EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

VIRUMAA SÜDA: Kohaliku toidu projekt viib tootjad ja tarbijad kokku

Allikas: Virumaa Koostöökogu leht VIRUMAA SÜDA märts 2011
3. aprill 2011. a

Kolm kohalikku Leader-tegevusgruppi - MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ja MTÜ Virumaa Koostöökogu - algatasid ühise kohaliku toidu projekti, mille eemärgiks on piirkonna tootjad ja tarbijad kaardistada ja kokku viia.

Eelmise aasta detsembris allkirjastasid kolm Ida-Virumaa Leader-tegevusgruppi koostööleppe, mille eesmärk on maapiirkondade ettevõtlust aktiviseerida, ettevõtete jätkusuutlikkust tõsta, kohalikku toidukultuuri arendada ning tervislikku toitu propageerida.
“Laiem eesmärk on kindlasti just maapiirkondade ettevõtluse arenemisele kaasa aidata ning seda me toiduprojekti kaudu ka teha püüame. Kuna suur osa
tootjaid on kinnitanud, et neil oleks tahtmist ja jõudu tegevust laiendada, kuid nad ei leia oma toodetele turgu või ei ole neil jaksu turundusega tegeleda, siis sellele me kaasa aidata püüamegi,” rääkis kohaliku toidu projekti juhtiv Erika Pääbus.

Huvi olemas

Oluline asi kohaliku toidu projekti juures on kohalikele toodetele lisaväärtust anda ning maapiirkondade ettevõtlussektori kitsaskohtade likvideerimisele kaasa aidata. Eestis on analoogseid ettevõtmisi edendatud juba mõnda aega. Tuntuim on vast Uma Mekk Võrumaal.
Ka siin võiks olla toodetel kunagi ühine kaubamärk ning ühine turustussüsteem. Mis ja milline see saab olema, on praegu veel vara öelda, kuna projekt on alles lapsekingades. Küll esitatakse kõikidele tegevusgruppidele taotlus oma kaubamärgikaubamärgi väljatöötamiseks.

Esimese sammuna on projektis alustatud tootjate kaardistamisega. Esimesed kohtumised on taluliidu toel ka ära peetud. “Kui need ja tootjad, kes on veel lisaks telefonitsi kontakti otsinud, kokku lugeda, siis on neid paarikümne ringis,” ütles Pääbus, et huvi projekti vastu on täiesti olemas. Projekti üheks olulisemaks eesmärgiks on kokku viia tootjad ja üksiktarbijad, lisaks veel toitlustusasutused, kes hea meelega kasutaksid kohalikku toorainet,
kuid kellel ei ole tootjatega kontakti.

Selleks et tootja jõuaks paremini tarbijani, sealhulgas ka üksikisikuni, luuakse projekti raames veebileht, kus kogukonnapõhiselt saab oma toodet pakkuda ning tarbijal on võimalus tootjatega otse ühendust võtta. Sarnaseid algatusi on tehtud ka mujal. Veebikülg virutoit.ee on suunatud just Ida-Virumaa tootjatele ja tarbijatele. Praegu käib domeeni registreerimine ning kodulehte kui sellist veel reaalselt ei eksisteeri.

Vajab tähelepanu

Pääbuse sõnul vajab Ida-Viru maapiirkond järeleaitamist, kuna teiste piirkondadega võrreldes on siinseks eripäraks suurtööstused ning väikesed tootjad, eelkõige põllumajandustootjad on jäänud tahaplaanile. “Ida-Virumaal on küll palju suurtööstusi, kuid pindalalt on siin väga palju põllumajanduslikku maad, mistõttu tuleb väiketootjat maapiirkonnas aidata,” ütles ta.

Esimene reaalne kasu on juba ka olemas. Nii näiteks on tekkinud üks ettevõtja, kes oleks valmis üles lööma talukauba leti ja tootajatelt kauba üles ostma. “Lisaks vajaksime inimest, kes pakuks transporditeenust, et tootjate juurest kaup kokku koguda,” rääkis ta, et need on otsesed kasutegurid,
mis annavad tunnistust, et ollakse õigel teel. Ka ühisturustamises on esimene samm asututud: aprillis toimuvale Maamessile minnakse juba ühiselt. “Kes täpselt kaasa tulevad, ei ole veel selge. Kindlasti piisonifarm, mis asub Rägavere vallas ning kuulub Virumaa Koostöökogu koosseisu, aga kindlasti sobiks sinna ka näiteks Dello pagariäri Iisakus, kes ostab oma pagaritoodete valmistamiseks kogu toorme otse tootjatelt,” ütles ta ning
lisas, et ühinejaid võiks olla veel enam.

Lisaks kohalikule toidule reklaamitakse seal tervet Ida-Virumaad ja Rägavere valda. Nii näiteks võetakse kaasa maapiirkondade ürituste kalender, mis
on juba kokku pandud ja trükkimisel. “Kui küsida tootjatelt, mis on kõige suurem probleem, siis on see just turustamine,” tunnistab Pääbus, et sellised
väljaskäimised, aga ka ühise märgi väljatöötamine selleks, et korralikku turunduskampaaniat teha, on oluline. Nagu ka tervisliku toidu propageerimine ning müütide murdmine.

Silmud ja metsamarjad

Kui rääkida toidust, mis Ida-Virumaale mõeldes esimesena meelde tuleb, on selleks silmud. “Olen inimestelt uurinud, mis on need asjad, mis neile Ida-Virumaa toiduga seostuvad ning silmud on peaaegu ainus, mis neile meelde tuleb,” tunnistab Pääbus. Lisaks on Peipsi piirkonnas kuulsad sibul ja kurk. Paljud ei tea aga näiteks seda, et Ida-Virumaal peetakse väga palju lambaid, kelle liha, nahk ja vill aga tarbijani ei jõua, kuna loomad müüakse elusalt maha.

Samuti on kasvav trend lihaloomade kasvatamine, aga selleks, et lihaga oleks midagi teha, tuleks lahti saada arusaamast, et veiseliha tähendab loomulikku surma surnud lehma, kelle liha on kõva ja söögiks ebameeldiv. “Need on asjad, millega tuleb kohapeal tegeleda,” kinnitas Pääbus. Üheks suuremaks valdkonnaks, millega Ida-Virumaal tasub tänu siinsetele suurtele metsamassiividele tegeleda, on metsasaadused. See on valdkond, mis on
praegu täiesti katmata. Metsast korjatud mustikad ostetakse küll kohapeal kokku, külmutatakse ja viiakse Soome, kuid kohapealsele turule need ei jõua. Ometi on nende kasutamiseks võimalusi palju. Nii näiteks tehakse Lõuna-Eestis kuivatatud mustikatest krõpse, mis on tervislik asendus maiustustele. Ja mitte ainult mustikatest, aga ka vaarikatest ja arooniatest.

“Lisaks kuulutati ju kukeseenepulber aasta parimaks tooteks,” tõi Pääbus näiteid, kuidas kohalikku toorainet paremini ära kasutada saaks. Et asi toimima hakkaks, on vaja teha tööd nii tootjate kui tarbijatega. Sellepärast ongi oluline alustada hetkeolukorra kaardistamisega, tuua erinevate valdkondade esindajad ühe laua taha, korraldada koolitusi ning luua ühine turundus- ja turustuskanal.

“Projekti fookusvaldkondadeks on toorainetootmine, toiduainete edasitöötlemine, toiduturism ning restoranid,” loetles Pääbus. Selle paremaks korraldamiseks ongi oluline olukorra ja huvide kaardistamine ja analüüsimine, huvi äratamine ning arutelude algatamine sihtgruppide seas. Oma portaali loomine annab võimaluse paremini infot vahetada, et kõik saaksid foorumis oma mõtted ja ideed välja öelda. “Kutsume ettevõtjaid kaasa mõtlema,
et projekt osutuks edukaks ja kasulikuks. Alustuseks palume huvilistel endast märku anda ja minuga ühendust võtta. Kontakte kasutame vastavasisulise info edastamiseks teile ning projekti käigust tagasiside andmiseks.

Ka on oodatud kõik head ettepanekud ja mõtted projekti arenduse ja ühiste tegevuste teemadel,” kutsus Pääbus üles inimesi aktiivselt projektis kaasa lööma. Kõik huvilised, olgu need siis tootjad, suur või väiketarbijad, võivad ühendust võtta kohaliku toidu projektijuhi Erika Pääbusega kas telefonil 510 9547 või e-postiga erikapaabus@gmail.com.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo