati eelkõige Leader võimalusi taastuvatest ressursside arendamisel ning suuremat koostööd Keskkonnaministeeriumiga kohaliku elu ja tegevuse arendamisel keskkonnakaitselistel aladel. Millised on Leaderi peamised tugevused maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalsesse arengusse panustamisel? Mitmekesistamine ja mikroettevõtete arendamine aitab maapiirkonda töökohti juurde luua. Leader on eelkõige sotsiaalse sidususe elemendiks, kuid samas ei peaks piirduma ainult sotsiaalsete aspektidega, vaid aitab kaasa ka majanduslikule mitmekesistamisele. Keskenduda tuleks kohalike turgude arendamisele, et tekkivatele toodetele tekiks turg. Jälgida ka seda võimalust, et toetused ei ole igavesed, püüelda selle poole, et ka tänased algatused oleks ka tulevikus jätkusuutlikud. Ka Leedu kolleeg rõhutas, et Leader aitab võtta kasutusele kohalikke ressursse. Oluline on planeerimine, kuhu ja mida suunata. Millised on teie arvates maapiirkondade peamised vajadused? Milline peaks olema Leaderi roll nendele lahenduste leidmisel? Kas Leaderi meetodit tuleks laiendada ka muudesse poliitikatesse? Iga piirkonna peamine vajadus on elukvaliteedi olemasolu, et seal oleks ka võimalus veeta vaba aega. Leader aitab elukvaliteeti arendada. Leida uusi lahendusi, olla innovatiivne ja seda kõigis sektorites. Maapiirkond on seni olnud privilegeeritud, et seal on selline sektoriteülene koostöö. On hea, et see on laienenud ka kalanduspiirkondadele, kindlasti vajaksid seda ka teised. Maapiirkonnas inimene vajab, et põhivajadused oleksid kättesaadavad umbes 10 km raadiuses nagu koolid, kauplused, pank, internet jm. Leaderi ja tegevusgrupi roll võiks olla tulevikus kitsaskohtade leidmine ja lahenduste otsimisel kaasaaitamine. Leaderit võiks rakendada ka teistes poliitikates, kuna ta tegutseb sektorite liitjana. Tähele tuleb panna ka kohaliku tegevusgrupi rolli piirkonna unikaalsuse, omapära ning kultuuripärandi säilitajana. Samuti on olulised loodusressursside säästlik kasutamine, säästva elulaadi propageerimine, paikkonna looduskeskkonna korrastamine ja investeeringud sellesse. Seejuures peab jälgima, et tegevused oleksid jätkusuutlikud.